{"id":9575,"date":"2024-09-24T14:46:20","date_gmt":"2024-09-24T11:46:20","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9575"},"modified":"2026-05-13T16:35:35","modified_gmt":"2026-05-13T13:35:35","slug":"harald-rajamets","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/r\/harald-rajamets\/","title":{"rendered":"Harald Rajamets"},"content":{"rendered":"<p>Harald Rajamets (kuni 1936. aastani Harald Reisenbuk, 13. V 1924\u201312. XI 2007) oli t\u00f5lkija ja luuletaja.<\/p>\n\n\n\n<p>Rajamets s\u00fcndis Virumaal J\u00f5hvi vallas taluniku peres. 1942. aastal l\u00f5petas ta J\u00f5hvi g\u00fcmnaasiumi. 1944. aastal mobiliseeriti ta Saksa s\u00f5jav\u00e4kke, kus ta pidi t\u00f6\u00f6le hakkama t\u00f5lgina. Taandunud Punaarmee eest Saksamaale, veetis Rajamets j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud s\u00f5jakuud hospidalis. S\u00f5ja l\u00f5puks oli ta j\u00f5udnud Sloveeniasse, kus ta langes ameeriklaste k\u00e4tte vangi. Esimene rahuaasta m\u00f6\u00f6dus mitmes vangilaagris Prantsusmaal ja Belgias, kuni 1946. aasta aprillis ameeriklased ta ootamatult vastu tema enda tahtmist N\u00f5ukogude v\u00e4gedele v\u00e4lja andsid. Tema vintsutused Vene laagrites kestsid viis kuud. 1946. aasta l\u00f5puks j\u00f5udis ta tagasi Eestisse. 1947. aastal asus Rajamets \u00f5ppima soome-ugri keeli Tartu \u00dclikoolis, ent kui ta oli kolmandale kursusele j\u00f5udnud, t\u00f5i tema varasem taust kaasa represseerimis\u00e4hvarduse, mist\u00f5ttu ta pidas \u00f5igeks Eestist lahkuda. 1951. aastal suundus ta Ukrainasse ning t\u00f6\u00f6tas seal lihtt\u00f6\u00f6lisena ja ekspediitorina. Kui ka Ukrainas sama oht kordus, suundus ta Kamt\u0161atkale, kus ta sai rahulikult t\u00f6\u00f6tada kuni Eestisse tagasitulekuni 1956. aastal. \u00dclikoolikaaslase <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/k\/ain-kaalep\/\" data-type=\"page\" data-id=\"7584\">Ain Kaalepi<\/a> kutsel ja innustusel hakkas Rajamets luulet t\u00f5lkima ukraina keelest, mille ta oli Ukrainas omandanud. Shakespeare\u2019i sonette oli ta \u00fcritanud t\u00f5lkida juba \u00fclikooliaastatel.<\/p>\n\n\n\n<p>Harald Rajametsalt on ilmunud t\u00f5lkeid ukraina, vene, saksa, inglise, itaalia, poola, taani, rootsi ja leedu keelest. Rajamets on eesti keelde vahendanud John Steinbecki romaani \u201eMe tusameele talv\u201c (1963). Ta on t\u00f5lkinud eesti keelde k\u00f5ik Shakespeare\u2019i sonetid, poeemid ja muud luuletused. Need ilmusid esmakordselt Shakespeare\u2019i kogutud teoste 7. k\u00f6ites 1975. aastal. Ta oli ka Shakespeare\u2019i kogutud teoste \u00fcks toimetajaid. Rajametsa viimaseks suurt\u00f6\u00f6ks j\u00e4i Dante poeemi \u201eJumalik kom\u00f6\u00f6dia\u201c t\u00f5lkimine. Ta oli t\u00f5lkinud \u201eP\u00f5rgu\u201c juba algup\u00e4randile l\u00e4hedases tertsiinivormis, kui muutis sisulistel kaalutlustel meelt ning vahendas Dante suurteose eesti keelde viiejambilises blankv\u00e4rsis. Surm katkestas tema t\u00f6\u00f6, kui ta oli j\u00f5udnud \u201eJumaliku kom\u00f6\u00f6dia\u201c kolmanda osa, \u201eParadiisi\u201c esimeste lauludeni. Tema t\u00f6\u00f6 viisid l\u00f5pule <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/v\/ilmar-vene\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8005\">Ilmar Vene<\/a> ja \u00dclar Ploom. Rajamets on samuti t\u00f5lkinud palju v\u00e4rsse erinevates kirjandusteostes. Lisaks L\u00e4\u00e4ne-Euroopa klassikale on Rajametsal eriti suured teened ukraina luule t\u00f5lkijana.<\/p>\n\n\n\n<p>Harald Rajamets oli eesti luulet\u00f5lkeloo leidlikumaid ja andekamaid v\u00e4rsimeistreid, kes on kirjutanud ka omaluulet. 1997. aastal avaldati Rajametsa luulekogu \u201eAeg astuda: vemmalv\u00e4rsse, puhuluulet\u201c, milles autor p\u00f5hiliselt viljeleb limeriku v\u00e4rsivormi.<\/p>\n\n\n\n<p><em>L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><em><strong>Luule<\/strong><\/em><br><strong>Aeg astuda<\/strong>: vemmalv\u00e4rsse, puhuluulet. Tallinn: Varrak, 1997. 184 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Harald Rajamets (kuni 1936. aastani Harald Reisenbuk, 13. V 1924\u201312. XI 2007) oli t\u00f5lkija ja luuletaja. Rajamets s\u00fcndis Virumaal J\u00f5hvi vallas taluniku peres. 1942. aastal l\u00f5petas ta J\u00f5hvi g\u00fcmnaasiumi. 1944. aastal mobiliseeriti ta Saksa s\u00f5jav\u00e4kke, kus ta pidi t\u00f6\u00f6le hakkama &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6503,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9575","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9575","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9575"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9575\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9578,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9575\/revisions\/9578"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9575"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}