{"id":9644,"date":"2024-04-03T23:42:16","date_gmt":"2024-04-03T20:42:16","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9644"},"modified":"2026-05-14T23:48:15","modified_gmt":"2026-05-14T20:48:15","slug":"jakob-parn","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/p\/jakob-parn\/","title":{"rendered":"Jakob P\u00e4rn"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Jakob P\u00e4rn (30.\/18. X 1843 \u2013 6. X \/ 23. IX 1916) oli \u00e4rkamisaegne eesti proosakirjanik, kes oma jutustustes propageeris eestlaste peremehetunnet oma maal ning p\u00fc\u00fcdlemist j\u00f5ukuse ja sakslastega v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsuse poole.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rn s\u00fcndis Tartumaal Torma k\u00fclas Lahvardi talus renditaluniku pojana. \u00d5ppis Torma kihelkonnakoolis, kus tutvus endast paar aastat noorema C. R. Jakobsoniga<\/a>, tulevase rahvusliku \u00e4rkamisaja suurkujuga. P\u00e4rn j\u00e4i Jakobsoni s\u00f5braks ning sai temalt m\u00f5jutusi kuni Jakobsoni elu l\u00f5puni 1882. aastal. 1862-1865 \u00f5ppis P\u00e4rn Tartus Oheimi saksakeelses eraalgkoolis ja 1865-1869 Tartu I \u00d5petajate Seminaris. T\u00f6\u00f6tas 1869-1871 P\u00f5ltsamaa saksa algkooli koolmeistrina ning 1871-1882 saksa algkooli juhatajana Lihulas. Oma \u00fchiskondliku ja kirjandusliku tegevuse t\u00f5ttu sattus vastuollu kohaliku saksa ja kadakasaksa eliidiga ning pidi koolijuhataja kohast loobuma. 1883 sai P\u00e4rn Jakob Hurda soovitusel kihelkonnakooli juhatajaks Vana-Otep\u00e4\u00e4l, kus teenis 25 aastat, olles samas ka \u00fchiskondlikult aktiivne. Rahvusliku liikumise aktivistina pooldas algul C. J. Jakobsoni ideid, hiljem l\u00e4henes Jakob Hurdale. 1908-1916 t\u00f6\u00f6tas \u00f5petajana mitmes Valmiera (praegu L\u00e4ti) koolis. Suri Elvas, on maetud Raadi kalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Hakkas kirjutama Tartu \u00d5petajate Seminaris \u00f5ppides. Kirjutas raamatuid ja artikleid majapidamisest, lastekasvatamisest, tervishoiust, mesindusest, kirjalike t\u00f6\u00f6de kirjutamisest koolis jne. Samuti avaldas mitmeid \u00f5petlikke lasteraamatuid. K\u00f5ige viljakam aeg kirjanikuna oli P\u00e4rnal 1870. aastatel Lihulas elades. \u00dchtekokku kirjutas ta umbes veerandsada jutustust, mis olid rahva hulgas \u00fcldiselt menukad. Oma loomingus v\u00e4ljendas ta eesti meeste p\u00fc\u00fcdlusi rahvuslikul \u00e4rkamisajal, pakkudes ka tarvilikke \u00f5petusi. Tolle aja p\u00f5hiliseks p\u00fc\u00fcdluseks oli oma maa peremeheks olemine ehk talu p\u00e4riseksostmine, mis sai v\u00f5imalikuks p\u00e4rast talurahvaseadusi Liivimaal 1849 ning Eestimaal 1856. K\u00f5ige tugevamalt on kirjanduslukku j\u00e4\u00e4nud P\u00e4rna romaan \u201cOma tuba, oma luba ehk Lahwardi Kristjani ja metsawahi Leenu armastuse lugu\u201d (1879), mis ammutas inspiratsiooni P\u00e4rna enda vanemate saatusest. Vanas\u00f5na \u201coma tuba, oma luba\u201d on eestlaste suus sagedane t\u00e4nap\u00e4evalgi, v\u00e4ljendades eestlastele j\u00e4tkuvalt iseloomulikku hoiakut omandi suhtes. \u201cOma tuba, oma luba\u201d oli \u00fcks esimesi teoseid eesti kirjanduses, mis t\u00f5lgiti soome keelde (1882).<\/p>\n\n\n\n

Populaarne jutustus \u201cMust kuub\u201d (1883) kirjeldas eestlastest taluperemeeste arengut eesti m\u00f5isnikeks. Majanduslik emantsipeerumine pakkus eesti mehele ka potentsiaalse v\u00f5imaluse abielluda sakslasest, isegi aadlisoost neiuga \u2013 nagu juhtub omas ajas k\u00f5ige populaarsemas P\u00e4rna jutustuses \u201cJuhan ja Adele\u201d (1879). Neli aastat hiljem ilmunud \u201cMustas kuues\u201d ent eesti m\u00f5isnik loobub sakslasega abiellumisest ning otsustab eesti neiu kasuks. Realistlikke v\u00f5imalusi niisuguste \u00e4rkamisaegsete unistuste t\u00e4itumiseks aga oli tegelikkuses \u00fcliv\u00e4hestel talu p\u00e4riseksostjatel; enamik seisid silmitsi vaesuse ja ebakindlusega. Jutustused \u201cWilhelm\u201d (1878), \u201cUni ei anna uuta kuube, magamine maani s\u00e4rki\u201d (1879) \u201cLahtine aken\u201d (1882) ja \u201cHead s\u00f5brad\u201d (1883) kujutavad eesti peremehetunde arengut linnaoludes, pakkudes lootust, et ka kaupmehe ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6lisena v\u00f5ib eestlane rikkaks saada.<\/p>\n\n\n\n

Mitmed Jakob P\u00e4rna teosed on j\u00e4\u00e4nud t\u00e4nini k\u00e4sikirja, n\u00e4iteks talupoegade rasket elu kujutavad jutustused \u201cKasulapsed\u201d ja \u201cHinge maa!\u201d, samuti m\u00e4lestused \u201cJutustus C. R. Jakobsoni ja J. P\u00e4rni elu loost\u201d.<\/p>\n\n\n\n

S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Jutud ja jutustused<\/em><\/strong>
Pere t\u00fcttar ja waene laps<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1872, 58 lk.
R\u00e4bala-Hans ja Serwa-Aadu<\/strong> ehk Kuida t\u00f6\u00f6 n\u00f6nda palk. Kuida sina lastele, n\u00f6nda nemad p\u00e4rast sinule ja weel m\u00f5ned l\u00fchikesed \u00f5petused. Wana ja noorele p\u00e4\u00e4wa raskuse jahutuseks. Tartu: H. Laakmann, 1873, 80 lk.
Mis inimene k\u00fclvab, seda tema ka l\u00f5ikab!<\/strong>. Eesti Kirjameeste Seltsi Aastaraamat, 1873.
Wanaema warandus<\/strong>. Noore ja wanale p\u00e4ewa raskuse jahutuseks. Tartu: H. Laakmann, 1875, 90 lk.
Wilhelm<\/strong>. Wana ja noorele p\u00e4\u00e4wa raskuse jahutuseks. Tartu: H. Laakmann, 1878, 90 lk.
Oma tuba, oma luba <\/strong>ehk Lahwardi Kristjani ja metsawahi Leenu armastuse lugu. Tartu: Schnakenburg, 1879, 47 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1911, 1923, 1926, 1979, 2009. E-raamat: 2014. K\u00e4ttesaadav: http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/8597<\/a>.]
Juhan ja Adele<\/strong> ehk Armastus ei k\u00fcsi seisuse j\u00e4rele. Tartu: Schnakenburg, 1879, 55 lk. [2. tr\u00fckk: 1892. K\u00e4ttesaadav: http:\/\/kivike.kirmus.ee\/meta\/AR-18347-45916-04833<\/a>.]
Uni ei anna uuta kuube, magamine maani s\u00e4rki<\/strong>. \u2013 Sakala Lisaleht, 1879.
\u00dcksainus t\u00fctar. \u2013 Sakala Lisaleht, 1879-1880.
Lahtine aken<\/strong>. Jutt Eesti k\u00e4sit\u00f6\u00f6liste elust. Tartu: Schnakenburg, 1882, 111 lk. [2. tr\u00fckk: 1882.]
Head s\u00f6brad<\/strong>. Nowella linna rahwa elust. Tallinn: K. Busch, 1883, 72 lk.
Must kuub<\/strong>. Eesti rahva elust. Tallinn: T. Jakobson, 1883, 113 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1913, 1923, 1979, 2009. K\u00e4ttesaadav: http:\/\/krzwlive.kirmus.ee\/<\/a>.]
Jumala abiga Omast j\u00f5uust<\/strong>. Eestirahwa elust J. P\u00e4rn. Tartu: Schnakenburg, 1884, 90 lk.<\/p>\n\n\n\n

Lastelood<\/em><\/strong>
Muistena juttud noore rahwale<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1871, 40 lk.
L\u00fchikesed juttud armsa lastele<\/strong>. Tartu: H. Laakmann, 1873, 43 lk.
Vanad jutud<\/strong>. Eesti Kirjameeste Seltsi Aastaraamat, 1875.
24 Juttu lastele<\/strong>. Tallinn: T. Jakobson, 1883, 42 lk. [E-raamat: 2014.]<\/p>\n\n\n\n

K\u00e4siraamatud<\/em><\/strong>
M\u00f5istlik majapidaja ja lastekaswataja<\/strong>: \u00dcks n\u00f5uandmise raamat peremeestele, perenaestele, koolmeistritele ja kes weel seks saada soowiwad. Tartu: W. Gl\u00e4ser, 1869, 112 lk. [2. tr\u00fckk: 1878.]
Kirjalikud t\u00f6\u00f6d koolis ja kodu<\/strong>. Tartu: Schnakenburg, 1879, 56 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jakob P\u00e4rn (30.\/18. X 1843 \u2013 6. X \/ 23. IX 1916) oli \u00e4rkamisaegne eesti proosakirjanik, kes oma jutustustes propageeris eestlaste peremehetunnet oma maal ning p\u00fc\u00fcdlemist j\u00f5ukuse ja sakslastega v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rsuse poole. P\u00e4rn s\u00fcndis Tartumaal Torma k\u00fclas Lahvardi talus renditaluniku pojana. …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6501,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9644","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9644","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9644"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9644\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9647,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9644\/revisions\/9647"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6501"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9644"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}