{"id":9368,"date":"2024-04-03T23:39:27","date_gmt":"2024-04-03T20:39:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9368"},"modified":"2026-05-12T09:42:14","modified_gmt":"2026-05-12T06:42:14","slug":"villem-ridala","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/r\/villem-ridala\/","title":{"rendered":"Villem Ridala"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Villem Ridala (isikunimi Villem Gr\u00fcnthal, 30. V 1885 \u2013 16. I 1942) oli eesti luuletaja, \u00fcks 20. sajandi alguse eesti uusromantilise luule olulisemaid autoreid.<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis Muhu saarel Kuivastu k\u00fclas, \u00f5ppis Hellamaa kihelkonnakoolis, 1897\u20131905 Saaremaal Kuressaare g\u00fcmnaasiumis ja seej\u00e4rel 1905\u20131909 Helsingi \u00fclikoolis soome filoloogiat, folkloristikat ja P\u00f5hjamaade ajalugu. 1910\u20131919 t\u00f6\u00f6tas ta eesti keele \u00f5petajana Tartus ajaloolises Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi t\u00fctarlasteg\u00fcmnaasiumis, mis oli esimene eestikeelne g\u00fcmnaasium \u00fcldse (asutatud 1906). Selle k\u00f5rval toimetas ta 1910\u20131914 ajakirja Eesti Kirjandus ja 1914\u20131916 \u00dcli\u00f5pilaslehte. 1919. a l\u00e4ks ta Tartu \u00fclikooli stipendiaadina Helsingisse end t\u00e4iendama ning j\u00e4i t\u00f6\u00f6le Helsingi \u00fclikooli eesti keele ja kirjanduse lektorina aastateks 1923\u20131942. 1941 kaitses ta veel doktoriv\u00e4itekirja l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte alal, suri aga raske haiguse tagaj\u00e4rjel 8 kuud hiljem Helsingis.<\/p>\n\n\n\n

<\/a>Tema luuletajaks kujunemisel etendasid m\u00e4\u00e4ravat osa \u00f5pingud klassikalise suunaga Kuressaare g\u00fcmnaasiumis, mis virgutas huvi keelte ja klassikalise kirjanduse vastu. Keeleandekana omandas ta nii koolikursuste raames kui ise\u00f5ppimise teel hulga v\u00f5\u00f5rkeeli, tundes erilist huvi itaalia keele vastu, millest ta hiljem t\u00f5lkis \u00fcht-teist eesti keelde. Ta esimesed v\u00e4rsid ja ka l\u00fchiproosakatsed ilmusid g\u00fcmnaasiumi k\u00e4sikirjalises ajakirjas \u201eNooreestlane\u201c, mida koostas rahvuslikult meelestatud ja kultuurihuviline \u00f5pilaster\u00fchm. Ridala tr\u00fckideb\u00fc\u00fct leidis aset 1905.a kirjandusr\u00fchmituse Noor-Eesti I albumis luuletusega \u201eTalvine \u00f5htu\u201c, mis oma vaikselt sugestiivse meeleolu ning tabava vormiga on t\u00e4nini j\u00e4\u00e4nud tema k\u00f5ige tuntumaks luuletuseks.<\/p>\n\n\n\n

Omap\u00e4rasem ja kirjanduslooliselt t\u00e4htsam ongi just Ridala noorusl\u00fc\u00fcrika, eriti esimeses luulekogus \u201eVillem Gr\u00fcnthali laulud\u201c (1908) avaldatu. See on valdavalt impressionistlik loodusluule, mida iseloomustavad erk tunnetus, meeleoluline varjundirikkus, samuti mitmekesised r\u00fctmid ja paindlik graafiline kujundus. Teise kogu \u201eKauged rannad\u201c (1914) looduspiltides on v\u00e4hem isiklikke tundetoone ja rohkem objektiivseid maastikudetaile. Pildid on enamjaolt surutud klassikalistesse vormidesse ja m\u00f5juvad staatiliselt, kuid nendegi seas on meeldej\u00e4\u00e4vaid, Ridalale omaseid mere\u00e4\u00e4rse looduse vaateid, mida on inspireerinud Saaremaa ja Muhumaa isemoodi maastikud. J\u00e4rgmistes kogudes muutub luuletuste vorm veelgi rangemaks ja s\u00f5nastus keerulisemaks. Ridala kasutas \u00fcsna algusest peale keeleuuenduslikke s\u00f5nu ja vorme, ent nende rohkus hakkas ajapikku m\u00f5juma kunstlikult ja isegi anakronistlikult.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fc\u00fcrika k\u00f5rval kirjutas Ridala pikemaid eepilise kallakuga v\u00e4rssteoseid, mis p\u00f5hinesid peamiselt folkloorsel ainesel. Esimestena ilmusid poeemid \u201eUngru krahv ehk N\u00e4ckmansgrund\u201c (1915) ja \u201eMerineitsit\u201c (1918). V\u00e4rsseepose m\u00f5\u00f5tmetes poeem \u201eToomas ja Mai\u201c (1924) sisaldas suurel m\u00e4\u00e4ral eesti l\u00fcroeepiliste rahvalaulude, eesk\u00e4tt perekonnaballaadide tekstimaterjali ja oli kirjutatud vana eesti regilaulu vormis. Eesti ning soome rahvalauludest oli inspireeritud ka ta ballaadikogu \u201eSinine kari\u201c (1930). Raskep\u00e4rasuse ja v\u00e4hese dramaatilise arenduse t\u00f5ttu ei saavutanud Ridala l\u00fcroeepika erilist populaarsust, kuid t\u00e4iendas huvitavalt tollast luulepilti.<\/p>\n\n\n\n

Talt ilmus ka kultuuri- ja kirjandusalaseid k\u00e4sitlusi, nt essee \u201eT\u00f5u k\u00fcsimus\u201c (1915), itaallase Benedetto Croce vaadetest inspireeritud \u201eEsteetika\u201c (1919) ja koolidele m\u00f5eldud eesti kirjanduslugude sari.<\/p>\n\n\n\n

E. S.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Villem Gr\u00fcnthali Laulud<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1908, 70 lk.
Kauged rannad<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1914, 90 lk.
Ungru krahv ehk N\u00e4ckmansgrund<\/strong>. Hiiu jutt suurest rahust VII loos, epiloogiga 67 stanzis. Tartu: Noor-Eesti, 1915, 30 lk.
Merineitsit<\/strong>. Muinaslooline poeem XX laulus. Tartu: Noor-Eesti, 1918, 82 lk.
Saarnak<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1918, 53 lk. [Poeem.]
Toomas ja Mai<\/strong>. Lugulaul orjaajast neljas loos. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus\u00fchisus, 1924, 433 lk.
Tuules ja tormis<\/strong>. Kogu laulusid ja ballaada. Tartu: Noor-Eesti, 1927, 172 lk.
Sinine kari<\/strong>. Kogu ballaada ja legenda. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 58 lk.
Meret\u00e4ht<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 116 lk.
Laulud ja Kauged rannad<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 130 lk.
Villem Ridala<\/strong>. Koostanud Ain Kaalep. Tallinn: Valgus, 1969, 87 lk. [Sari \u2018V\u00e4ike luuleraamat\u2019.]
Valitud v\u00e4rsid<\/strong>. Koostanud Oskar Kruus. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 166 lk. \u00a0
P\u00fcha Rist<\/strong>. Toimetanud ja ees- ning j\u00e4rels\u00f5na Ruth Mirov. Tallinn: Eesti Kirikute N\u00f5ukogu, 2005, 444 lk. [Poeem.]<\/p>\n\n\n\n

Proosa<\/em><\/strong>
Kalevipoeg<\/strong>. Tallinn: Kool, 1921, 109 lk. [Proosa\u00fcmberjutustus.]<\/p>\n\n\n\n

Publitsistika, kirjandusk\u00e4sitlused, \u00f5pikud<\/em><\/strong>
Anna Haava. 50-aastase s\u00fcnnip\u00e4eva puhul<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjandus, 1914, 83 lk.
T\u00f5u k\u00fcsimus<\/strong>. Tartu: Postimees, 1915, 159 lk.
Esteetika<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1919, 78 lk.
Ringi m\u00f6\u00f6da kodumaad<\/strong>. Tallinn: Maa, 1921, 107 lk.
Eesti kirjanduse ajalugu<\/strong>. Koolidele. Tartu: Noor-Eesti, 1922, 166 lk.
Eesti kirjanduse ajaloo lugemik<\/strong>. I\u2013II jagu. Tartu: Noor-Eesti, 1923, 175 + 158 lk.
Eesti kirjanduse ajalugu. Koolidele. I jagu<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1924, 295 lk.
Eesti kirjanduse ajalugu. Koolidele. II. jagu<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1925, 304 lk.
Ernst Enno<\/strong>. Essee. Tartu: Postimees, 1925, 23 lk.
Eesti kirjanduse ajalugu. III. jagu<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 335 lk. [Koolidele.]
T\u00f5u k\u00fcsimus<\/strong>. Koostanud Riho Gr\u00fcnthal ja Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2014, 467 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Villem Ridala (isikunimi Villem Gr\u00fcnthal, 30. V 1885 \u2013 16. I 1942) oli eesti luuletaja, \u00fcks 20. sajandi alguse eesti uusromantilise luule olulisemaid autoreid. Ta s\u00fcndis Muhu saarel Kuivastu k\u00fclas, \u00f5ppis Hellamaa kihelkonnakoolis, 1897\u20131905 Saaremaal Kuressaare g\u00fcmnaasiumis ja seej\u00e4rel 1905\u20131909 …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6503,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9368","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9368","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9368"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9368\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9372,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9368\/revisions\/9372"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9368"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}