{"id":9527,"date":"2024-04-03T23:40:41","date_gmt":"2024-04-03T20:40:41","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9527"},"modified":"2026-05-13T14:42:34","modified_gmt":"2026-05-13T11:42:34","slug":"egon-rannet","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/r\/egon-rannet\/","title":{"rendered":"Egon Rannet"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/egon_rannet-scaled.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"748\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/egon_rannet-748x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6070\" style=\"aspect-ratio:0.7304700559403605;width:254px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/egon_rannet-748x1024.jpg 748w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/egon_rannet-219x300.jpg 219w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/egon_rannet-768x1051.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/egon_rannet-1123x1536.jpg 1123w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/egon_rannet-1497x2048.jpg 1497w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/egon_rannet-1920x2627.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/egon_rannet-scaled.jpg 1871w\" sizes=\"auto, (max-width: 748px) 100vw, 748px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Egon Rannet (kuni 1940 Eugen \/ Jevgeni Br\u00fccke, 29.\/16. XI 1911 \u2013 1. XI 1983) on tuntud eelk\u00f5ige n\u00e4itekirjanikuna, kelle teosed j\u00e4rgisid sotsialistliku realismi p\u00f5him\u00f5tteid.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fcndis Stockholmis ja \u00f5ppis Tallinnas. Tema isa p\u00e4rast mobiliseerimist I Maailmas\u00f5ja ajal enam pere juurde tagasi ei p\u00f6\u00f6rdunud, t\u00f6\u00f6tades 40 aastat N\u00f5ukogude Liidus punaarmees ja NKVDs. Br\u00fccke \u00f5ppis mitmetes Tallinna koolides, teiste hulgas aastatel 1926\u20131928 Tallinna Kaarli G\u00fcmnaasiumis. Ema suri varakult, p\u00e4rast mida pidi Br\u00fccke endale ise elatist teenima. T\u00f6\u00f6tas mitmesugustes ametites, sattus ka Tallinna allilma k\u00fc\u00fcsi. Osales vapside liikumises. Teises maailmas\u00f5jas osales N\u00f5ukogude poolel, v\u00f5ttis osa mitmest lahingust. 1944. aastast t\u00f6\u00f6tas ENSV miilitsavalitsuses, alguses kriminaalj\u00e4lituses, hiljem prokuratuuris. Alates 1947 oli kutseline kirjanik Tallinnas. Kirjanike Liidu liige 1950, ENSV teeneline kirjanik 1961. Loomingu novelliv\u00f5istlusel p\u00e4lvis 1954. aastal auhinna \u201eElul\u00f5imed\u201c ja m\u00e4rgiti \u00e4ra \u201e\u00d5igus armastusele\u201c. Sai N\u00f5ukogude Eesti preemia draama \u201eKadunud poeg\u201c (1958) eest. P\u00e4lvis <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/v\/eduard-vilde\/\" data-type=\"page\" data-id=\"7918\">E. Vilde<\/a> nimelise kolhoosi preemia romaani \u201eKivid ja leib\u201c 1. kd (1972) eest. Oli abielus <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/r\/vaike-rannet\/\" data-type=\"page\" data-id=\"9522\">Vaike Rannetiga<\/a> (1925-1999). Suri Tallinnas, maetud Tallinna Metsakalmistule.<\/p>\n\n\n\n<p>Deb\u00fcteeris 1947 ajalehes Noorte H\u00e4\u00e4l. 1951. aastal ilmus satiirilise p\u00f5hitooniga kogumik \u201eAmeerika elulaad\u201c. Oli \u00fcks peamisi olukirjelduse \u017eanri viljelejaid: hobusekasvatuse temaatikat k\u00e4sitleb \u201eSeltsimehed Torist\u201c (1953), kolhoosielu \u201eTugevate tee\u201c (1954). 1950. aastate keskpaigast t\u00f5usid loomingus kesksele kohale n\u00e4idendid, mida iseloomustavad selge n\u00f5ukogulik hoiak, sotsrealismi p\u00f5him\u00f5tted ning skemaatilisus. N\u00e4idendid k\u00e4sitlesid enamasti parasjagu aktuaalseid probleeme ning olid \u00fcles ehitatud selgelt v\u00e4lja toodud poliitilisele v\u00f5i eetilisele konfliktile. Draama \u201eS\u00fcdamevalu\u201c (lavastatud ja ilmunud Loomingus 1956, raamatuna 1957) k\u00e4sitleb vastuolusid kolhoosis ning peategelase Kustas Loki isiklikke probleeme. Ps\u00fchholoogilisem l\u00e4henemine n\u00e4htub draamas \u201eKadunud poeg\u201c (1958), mille keskmes on luureagendina kodumaale naasnud Mart Tuisk ning ideoloogiline vastasseis L\u00e4\u00e4ne ja N\u00f5ukogude Liidu vahel. Satiiriline \u201e\u201cKriminaaltango\u201c ja v\u00e4ga korralikud inimesed\u201c (1968) k\u00e4sitleb noorte kuritegevust, mille p\u00f5hjusena on n\u00e4htud L\u00e4\u00e4ne kahjulikku m\u00f5ju.<\/p>\n\n\n\n<p><a><\/a> 1972. aastal ilmus maaelu kujutava panoraamromaani \u201eKivid ja leib\u201c esimene k\u00f6ide. Romaani teine k\u00f6ide j\u00e4i pooleli, selle kirjutas l\u00f5puni abikaasa Vaike Rannet. Mahukad kolmanda ja neljanda k\u00f6ite kirjutas valmis Ranneti abikaasa Vaike Rannet. Saaga osutus lugejate hulgas populaarseks.<\/p>\n\n\n\n<p><em>A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em>Romaanid<\/em><\/strong><br><strong>Kivid ja leib, 1. k\u00f6ide<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 708 lk. [2. tr\u00fckk: 1976.]<br>Egon Rannet, Vaike Rannet, <strong>Kivid ja leib, 2. k\u00f6ide<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 654 lk.<br>Egon Rannet, Vaike Rannet, <strong>Kivid ja leib, 3. k\u00f6ide<\/strong>.\u00a0 Tallinn: Eesti Raamat, 1992, 797 lk.<br>Egon Rannet, Vaike Rannet, <strong>Kivid ja leib, 4. k\u00f6ide<\/strong>.\u00a0 Tallinn: Eesti Raamat, 1996, 870 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>L\u00fchiproosa, olukirjeldused<\/em><\/strong><br><strong>Ameerika elulaad<\/strong>. L\u00fchijutte, epigramme, f\u00f6ljetone. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1951, 108 lk.<br><strong>Seltsimehed Torist<\/strong>. Olukirjeldus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 119 lk.<br><strong>Tugevate tee<\/strong>. 1. raamat: Olustikupilte \u00fche perekonna elust. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 370 lk. [2. tr\u00fckk: 1958.]<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>N\u00e4idendid<\/em><\/strong><br><strong>Kuri karjas<\/strong>. Tallinn: Ajalehtede Kirjastus, 1949, 16 lk.<br><strong>Leerikleit<\/strong>. Tallinn: Ajalehtede Kirjastus, 1949, 16 lk.<br><strong>USA<\/strong>. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1950, 20 lk.<br><strong>S\u00fcdamevalu<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 95 lk. [J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1961, 1971.]<br><strong>Kadunud poeg<\/strong>. Tallinn: ENSV Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1958, 42 lk. [J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1959, 1961, 1971.]<br><strong>Salak\u00fctid<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 84 lk. [J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1961, 1971.]<br><strong>N\u00e4idendid<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 288 lk. [Sisu: \u2018S\u00fcdamevalu\u2019, \u2018Kadunud poeg\u2019, \u2018Salak\u00fctid\u2019, \u2018Vihmas ja p\u00e4ikeses: filmistsenaarium\u2019.]<br><strong>Haned<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 84 lk. [2. tr\u00fckk: 1971.]<br><strong>Karikas ja madu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 76 lk. [2. tr\u00fckk: 1971.]<br><strong>Veripunane roos<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 86 lk.<br><strong>\u201cKriminaaltango\u201d ja v\u00e4ga korralikud inimesed<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 72 lk.<br><strong>N\u00e4idendid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 503 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Reisikiri<\/em><\/strong><br><strong>Kilde Taani-reisilt<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960, 79 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Egon Rannet (kuni 1940 Eugen \/ Jevgeni Br\u00fccke, 29.\/16. XI 1911 \u2013 1. XI 1983) on tuntud eelk\u00f5ige n\u00e4itekirjanikuna, kelle teosed j\u00e4rgisid sotsialistliku realismi p\u00f5him\u00f5tteid. S\u00fcndis Stockholmis ja \u00f5ppis Tallinnas. Tema isa p\u00e4rast mobiliseerimist I Maailmas\u00f5ja ajal enam pere juurde &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6503,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9527","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9527","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9527"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9527\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9530,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9527\/revisions\/9530"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9527"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}