{"id":9713,"date":"2024-04-03T23:39:51","date_gmt":"2024-04-03T20:39:51","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9713"},"modified":"2026-05-15T11:37:30","modified_gmt":"2026-05-15T08:37:30","slug":"peeter-puide","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/p\/peeter-puide\/","title":{"rendered":"Peeter Puide"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Peeter Puide (s. 11. X 1938) on eesti p\u00e4ritolu rootsikeelne kirjanik ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis P\u00e4rnus. Huvi kirjanduse vastu sai ilmselt alguse vanematest. Tema metsateadlasest isa Edgar Puide oli Uku Masingu koolivend ja s\u00f5ber. Peeter Puide ema Maret Puide oli s\u00f5ber Betti Alveriga. 1944. aasta s\u00fcgisel p\u00f5genes ema koos pojaga Saksamaale, isa Rootsi. P\u00e4rast teadmatust \u00fcksteise saatusest ja raskusi sai pere taas kokku ja j\u00e4i elama Rootsi. Seal oli Peeter Puide koolivennaks Tomas Transtr\u00f6mer. P\u00e4rast \u00fclikooli l\u00f5petamist t\u00f6\u00f6tas reklaamikonsultandina, copywriter<\/em>ina ja juhatas kahte tuntud reklaamikooli. Oli \u00fche reklaamiettev\u00f5tte omanik.<\/p>\n\n\n\n

1981. aastal avaldas esimese rootsikeelse luulekogu. Hiljem on kirjutanud lisaks luuletustele ka proosat. Peeter Puide kirjanduslik stiil on viimistletud ja isikup\u00e4rane. Ta kasutab romaanides modernistlikke v\u00f5tteid nagu kollaa\u017e, kusjuures tegevust toimub paralleelselt mitmes ajas ja ruumis. Keeleliselt on Puide teadlik ja l\u00e4bim\u00f5eldud, v\u00e4ljendades ennast t\u00e4pselt ning tuues esile s\u00f5nade erikaalu. Tema teoste\u00a0temaatika on laiahaardeline ning neid l\u00e4bivaks jooneks on huvi Eesti ja Eesti ajaloo vastu. Mitmes oma teoses puudutab Puide vaidlusaluseid fakte ja s\u00fcndmusi, tehes seda sisemise veendumuse ja j\u00e4rjekindlusega.<\/p>\n\n\n\n

On t\u00f5lkinud rootsi keelde palju kaasaegset eesti luulet ja proosat (Juhan Viidingut<\/a>, Elo Viidingut<\/a>, Viivi Luike, Mati Unti<\/a>, Emil Tode-\u00d5nnepalut<\/a>, Paul-Eerik Rummot<\/a>, Jaan Krossi, Ellen Niitu, Betti Alverit, Artur Alliksaart, Uku Masingut, Aare Pilve, fs\u2019i, Kristiina Ehinit, Doris Karevat, J\u00fcrgen Roostet<\/a>, Maarja Kangrot, Kalju Kruusat, Marje Ingelit jt).<\/p>\n\n\n\n

Puide on eesti avalikkuses tuntud eesk\u00e4tt sellega, et on alates 1980. aastate l\u00f5pust uurinud ja avaldanud materjale, mis n\u00e4itasid eestlaste osalust juutide h\u00e4vitamises Saksa okupatsiooni ajal. Puide tegevus selles vallas p\u00f5hjustas Eestis \u00e4gedaid vastuv\u00e4iteid.<\/p>\n\n\n\n

Ta on Eesti Kirjanike Liidu liige ning Rootsi PEN-klubi liige.<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud rootsi keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
\u00d6ver levande: dikter<\/strong>. Stockholm: Bonniers, 1981, 67 pp.
Ett n\u00e4t av regn: dikter<\/strong>. Stockholm: Bonniers, 1982, 107 pp.<\/p>\n\n\n\n

Proosa<\/em><\/strong>
Till Bajkal, inte l\u00e4ngre<\/strong>. Stockholm: Bonniers, 1983, 235 pp.
Samuil Braschinskys f\u00f6rsvunna vrede: dokument\u00e4rroman<\/strong>. Stockholm: Norstedt, 1997, 400 pp.
R\u00f6ra vid fienden<\/strong>. Stockholm: Norstedt, 2004, 360 pp.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Peeter Puide (s. 11. X 1938) on eesti p\u00e4ritolu rootsikeelne kirjanik ja t\u00f5lkija. Ta s\u00fcndis P\u00e4rnus. Huvi kirjanduse vastu sai ilmselt alguse vanematest. Tema metsateadlasest isa Edgar Puide oli Uku Masingu koolivend ja s\u00f5ber. Peeter Puide ema Maret Puide oli …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6501,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9713","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9713","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9713"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9713\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9717,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9713\/revisions\/9717"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6501"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9713"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}