{"id":9612,"date":"2024-04-03T23:41:07","date_gmt":"2024-04-03T20:41:07","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9612"},"modified":"2026-05-14T13:10:09","modified_gmt":"2026-05-14T10:10:09","slug":"hans-poogelmann","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/p\/hans-poogelmann\/","title":{"rendered":"Hans P\u00f6\u00f6gelmann"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Hans P\u00f6\u00f6gelmann (30.\/18. XII 1875 \u2013 27. I 1938) oli revolutsion\u00e4\u00e4r, kes v\u00f5itles Eesti liitmise eest N\u00f5ukogude Liiduga. Kirjutas eelk\u00f5ige poliitilist kirjandust ja luulet.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Viljandimaal. \u00d5ppis Tuhalaanes, Paistus ja P\u00f5ltsamaa Aleksandrikoolis. T\u00f6\u00f6tas \u00f5petaja ja postiametnikuna, j\u00e4rgnes ajakirjanduslik t\u00f6\u00f6 Postimehe juures. Geograafiliselt laia ja kirju eluk\u00e4iguga. 20. sajandi algul oli m\u00f5nda aega Venemaal Samaaras kodu\u00f5petaja, siis Tallinnas ajalehe Teataja toimetuses. 1903. aastal siirdus Leipzigisse, kus \u00f5ppis kaubandusinstituudis ning kuulas loenguid ka Leipzigi \u00fclikoolis. Saksamaal puutus l\u00e4hemalt kokku Karl Marxi t\u00f6\u00f6dega ning temast sai veendunud marksist ja revolutsion\u00e4\u00e4r. 1906. aastal Eestisse tulles liitus revolutsioonilise liikumisega, sai Venemaa Sotsiaaldemokraatliku T\u00f6\u00f6liste Partei liikmeks. T\u00f6\u00f6tas m\u00f5nda aega Teataja toimetuses, Ni\u017eni Novgorodis \u00f5ppej\u00f5una, seej\u00e4rel Eestis ajalehtede S\u00f5numed ja Hommik toimetuses. 1907. aasta s\u00fcgisest paguluses, elades Helsingis, Londonis ja Pariisis, kus kuulas Sorbonne\u2019i \u00fclikoolis ka loenguid. J\u00e4rgmisel aastal p\u00f6\u00f6rdus tagasi kodumaale, arreteerimise j\u00e4rel saadeti asumisele Siberisse Nar\u00f5mi. 1911 p\u00f5genes ja s\u00f5itis USAsse, kus muuhulgas toimetas aastatel 1911-1917 ajalehte Uus Ilm. Tagasi Eestisse j\u00f5udmise j\u00e4rel tegutses vasakpoolsete ajalehtede toimetustes, oli Eesti T\u00f6\u00f6rahva ja S\u00f5jav\u00e4elaste N\u00f5ukogu T\u00e4itevkomitee liige. 1918. aasta Saksa okupatsiooni ajal l\u00e4ks Venemaale. Oli osaline Petrogradis asutatud Eestimaa Ajutises Revolutsioonikomitees ning Narvas 1918. aastal v\u00e4lja kuulutatud Eesti T\u00f6\u00f6rahva Kommuuni N\u00f5ukogus. J\u00e4i elama N\u00f5ukogude Venemaale, olles osaline kominterni asutamiskongressil 1919. aastal, oli 1920. aastate alguses selle t\u00e4itevkomitees ning 1924-1928 Internatsionaalses Kontrollkomisjonis. Alates 1920 Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee liige. 1923-1938 elas ja tegutses NSV Liidus. T\u00f6\u00f6tas \u00f5ppej\u00f5una ning toimetas mitmesuguseid v\u00e4ljaandeid, t\u00f5lkis eesti keelde marksistlikku kirjandust. 1930. aastate teisel poolel N\u00f5ukogude Venemaal toimunud stalinlike repressioonide k\u00e4igus arreteeriti ning hukati. Maetud Peterburi.<\/p>\n\n\n\n

Eesti revolutsioonilise liikumise \u00fche ideoloogi esimesed luuletused ilmusid Sakalas 1897-1898. Luulet avaldati ka albumis Kiired I ja II (m\u00f5lemad 1901). Alustas ajastuomaste realistlike luuletustega, tutvumine marksismiga muutis oluliselt luule temaatikat, tuues muuhulgas sisse klassiv\u00f5itluse. N\u00f5ukogude Liidu perioodil kirjutatud luule paistab silma negatiivse suhtumisega Eesti Vabariiki. Luulet koondavad valikkogud \u201eLuuletused\u201c (1957) ja \u201e\u00dclesh\u00fc\u00fce\u201c (1988). T\u00f5lkis eesti keelde mitu revolutsioonilist laulu, sealhulgas \u201eInternatsionaali\u201c ja \u201eMarseljeesi\u201c.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Publitsistina k\u00e4sitelnud l\u00e4bi marksistliku vaatenurga majandusk\u00fcsimusi (nt \u201eMajandusteaduse \u00f5petus\u201c I ja II (1907-1908)) ning revolutsioonilisi s\u00fcndmusi ja klassiv\u00f5itlust (nt \u201eKlassiv\u00f5itluse ajalugu\u201c (1929), \u201eMarx ja marksism Eestis\u201c (1933), \u201eEnamlus ja v\u00e4hemlus Eestis 1905. a\u201c (1933)). Avaldanud ka marksismil p\u00f5hinevat kirjanduskriitikat kogus \u201eKirjanduslikult rindelt\u201c (1933). Publitsistikat koondab \u201eValitud teosed\u201c I-V (1974-1982).<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
H. Rooskaja, J\u00e4medad jooned<\/strong>. Tallinn: M\u00f5te, 1910, 32 lk.
Kevadetuuled<\/strong>. Leningrad: K\u00fclvaja, 1926, 120 lk.
Neile, kes \u201elangesid v\u00f5itluses vendade eest\u201c<\/strong>. Moskva, Leningrad: V\u00e4lismaat\u00f6\u00f6liste Kirjastus\u00fchisus NSV Liidus, 1936, 43 lk.
Luuletused<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 220 lk.
\u00dclesh\u00fc\u00fce<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 157 lk.<\/p>\n\n\n\n

Proosa<\/em><\/strong>
Viletsuse ohver<\/strong>: jutustus rahva elust. Jurjev: J. T\u00f5nnishof ja T. Kukk, 1900, 42 lk.<\/p>\n\n\n\n

Publitsistika<\/em><\/strong>
Majandusteaduse \u00f5petus<\/strong>. Peterburi: Edu, 1907-1908, 459 lk.
J. Vinnaja, Palgat\u00f6\u00f6line ja elu-\u00fclespidamine<\/strong>. Tallinn: Puidut\u00f6\u00f6liste \u00fchisus, 1908, 68 lk.
J. Vinnaja, Proletariat ja haigus<\/strong>. Tallinn: T\u00f6\u00f6, 1908, 31 lk.
Alkoholismus kui \u00fchiselu paise<\/strong>. Tartu, 1912, 130 lk.
Asutav Kogu ja rahvavalitsus<\/strong>. Tallinn: Edasi, 1917, 32 lk.
Tumedatel tundidel\u2026: m\u00f5tisklus<\/strong>. Tallinn: Tapper, 1917, 15 lk.
Vaba Eesti: M\u00e4rgukiri Eesti Asutava Kogu valijatele<\/strong>. Tallinn: 1917\/1918, 32 lk.
Eesti tulevik<\/strong>. Peterburi: Venemaa Kommunistilise (enamlaste) Partei Eesti Osakondade Keskkomitee, 1918, 32 lk.
Karl Marxi m\u00e4lestuseks 1818-1918<\/strong>. Peterburi: Venemaa Kommunistiline (enamlaste) Partei Eesti Osakondade Keskkomitee, 1918, 32 lk.
Mis vaheajal s\u00fcndis: teejuhiks s\u00f5javangist tagasitulijatele<\/strong>. Peterburi: Venemaa Kommunistiline (enamlaste) Partei Eesti Osakondade Keskkomitee, 1918, 32 lk.
M\u00f5ned p\u00f5hijooned majanduslise elu korraldamiseks Eesti t\u00f6\u00f6rahva n\u00f5ukogude vabariigis<\/strong>. Peterburi: Kommunistilise partei Eesti kk. Venem. B\u00fcroo, 1919, 29 lk.
\u00c4\u00e4rem\u00e4rkused Venemaa Kommunistilise Partei programmi juure<\/strong>. Peterburi: Kommunistilise Partei Eesti Keskkomitee Venemaa b\u00fcroo, 1919, 11 lk.
\u00dchtlane elamisraha: \u00fcks kommunismuse nurgakividest<\/strong>. Peterburi: Eesti T\u00f6\u00f6rahva Kommuuna kultuura ja ariduse valitsus, 1919, 14 lk.
1871-1921: Pariisi Kommuuna 50-ks aastap\u00e4evaks<\/strong>. Peterburi: Eestimaa Kommunistilise Partei keskkomitee, 1922, 48 lk.
Sini-must-valge lipu all<\/strong>. Peterburi: Kom. Internats. Eesti Sektsioon, 1923, 48 lk.
Viktor Kingissepp: elu ja tegevus<\/strong>. Peterburi: Kommunistilise Internatsionaali Eesti osakond, 1923, 63 lk.
Ferdinand Lassalle: 11.4.1825-31.8.1864<\/strong>. Leningrad: K\u00fclvaja, 1925, 30 lk.
Klassiv\u00f5itluse ajalugu: l\u00fchike kokkuv\u00f5te<\/strong>. Leningrad: K\u00fclvaja, 1928, 175 lk.
Majandusline kriis Eestis<\/strong>. Leningrad: K\u00fclvaja, 1932, 57 lk.
Enamlus ja v\u00e4hemlus Eestis 1905. a<\/strong>. Leningrad: K\u00fclvaja, 1933, 83 lk.
Kirjanduslikult rindelt<\/strong>. Leningrad: K\u00fclvaja, 1933, 111 lk.
Kaks aastat faschistlikku diktatuuri Eestis<\/strong>. Moskva, Leningrad: V\u00e4lismaat\u00f6\u00f6liste Kirjastus\u00fchisus NSV Liidus, 1936, 107 lk.
1917. aasta revolutsioon Eestis<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 64 lk.<\/p>\n\n\n\n

Valitud teosed<\/em><\/strong>
Valitud teosed 1. kd. 1895-1917<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 604 lk.
Valitud teosed 2. kd. 1917-1919<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 412 lk.
Valitud teosed 3. kd. 1919-1925<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 652 lk.
Valitud teosed 4. kd. 1925-1932<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 442 lk.
Valitud teosed 5. kd. 1933-1937<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 488 lk.<\/p>\n\n\n\n

Hans P\u00f6\u00f6gelmanni kohta<\/em><\/strong>
E. Plotnik, Hans P\u00f6\u00f6gelmann 1: elu ja tegevus 1875-1919<\/strong>. Monograafia. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 351 lk.
E. Plotnik, Hans P\u00f6\u00f6gelmann 2: elu ja tegevus 1919-1938<\/strong>. Monograafia. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 369 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hans P\u00f6\u00f6gelmann (30.\/18. XII 1875 \u2013 27. I 1938) oli revolutsion\u00e4\u00e4r, kes v\u00f5itles Eesti liitmise eest N\u00f5ukogude Liiduga. Kirjutas eelk\u00f5ige poliitilist kirjandust ja luulet. S\u00fcndis Viljandimaal. \u00d5ppis Tuhalaanes, Paistus ja P\u00f5ltsamaa Aleksandrikoolis. T\u00f6\u00f6tas \u00f5petaja ja postiametnikuna, j\u00e4rgnes ajakirjanduslik t\u00f6\u00f6 Postimehe …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6501,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9612","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9612","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9612"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9612\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9615,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9612\/revisions\/9615"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6501"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9612"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}