{"id":9378,"date":"2024-04-03T23:39:14","date_gmt":"2024-04-03T20:39:14","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9378"},"modified":"2026-05-12T10:45:00","modified_gmt":"2026-05-12T07:45:00","slug":"olev-remsu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/r\/olev-remsu\/","title":{"rendered":"Olev Remsu"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/olev_remsu_arno_saar.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/olev_remsu_arno_saar-768x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6153\" style=\"width:246px;height:auto\" title=\"Foto: Arno Saar\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/olev_remsu_arno_saar-768x1024.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/olev_remsu_arno_saar-225x300.jpg 225w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/olev_remsu_arno_saar-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/olev_remsu_arno_saar.jpg 1365w\" sizes=\"auto, (max-width: 768px) 100vw, 768px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Olev Remsu (s\u00fcnninimega Remsujev, s. 1. XI 1947) on prosaist.<\/p>\n\n\n\n<p>Remsu s\u00fcndis ja \u00f5ppis Tartus, sh Tartu Riikliku \u00dclikooli majandusteaduskonnas 1966-1967 ning ajaloo-keeleteaduskonnas 1967-1972, l\u00f5petades ajakirjanikuna. Aastatel 1979-1982 l\u00e4bis Moskvas filmistsenaristide ja re\u017eiss\u00f6\u00f6ride k\u00f5rgemad kursused. On t\u00f6\u00f6tanud muuhulgas ajakirjanduses, Tartu Riiklikus \u00dclikoolis laborandina, <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/v\/eduard-vilde\/\" data-type=\"page\" data-id=\"7918\">Vilde<\/a> ja <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/t\/a-h-tammsaare\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8618\">Tammsaare<\/a> memoriaalmuuseumis vanemteadurina, toimetanud Tallinnfilmis animafilme, olnud giid ning Tallinna \u00dclikooli, Eesti Kunstiakadeemia ja Viljandi Kultuuriakadeemia \u00f5ppej\u00f5ud. Kultuuriseltsi Wellesto esimees aastatel 1988-1998 ning \u00fcks kollektiivse pseudon\u00fc\u00fcmi Ene H\u00f6lderlin all kirjutanuid. Kirjanike Liidu liige aastast 1988.<\/p>\n\n\n\n<p>Viljaka autori loometee algus j\u00e4\u00e4b koolialmanahhi \u201eSulesepad\u201c (1966), 1976. aastal ilmus l\u00fchiromaan \u201eHomne karikakar\u201c ning 1981 romaan \u201eLapsep\u00f5lvest Malleta\u201c. Varasem looming keskendub kaasajale ning k\u00e4sitleb noorte ja \u00fcli\u00f5pilaste maailma, vaadeldes \u00fche p\u00f5lvkonna kujunemist n\u00f5ukogude tegelikkuses. Noorp\u00f5lve Tartut, omaaegseid olusid, sealseid kaaslasi ja erinevaid t\u00fc\u00fcpe kaardistab ka Supilinna-sari: \u201eSupilinna poisid\u201c (2012), \u201eSupilinna surmad\u201c (2012) ja \u201eSupilinna armastajad\u201c (2013). Remsulikult p\u00f5imub memuaarne aines ilukirjanduslikuga ka n\u00e4iteks memuaaride ja novellide piirimail m\u00e4nglevates teostes<strong> <\/strong>\u201eElu Moskvas\u201c I ning \u201eTartu- &amp; Praha-m\u00e4lestused\u201c (1992).<\/p>\n\n\n\n<p>Remsu t\u00f5lgitseb ajaloolisi s\u00fcndmusi ja isikuid ilukirjanduslikus vormis ka mitmes romaanis ja n\u00e4idendis, nt k\u00e4sitleb kolmeosalisena kavandatud romaan \u201eHaapsalu trag\u00f6\u00f6dia\u201c (I 1998, III 2000) eestirootslaste maailma keerukatel 1930. l\u00f5pu ja 1940. aastatel, olles \u00fcles ehitatud Erik Norrmanni nimelise tegelase p\u00e4evikusissekannetele. On kirjutanud n\u00e4idendi \u201cT\u0161ingis-khaan on Ungern-Sternberg\u201d (1997) ning romaani \u201eBura\u0161evo hullud\u201c (2019) Eesti esimese presidendi Konstantin P\u00e4tsi k\u00e4ek\u00e4igust kinnipeetuna Bura\u0161evo haiglas p\u00e4rast Eesti annekteerimist 1940. aastal.<\/p>\n\n\n\n<p>Olulisel kohal Remsu loomingus on reisikirjad. Autor on j\u00f5udnud palju reisida ning ka kirjutada, silmapaistval kohal on Venemaa-teemalised reisikirjad, kus kaasaaja pildistused p\u00f5imuvad tihedalt meenutuslikuga, vt nt \u201eRongiga maailma l\u00f5ppu. Tallinn \u2013 Moskva \u2013 Vladivostok: reisikiri piltide ja m\u00e4lestustega\u201c (2009) v\u00f5i populaarses kirjastuse Petrone Print Minu-sarjas ilmunud \u201eMinu Neenetsimaa\u201c (2010).<\/p>\n\n\n\n<p>Remsu on kirjutanud ka filmistsenaariume, kirjandus- ja filmikriitikat. Valiku ajavahemikus 2000-2015 ilmunud kirjutistest pakub \u201eAja kirju: selle sajandi kirjutisi\u201c (2016).<\/p>\n\n\n\n<p>Remsu on p\u00e4lvinud aasta parima raamatu tiitli teosega \u201eElu Moskvas\u201c (1991) ning \u201eTartu- &amp; Praha-m\u00e4lestused\u201c 2 (1992) eest saanud Kirjanike Liidu aastapreemia ning Eesti Kultuurkapitali esseepreemia (1993). \u201eHaapsalu trag\u00f6\u00f6dia\u201c I (1998) p\u00e4lvis Eesti Kultuurkapitali proosaauhinna 1998. aastal ning \u201eSupilinna poisid\u201c (2012) A. H. Tammsaare nimelise kirjanduspreemia 2013. aastal. Tema romaanid on leidnud \u00e4ra m\u00e4rkimist romaaniv\u00f5istlustel ning n\u00e4idend \u201ePresident\u201c 2017. aasta Eesti Teatri n\u00e4idendiv\u00f5istlusel.<\/p>\n\n\n\n<p><em>A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><em><strong>Romaanid<\/strong><\/em><br>Olev Remsujev, <strong>Homne karikakar<\/strong>. Tallinn: Perioodika\u00a0(Loomingu Raamatukogu), 1976, 94 lk.\u00a0[J\u00e4rgnevad tr\u00fckid:\u00a02017, 2021.]<br><strong>Lapsep\u00f5lvest Malleta<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 176 lk.\u00a0[2. tr\u00fckk:\u00a02009.]<br><strong>Kurbm\u00e4ng Paabelis<\/strong>: s\u00fcrrealistlik barokkromaan. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 492 lk.<br>Liikuja autoportree. Tallinn: Kupar, 1995, 159 lk.<br><strong>Artur Magnussoni suur s\u00f5jasuvi<\/strong>: l\u00fchiromaan. Tallinn: Eesti Raamat, 1997, 188 lk.\u00a0[2. tr\u00fckk:\u00a02001.]<br><strong>Haapsalu trag\u00f6\u00f6dia. Eerik Norrmani p\u00e4evik. 1<\/strong>. Tallinn: Virgela, 1998, 356 lk.<br><strong>Ungern-Sternberg \u2013 s\u00f5jajumal. Esimene raamat: dokumentaalepop\u00f6a<\/strong>. Tallinn: Virgela, 1999, 399 lk.<br><strong>Ungern-Sternberg \u2013 s\u00f5jajumal. Teine raamat: dokumentaalepop\u00f6a<\/strong>. Tallinn: Virgela, 1999, 348 lk.<br><strong>Haapsalu trag\u00f6\u00f6dia. Eerik Norrmani p\u00e4evik. 3<\/strong>. Tallinn: Virgela, 2000, 541 lk.<br><strong>Juhan Liivi armastuse valu: l\u00fchiromaan. M\u00e4lestusi s\u00f5jast L\u00e4tiga: draamajutustus<\/strong>. Valitud teosed 1. Tartu, Tallinn: Wellesto, 2001, 156 lk.<br><strong>Margit Puusaag ja tema mehed<\/strong>. Valitud teosed 2. Tallinn: Wellesto, 2001, 343 lk.<br><strong>Rudimoisi isa: Tartu-romaani esimene osa<\/strong>. Tallinn: Wellesto, 2006, 67 lk.<br><strong>Juuditar ja idasakslanna. Tartu-romaani 8. vihik<\/strong>. Tartu: Wellesto, 2007, 52 lk.<br><strong>Musket\u00e4ride muundumised: Tartu-romaan viieteistk\u00fcmnes peat\u00fckis<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, 454 lk.<br><strong>Supilinna poisid<\/strong>: m\u00e4lestusromaan. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2012, 392 lk.<br><strong>Supilinna surmad<\/strong>: mosaiikromaan. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2012, 510 lk.<br><strong>Supilinna armastajad: triloogia viimase osa esimene raamat<\/strong>: m\u00e4lestusromaan.\u00a0Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2013, 413 lk.<br><strong>Supilinna armastajad: m\u00e4lestusromaan: triloogia viimase osa teine ja viimane raamat<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2013, 623 lk.<br><strong>Inge ja Epp, kaks pruuti: teekond. Kamt\u0161atka<\/strong>. Armastusromaan. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2014, 435 lk.<br><strong>\u00c4mblik ja kultuur<\/strong>. tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2015, 224 lk.<br><strong>V\u00e4ikelinna baabad<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2017, 144 lk.<br><strong>Tapjad<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2018, 204 lk.<br><strong>Bura\u0161evo hullud<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2019, 206 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>L\u00fchiproosa<\/strong><\/em><br><strong>Armastusega Oxfordi<\/strong>: kogumik jutte ja jutustusi. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 222 lk.<br><strong>Poeet &amp; Jeesus<\/strong>: tekste aastaist 1986-1990: jutustused, m\u00e4ngufilmi kirjanduslik stsenaarium ja n\u00e4idend. Tallinn: UMARA, 215 lk.<br><strong>Kalad k\u00f5nniteel<\/strong>. P\u00e4\u00e4stke mind, palun, jumala eest p\u00e4\u00e4stke mind: jutustused. Tallinn: Wellesto, 2004, 58 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>Reisikirjad<\/strong><\/em><br><strong>Pariisi linnas Londonis, ehk, Euroeesti h\u00e4\u00e4led<\/strong>: humoristlik reisikiri. Tallinn: Eesti Raamat, 1996, 103 lk.<br><strong>Paradiisisaared Tahiti ja Tonga<\/strong>. Valitud reisikirjad 1. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001, 196 lk.<br><strong>Kevad Hiinas<\/strong>. Valitud reisikirjad 2. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2002, 261 lk.<br><strong>Kodunt kaugemal<\/strong>: reisikirjad laiast maailmast. Tallinn: Eesti Raamat, 2008, 187 lk.<br><strong>Toronto, New York, Los Angeles<\/strong>. Tallinn: Go Group, 2008, 120 lk.<br><strong>Rongiga maailma l\u00f5ppu. Tallinn \u2013 Moskva \u2013 Vladivostok<\/strong>: reisikiri piltide ja m\u00e4lestustega. Tallinn: Go Group, 2009, 271 lk.<br><strong>Bussiga Poolas I<\/strong>. Tallinn: Go Gropup, 2010, 159 lk.<br><strong>Islam ja diktatuurid, Venemaa ja Kesk-Aasia<\/strong>. Tallinn: Go Group, 2010, 268 lk.<br><strong>Liivik\u00fcla, ehk, Lifljandia: Eesti asundus Vaikse ookeani \u00e4\u00e4res<\/strong>: reportaa\u017e ja m\u00f5tteid. Tallinn: Eesti Raamat, 2010, 136 lk.<br><strong>Minu Neenetsimaa<\/strong>: pommiplahvatusest polaarjoonel, porodest ja pohmellist r\u00e4\u00e4kimata. Tartu: Petrone Print, 2010, 232 lk.<br><strong>Bussiga Poolas II<\/strong>. Tallinn: Go Group, 2011, 175 lk.<br><strong>M\u00fcnchen; Hitler ja Dostojevski: fragmentaarium<\/strong>. H\u00fcplevad m\u00f5tted. Tallinn: Go Group, 2012, 238 lk.<br><strong>P\u00fcha Baikal<\/strong>. Tallinn: Go Group, 2013, 126 lk.<br><strong>Okeaania, James Cook ja Uku Masing<\/strong>.\u00a0Tallinn: Go Group, 2017, 176 lk.<br><strong>Teekond maailm: kultuuriloolisi reisivesteid<\/strong>. Tallinn: Go Group, 2021, 415 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>N\u00e4idendid<\/strong><\/em><br><strong>T\u0161ingis-Khaan on Ungern-Sternberg<\/strong>: n\u00e4item\u00e4ng \u00fcheksas pildis kahe vaheajaga. Tallinn: Perioodika\u00a0(Loomingu Raamatukogu), 1997, 63 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>M\u00e4lestused<\/strong><\/em><br><strong>Elu Moskvas I<\/strong>. Haapsalu: Wellesto, 1991, 66 lk.\u00a0[2. tr\u00fckk:\u00a02009.]<br><strong>Tartu- &amp; Praha-m\u00e4lestused. 2<\/strong>. Haapsalu, Tartu: Wellesto, 1992, 47 lk\u00a0[2. tr\u00fckk:\u00a02009.]<br><strong>M\u00e4lestused: Moskva, Tartu, Praha<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2009, 172 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>Varia<\/strong><\/em><br><strong>Kuidas rikkuda piiri?<\/strong>. Tallinn: Virgela, 1997, 237 lk.<br><strong>Kindralleitnant Robert Roman Ungern-Sternberg<\/strong>: Hiiumaa parun, kellel oli maailma suurim varandus ning kes tahtis vallutada Euroopa. Haapsalu: V. Pinn, 1999, 77 lk.<br><strong>Elitaarne mees Harry M\u00e4nnil<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2011, 288 lk.<br><strong>Aja kirju: selle sajandi kirjutisi<\/strong>. Tartu: Petrone Print, 2016, 316 lk.<br><strong>Filmidraamatehnika<\/strong>: \u00fcli\u00f5pilastele ja k\u00f5igile teistele asjahuvilistele. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2016, 392 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Olev Remsu (s\u00fcnninimega Remsujev, s. 1. XI 1947) on prosaist. Remsu s\u00fcndis ja \u00f5ppis Tartus, sh Tartu Riikliku \u00dclikooli majandusteaduskonnas 1966-1967 ning ajaloo-keeleteaduskonnas 1967-1972, l\u00f5petades ajakirjanikuna. Aastatel 1979-1982 l\u00e4bis Moskvas filmistsenaristide ja re\u017eiss\u00f6\u00f6ride k\u00f5rgemad kursused. On t\u00f6\u00f6tanud muuhulgas ajakirjanduses, Tartu &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6503,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9378","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9378","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9378"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9378\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9381,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9378\/revisions\/9381"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9378"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}