{"id":9489,"date":"2024-04-03T23:40:18","date_gmt":"2024-04-03T20:40:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9489"},"modified":"2026-05-13T13:30:19","modified_gmt":"2026-05-13T10:30:19","slug":"mart-raud2","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/r\/mart-raud2\/","title":{"rendered":"Mart Raud"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Mart Raud (Martin Raud, pseudon\u00fc\u00fcm Villem Sarapik; 14.\/1. IX 1903 \u2013 6. VII 1980) oli luuletaja ning prosaist.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Viljandimaal, \u00f5ppis Heimtalis, Paistus ja Viljandis, sooritas k\u00fcpsuseksamid eksternina Tallinnas 1923. \u00d5ppis 1923-1924 Tartu k\u00f5rgemas muusikakoolis ja vabakuulajana Tartu \u00fclikooli filosoofiateaduskonnas. Seej\u00e4rel kutseline kirjanik Tartus ja Tallinnas. 2. Maailmas\u00f5ja ajal 1941 oli Eesti Teadeteagentuuri (ETA) rindekorrespondent, kuulus Tartu h\u00e4vituspataljoni. Evakueerus Saksa okupatsiooni ajal N\u00f5ukogude Liitu, t\u00f6\u00f6tas seal kirjastustes ja raadios. Eestisse tagasi tulles oli l\u00fchikest aega Loomingu toimetaja. Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1930. aastast; kuulus korduvalt selle juhatusse. NLKP liige alates 1945. P\u00e4lvis 1946 ENSV teenelise kirjaniku ja 1972 ENSV rahvakirjaniku aunimetuse. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. Tema esimene abikaasa oli lasteluuletaja Lea Nurkse (1904-1960), teine abikaasa oli t\u00f5lkija Valda Raud (1920-2013), lapsed kirjanik Eno Raud (1928-1996) ja kunstnik Anu Raud (s. 1943) ning lapselapsed kirjanikud Rein Raud<\/a> (s. 1961), Mihkel Raud<\/a> (s. 1969) ja Piret Raud<\/a> (s. 1971).<\/p>\n\n\n\n

Luuledeb\u00fc\u00fcdi tegi 1919. aastal, esimestes luulekogudes \u201eKangastused\u201c (1924) ja \u201e\u00c4itsmik\u201c (1925) oli valdav romantiline tundelaad. Kogu \u201eRusemed\u201c (1927) sisaldas eepilist luulet ja sotsiaalset problemaatikat. Nii sisulist kui vormilist kindlust m\u00e4rgib kogu \u201eKauge ring\u201c (1935). Oli \u00fcks Ants Orase koostatud legendaarsesse antoloogiasse \u201eArbujad\u201c (1938) kaasatud autoritest.<\/p>\n\n\n\n

1920. aastatel alustas Raud ka l\u00fchiproosaga, omal ajal populaarsel asunikutemaatikal p\u00f5hineb ajalehes P\u00e4evaleht 1925 j\u00e4rjejutuna ilmunud romaan \u201eUued inimesed\u201c. Uut kvaliteeti m\u00e4rgib karakterite vastasseisul p\u00f5hinev romaan \u201eVidevikust varavalgeni\u201c (1927, kirjastus Looduse romaaniv\u00f5istluse II auhind), mis pakub s\u00fcvenenumat ps\u00fchholoogilist l\u00e4henemist. Pseudon\u00fc\u00fcmi Villem Sarapik all ilmus talueluteemaline romaan \u201eTuulte teedel\u201c (1928, kirjastus Looduse romaaniv\u00f5istluse III auhind). Suuremat t\u00e4helepanu p\u00e4lvis romaan \u201eKirves ja kuu\u201c (1935, Tartu linna kirjandusauhind), mis vaeb isa ja poega vastamisi seades erinevaid eluk\u00e4sitlusi, milles \u00fchel pool maamehe \u00fclim praktilisus, teisal romantiline kunstnikust uneleja. Loomeinimese ja \u00fchiskonna vahekord on t\u00e4helepanu all romaanis \u201eTurg\u201c (1937). Reaalsuse ja unelmate vastasseis \u00fcks keskseid teemasid ka novellikogus \u201e\u00d5htused kajad\u201c (1936). L\u00fchiproosa t\u00f5useb uuesti kesksemale kohale 1950. aastate teisel poolel, kogus \u201eSilmast silma\u201c (1959).<\/p>\n\n\n\n

1940. aastad toovad Raua loomingusse n\u00f5ukoguliku ideoloogia. Ilmuvad ajastuomasest retoorikast ja temaatikast kantud, sageli propagandistliku tendentsiga luulekogud, nt \u201eS\u00f5jas\u00f5na\u201c (1943), \u201eUued sillad\u201c (1945), \u201eValimisp\u00e4evaks\u201c (1947, N\u00f5ukogude Eesti preemia 1948), \u201eJ\u00f5ud ja valgus\u201c (1948, N\u00f5ukogude Eesti preemia 1949) ja \u201eK\u00f5ik teed\u201c (1953). S\u00f5ja ajal kirjutatud luule \u00fcks motiive on mineviku ja oleviku v\u00f5itluse \u00fchendamine, nii on kantaadi \u201eJ\u00fcri\u00f6\u00f6 tuled\u201c ajendiks J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usu 600. aastap\u00e4ev 1943. aastal. Raua s\u00f5jaaegses luules on olulisel kohal eepiline luule, mil ta kirjutas ballaade ja portreepoeeme (nt \u201eViktor Kingissepp\u201c). Valme ja ballaade koondab \u201eKaks Astjat\u201c (1946). Luule uuenemist, temaatilist mitmekesistumist ning kitsast n\u00f5ukoguliku ideoloogia ringist v\u00e4lja liikumist m\u00e4rgib kogu \u201eLaulud ei l\u00f5pe\u201c (1961), \u201eKuldne s\u00fcgis\u201c (1966) ja \u201e\u00c4rateeline\u201c (1978, J. Smuuli<\/a> nimeline preemia 1979) m\u00e4rgivad juba uut kvaliteeti. T\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rse tahu luuleloomingust moodustavad vaimukad epigrammid.<\/p>\n\n\n\n

N\u00f5ukogude Eesti dramaturgia esimene esindaja oli Mart Raua \u201eM\u00f5\u00f5k v\u00e4ravas\u201c (1941), mis k\u00f5neleb poliitvangidest. S\u00f5ja-aastate p\u00f6\u00f6rdelisi muutusi k\u00e4sitles \u201eKarastus\u201c (1946). Enam on t\u00e4helepanu p\u00e4lvinud oman\u00e4olise l\u00fc\u00fcrilise koega \u201eSuve\u00f6\u00f6 ilmsi\u201c (1962), mis taas k\u00e4sitleb \u00fchiskonna ja kunsti suhteid.<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/strong><\/em>
Videvikust varavalgeni<\/strong>. Tartu: Loodus, 1927, 176 lk.\u00a0[J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1976, 1979.]
Villem Sarapik,\u00a0Tuulte teedel<\/strong>. Tartu: Loodus, 1928, 602 lk.
Kirves ja kuu<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 357 lk.\u00a0[J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1958, 1963, 1979.]
Turg<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 251 lk.\u00a0[J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1956, 1963, 1979.]<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/strong><\/em>
\u00d5htused kajad<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 136 lk.
Noor kangelane<\/strong>: jutustus noortele N\u00f5ukogude Liidu Kangelase Arnold Meri v\u00f5itlejateest.\u00a0Moskva: ENSV Riiklik Kirjastus, 1943, 78 lk.
Igaviku l\u00e4vel<\/strong>: jutustus. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus\u00a0(Loomingu Raamatukogu), 1960, 63 lk.
Silmast silma<\/strong>: novelle. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 316 lk.
Jutup\u00f5im<\/strong>: romaan ja jutustused. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 496 lk. [Sisaldab romaani \u2018Videvikust varavalgeni\u2019.]
Valitud novellid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 380 lk.<\/p>\n\n\n\n

Luule<\/strong><\/em>
Kangastused<\/strong>: luuletusi 1919-1923. Tartu: S\u00f5navara, 1924, 99 lk.
\u00c4itsmik<\/strong>: armastuslaule s\u00fcgistalvest 1924. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1925, 61 lk.
Rusemed<\/strong>: kolm poeemi. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 61 lk.
Kauge ring<\/strong>: luuletusi 1930-1935. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 59 lk.
S\u00f5jas\u00f5na<\/strong>: luuletusi 1941-1943. Moskva: ENSV Riiklik Kirjastus, 1943, 70 lk.
Uued sillad<\/strong>: isamaaluulet 1943-1944. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 81 lk.
J\u00fcri\u00f6\u00f6 tuled<\/strong>: kantaat eestlaste J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usu 600. aastap\u00e4evaks. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 28 lk.
Kaks astjat<\/strong>: v\u00e4rsse enne ja p\u00e4rast s\u00f5da. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 96 lk.
Valimisp\u00e4evaks<\/strong>: isamaaluulet 1946-1947. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 45 lk.
J\u00f5ud ja valgus<\/strong>: luuletused ja poeemid 1947-1948. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 152 lk.
Valitud luuletused<\/strong>: 1919-1947. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 283 lk.
K\u00f5ik teed<\/strong>: luuletusi ja poeeme. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 176 lk.
Laulud ei l\u00f5pe<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 94 lk.
Kuldne s\u00fcgis<\/strong>: luuletusi 1963-1965. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 128 lk.
S\u00f5jas\u00f5na<\/strong>. Koost. E. S\u00f5gel. Tallinn: Eesti Raamat, 1970, 80 lk.
J\u00e4lgede kiri<\/strong>: l\u00fc\u00fcrilisi \u00fclest\u00e4hendusi ja satiirilist sekka\u00fctlemist m\u00f5ne sammu v\u00f5rra enam kui poole sajandi teedelt: luuletused. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 307 lk.
\u00c4rateeline<\/strong>: viimaste aastate luulet. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 148 lk.
Laulikulugu<\/strong>: valik luulet aastaist 1919-1979. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 374 lk.
Mart Raud<\/strong>. Koosanud. A. Eelm\u00e4e. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 176 lk. [Sari\u00a0\u2018V\u00e4ike luuleraamat\u2019.]
\u00dcle p\u00e4evade ja kuude: luulet 1919-1979<\/strong>. Koostanud Ela Tomson. Tallinn: Kirjastus SE&JS, 2022, 125 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/strong><\/em>
Villem Sarapik, Kangelane kalmult<\/strong>. Tallinn: T\u00f6\u00f6kool, 1933, 53 lk.
Villem Sarapik,\u00a0J\u00fcrimatsi jaanik<\/strong>. Tallinn: T\u00f6\u00f6kool, 1934, 31 lk.
Kirves ja kuu<\/strong>. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1936, 135 lk.
Villem Sarapik,\u00a0V\u00f5idum\u00e4e<\/strong>. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1938, 51 lk.
M\u00f5\u00f5k v\u00e4ravas<\/strong>. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1941, 108 lk.
Karastus<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 84 lk.
Suve\u00f6\u00f6 ilmsi<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 104 lk.<\/p>\n\n\n\n

Collected works<\/strong><\/em>
Luuleraamat. Teosed,\u00a01. kd<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 480 lk.
Kirves ja kuu. Turg. Teosed,\u00a02. kd<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 520 lk.
Silmast silma: jutustusi ja novelle. Teosed,\u00a03. kd<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 440 lk.
Lavavalgelt. Teosed,\u00a04. kd<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 224 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Mart Raud (Martin Raud, pseudon\u00fc\u00fcm Villem Sarapik; 14.\/1. IX 1903 \u2013 6. VII 1980) oli luuletaja ning prosaist. S\u00fcndis Viljandimaal, \u00f5ppis Heimtalis, Paistus ja Viljandis, sooritas k\u00fcpsuseksamid eksternina Tallinnas 1923. \u00d5ppis 1923-1924 Tartu k\u00f5rgemas muusikakoolis ja vabakuulajana Tartu \u00fclikooli filosoofiateaduskonnas. …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6503,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9489","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9489","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9489"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9489\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9498,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9489\/revisions\/9498"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9489"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}