{"id":9394,"date":"2024-04-03T23:39:17","date_gmt":"2024-04-03T20:39:17","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9394"},"modified":"2026-05-12T11:26:04","modified_gmt":"2026-05-12T08:26:04","slug":"astrid-reinla","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/r\/astrid-reinla\/","title":{"rendered":"Astrid Reinla"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Astrid Reinla (kodanikunimi Astrid Kabur, 1. III 1948 \u2013 1. I 1995) oli eesti kirjanik.<\/p>\n\n\n\n

Reinla s\u00fcndis Tallinnas kirjandusteadlase Oskar Kuninga t\u00fctrena. \u00d5ppis Tallinna 29. Keskkoolis (1955\u20131961), Tallinna 7. Keskkoolis (1961\u20131966) ning Tartu Riiklikus \u00dclikoolis (1969\u20131974), mille l\u00f5petas eesti filoloogina. T\u00f6\u00f6tas Eesti NSV Riiklikus Raamatukogus (praegune Eesti Rahvusraamatukogu) bibliograafina (1966\u20131969), kirjastuses Eesti Raamat korrektorina (1974\u20131976) ja ajakirja Horisont keeletoimetaja ja korrektorina (1976\u20131979). Alates 1979. aastast oli vabakutseline kirjanik. Eesti Kirjanike Liitu kuulus aastast 1990. 1971. aastast oli abielus kirjanik Boris Kaburiga. Suri ootamatu terviserikke (insuldi) tagaj\u00e4rjel.<\/p>\n\n\n\n

Reinla esimene kirjutis avaldati perioodikas aastal 1969. Tema v\u00e4hem kui poole sajandi pikkuseks j\u00e4\u00e4nud elu viljakaim loomeperiood oli 1980-ndatel aastatel, mil ta andis v\u00e4lja nii luule- ja novellikogusid kui ka laste- ja n\u00e4itekirjandust, viimaste seas nt \u201eNaeris naeris\u201c (1984), mis lavastati Eesti Nukuteatris ja \u201eKoduabiline\u201c (1986), mis lavastati Ugalas.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi omas ajas oli Reinla loomingul oluline roll ning Aivar Kull on nimetanud teda \u201etollase kultuurielu tasakaalustavaks, lepitavaks, pingeid maandavaks j\u00f5uks\u201c, on Astrid Reinla t\u00e4nap\u00e4eval enim tuntud lastekirjanikuna. Tema loodud m\u00fc\u00fctilise tegelase P\u00e4tuga (1988), keda keegi pole n\u00e4inud, aga kelle kaela saab ajada k\u00f5ik kodus juhtunud pahandused, on kasvanud \u00fcles mitu p\u00f5lvkonda (teos j\u00f5udis 1990. aastal ka teleekraniseeringuni, samuti anti v\u00e4lja helikassett P\u00e4tu lauludega) ning valusalt realistlik lugu h\u00fcljatud kassist Teofrastusest (1985), mis peegeldab omaaegse \u00fchiskonna v\u00e4\u00e4rtushinnanguid ja valupunkte, v\u00f5ib olla andnud t\u00f5uke m\u00f5nelegi hilisema p\u00f5lvkonna noorkirjaniku kassiteemalisele lasteraamatule, samuti uue m\u00f5\u00f5tme kohaidentiteedile nii Tallinna Mustam\u00e4e linnaosa kui Peedu (k\u00fcla Elva l\u00e4hedal) paigatunnetuses. \u201eTeofrastus\u201c sai nukufilmiks alles hiljuti, aastal 2018, mis markeerib teose tugevat m\u00f5ju ning loo edasi elamist tolleaegsete laste m\u00e4lestustes. \u201eTeofrastus\u201c on t\u00f5lgitud ka saksa ja inglise keelde (m\u00f5lemad 1989).<\/p>\n\n\n\n

Samuti j\u00e4i Reinla paljudele eestlastele meelde t\u00e4nap\u00e4evani menuka teleseriaali \u201e\u00d5nne 13\u201c (\u201eMeie elu lood\u201c) idee autori ja esimese stsenaristina. Tema poolt 1993. aastal loodud sari \u2013, mille stsenaristid on hiljem korduvalt vahetunud, olles siiski alati olnud Eestis tuntud kirjanikud \u2013, on populaarne ning j\u00e4tkub katkematult ka mitu aastak\u00fcmmet hiljem. 1995. aastal p\u00e4lvis Reinla \u201e\u00d5nne 13\u201c eesti postuumselt Eesti Kultuurkapitali sihtkapitali aastapreemia.<\/p>\n\n\n\n

Reinla on t\u00f5lkinud vene kirjaniku Andrei Balabuhha ulmejutukogu \u201eEelk\u00e4ijad\u201c (Loomingu Raamatukogu, 1978), Ella Fonjakova noortejutustuse \u201eTolle talve leib\u201c (1979), tad\u017eiki kirjaniku Fazlidin Mukhamadievi jutustuse \u201eTeekond teise ilma ehk suur palver\u00e4nnak\u201d (1980) ning Helen Kelleri romaani \u201eMinu elu lugu\u201c (1995).<\/p>\n\n\n\n

M. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/strong><\/em>
Kiilasj\u00e4\u00e4. <\/strong>Tallinn: ENSV Riiklik Kunstiinstituut, 1973, 31 lk [kunstitudengi koolit\u00f6\u00f6, mida tr\u00fckiti 20 eksemplari].
Lihtminevik. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 51 lk.<\/p>\n\n\n\n

Lastekirjandus<\/strong><\/em>
Teofrastus. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 48 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: TEA Kirjastus, 2010, 72 lk; 3. tr\u00fckk: Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2018, 89 lk.]
P\u00e4tu. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 40 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Avita, 2000, 48 lk; 3. tr\u00fckk: Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2000, 40 lk; 4. tr\u00fckk: Tallinn, Avita, 2008, 48 lk.]
Miikael. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 143 lk.
P\u00e4tu laulud. <\/strong>Tallinn: S\u00fcnnimaa, 1992, 33 lk.
Lumeelevant. Krooksjalad. <\/strong>Tallinn: Kupar, 1994, 224 lk. [\u2018Lumeelevandi\u2019 2. tr\u00fckk: Tallinn: TEA Kirjastus, 2012, 88 lk.]<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/strong><\/em>
Inimestega. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 128 lk.
Plekk-katus. <\/strong>Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 192 lk.
Kodanik on loll. <\/strong>Tallinn: Tuum, 1994, 96 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Astrid Reinla (kodanikunimi Astrid Kabur, 1. III 1948 \u2013 1. I 1995) oli eesti kirjanik. Reinla s\u00fcndis Tallinnas kirjandusteadlase Oskar Kuninga t\u00fctrena. \u00d5ppis Tallinna 29. Keskkoolis (1955\u20131961), Tallinna 7. Keskkoolis (1961\u20131966) ning Tartu Riiklikus \u00dclikoolis (1969\u20131974), mille l\u00f5petas eesti filoloogina. …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6503,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9394","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9394","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9394"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9394\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9397,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9394\/revisions\/9397"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9394"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}