{"id":9325,"date":"2024-04-03T23:42:19","date_gmt":"2024-04-03T20:42:19","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9325"},"modified":"2026-05-11T13:43:42","modified_gmt":"2026-05-11T10:43:42","slug":"karl-ristikivi","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/r\/karl-ristikivi\/","title":{"rendered":"Karl Ristikivi"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Karl Ristikivi (kuni 1936. aastani kodanikunimi Karp Ristikivi, 16.\/3. X 1912 \u2013 19. VII 1977) oli prosaist, luuletaja, lastekirjanik ja kirjandusloolane, \u00fcks tunnustatumaid eesti pagulaskirjanikke.<\/p>\n\n\n\n

Ristikivi s\u00fcndis L\u00e4\u00e4nemaal uue-Varbla k\u00fclas teenijanna pojana. \u00d5ppis 1922-1927 Varbla algkoolis, 1927-1930 Tallinna kaubanduskoolis ja 1931-1932 Tallinna kolled\u017eis. 1935. aastal ilmunud Ristikivi lasteraamat \u201cLendav maailm\u201d v\u00f5itis kirjastus Looduse lastekirjandusv\u00f5istlusel auhinna. Selle eest sai seni kitsastes oludes elanud \u00fcksikema poeg astuda Tartu \u00dclikooli geograafia eriala \u00f5ppima, mille l\u00f5petas 1941 cum laude<\/em>. Oli \u00fcli\u00f5pilasselts Veljesto liige ja selle viimane esimees enne Veljesto sulgemist 1940. aasta juulis. Ristikivi teenis elatist kirjanikuna ning 1940-1943 Tartu \u00dclikooli erinevates asutustes.<\/p>\n\n\n\n

1943 oli Ristikivi Pihkvamaal Saksa s\u00f5jav\u00e4eteenistuses politseipatrulli staabikirjutaja. Sama aasta l\u00f5pus p\u00f5genes Soome. 1944 l\u00e4ks Rootsi, algul Uppsalasse, siis 1947 Stockholmi, kus t\u00f6\u00f6tas alates 1949. aastast kindlustus- ja 1955. aastast haigekassaametnikuna. Ristikivi ei loonud kunagi perekonda. Suri samuti Stockholmis. Tartus tegutses aastatel 1987-2007 Karl Ristikivi muuseum.<\/p>\n\n\n\n

Ristikivi deb\u00fcteeris jutuga Uudislehes 1928. aastal ning avaldas seej\u00e4rel ajakirjanduses rohkesti jutte, muu hulgas j\u00e4rjejuttudena ka seiklusromaani \u201cV\u00f5\u00f5rad varjud\u201d (1934) ja ajaloolise romaani \u201cViikingite j\u00e4lgedes\u201d (1936). Ristikivi p\u00e4lvis populaarsust ja auhindu ka oma lasteraamatutega. Eesti romaanikirjanduse tippu aga t\u00f5usis Ristikivi oma romaaniga \u201cTuli ja raud\u201d, mis v\u00f5itis kirjastus Looduse 1938. aasta romaaniv\u00f5istlusel 1. auhinna ning kirjeldab eesti talupoegade linnastumist ja t\u00f6\u00f6listeks saamist. J\u00e4rgnesid romaanid \u201c\u00d5ige mehe koda\u201d (1940) ning \u201cRohtaed\u201d (1942), mis vaatlesid vaese agulipoisi p\u00fcrgimist \u00e4riomanikuks ning idealistliku koolmeistri luhtuvaid unistusi. Need kolm romaani moodustavad kokku nn Tallinna-triloogia, mis annavad panoraamse pildi sotsiaalsetest, majanduslikest ja vaimsetest oludest Tallinnas mitme p\u00f5lvkonna v\u00e4ltel. Kriitika t\u00f5stis esile nii noore kirjaniku puhul ootamatut elutarkust.<\/p>\n\n\n\n

S\u00f5ja ajal Tartus alustas Ristikivi Eesti Vabariigi l\u00f5puaastaid kujutava eleegilise romaanitriloogia kirjutamist, millest l\u00f5puks valmisid paguluses vaid kaks romaani \u201cK\u00f5ik, mis kunagi oli\u201d (1946) ja \u201cEi juhtunud midagi\u201d (1947). P\u00e4rast pikemat vaikimist ilmus Ristikivi \u00fclej\u00e4\u00e4nud loomingu ning kogu eesti kirjanduse foonil erandlik romaan \u201cHingede \u00f6\u00f6\u201d (1953). Selles autor loobus realismist pigem s\u00fcrrealistliku ja s\u00fcmbolistliku kujutamislaadi kasuks, mida ent tasakaalustab Ristikivi muule loomingule omane elutarkus. \u201cHingede \u00f6\u00f6\u201d kujutab peategelase r\u00e4nnakut uusaasta\u00f6\u00f6l l\u00e4bi painajalikult unen\u00e4olise lab\u00fcrintja Surnud Mehe Maja, milles kohtub selle arvukate elanikega. Peamisteks motiivideks on pagulus, kodutus, s\u00fc\u00fc ja karistus. Romaani viimane osa, mis kujutab kohtum\u00f5istmist peategelase \u00fcle, meenutab Kafka loomingut. Tegu on \u00fche esimese modernistliku romaaniga eesti kirjanduses, mis ilmumise j\u00e4rel pagulaskonna hulgas erilist poolehoidu ei v\u00f5itnud, ent mis on hilisematel aastak\u00fcmnetel j\u00e4\u00e4nud m\u00f5jukaks ja palju t\u00f5lgendusruumi pakkuvaks teoseks.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast \u201cHingede \u00f6\u00f6d\u201d Ristikivi loobus teda vahetult \u00fcmbritseva aja ja ruumi kujutamisest ning hakkas kirjutama ajaloolisi romaane. \u201cP\u00f5levat lippu\u201d (1961), \u201cViimset linna\u201d (1962) ja \u201cSurma ratsanikke\u201d (1963) on nimetatud kroonikatriloogiaks; see kirjeldab ristis\u00f5dade luhtumist aastatel 1266-1311, tegevuspaigaks on Vahemere ruum. Teist triloogiat \u2013 \u201cM\u00f5rsjalinik\u201d (1965), \u201cR\u00f5\u00f5mulaul\u201d (1966) ja \u201cN\u00f5iduse \u00f5pilane\u201d nimetas Ristikivi biograafiatriloogiaks; selle tegevus leiab aset 14. sajandi l\u00f5pu ja 15. sajandi alguse Euroopas ning selle peateemaks on usk ning tolleaegne vaimuelu. Kolmandat romaanitriloogiat \u2013 \u201c\u00d5ilsad s\u00fcdamed ehk kaks s\u00f5pra Firenzes\u201d (1970), \u201cLohe hambad\u201d (1970) ja \u201cKahekordne m\u00e4ng\u201d (1972) on nimetatud kahetasandiliseks triloogiaks, sest nendes toimud tegevus paralleelselt nii mineviku- kui autori kaasaegses L\u00e4\u00e4ne-Euroopas.<\/p>\n\n\n\n

Mastaapsete triloogiate vahel ilmusid Ristikivilt veel klassikaliste utoopiate stiilis romaan \u201cImede saar\u201d (1964) ning 15. sajandi aineliste novellide kogu \u201cSigtuna v\u00e4ravad\u201d (1968). Romaan \u201cRooma p\u00e4evik\u201d (1976) j\u00e4i Ristikivi viimaseks ning kirjeldab baltisakslase Kaspar von Schmerzburgi r\u00e4nnakut 18. sajandi Roomas.<\/p>\n\n\n\n

Ristikivilt ilmus ainult \u00fcks l\u00fchike filosoofilise koega luulekogu \u201cInimese teekond\u201d (1972). See leidis peagi koha eesti luule klassikas. Erinevalt Ristikivi pigem elitaarsest muust loomingust on m\u00f5ned \u201cInimese teekonna\u201d luuletused t\u00e4nini ka rahva hulgas tuntud.<\/p>\n\n\n\n

Karl Ristikivi tegutses m\u00f5ningal m\u00e4\u00e4ral kirjandusloolasena. Ta \u00fcritas rootsikeelsel turul Christian Steeni nime all l\u00e4bi l\u00fc\u00fca kriminaalromaaniga \u2018S\u00f6derg\u00f6k \u00e4r d\u00f6derg\u00f6k\u2019, see ent j\u00e4i ilmumata ning ilmus alles 1992. aastal eestikeelses t\u00f5lkes. V\u00e4\u00e4rtuslikuks kirjanduslikuks materjaliks on osutunud Ristikivi kirjavahetus ning mahukas \u201cP\u00e4evaraamat 1957-1968\u201d (2008).<\/p>\n\n\n\n

S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Inimese teekond<\/strong>. Luuletusi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, 64 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1990, 2003, 2020, 2023.]
Inimese teekond ja muu luule<\/strong>. Koostanud ja kommenteerinud Janika Kronberg, saates\u00f5na Jaan Undusk. Tallinn: EKSA, 2023, 239 lk.<\/p>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
V\u00f5\u00f5rad varjud<\/strong>. Perekonnaleht, 1934. [J\u00e4rjejutt.]
Viikingite j\u00e4lgedes<\/strong>. Perekonnaleht, 1936. [J\u00e4rjejutt. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid eraldi raamatuna: 2003, 2007.]
Tuli ja raud<\/strong>. Tartu; Tallinn: Loodus, 1938, 463 lk. [Tallinna triloogia I raamat. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1944, 1978, 1984, 2008.]
V\u00f5\u00f5ras majas<\/strong>. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1940, 409 lk. [Tallinna triloogia II raamat. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid pealkirja all \u00d5ige mehe koda<\/strong>: 1943, 1950, 1984, 2008.]
Rohtaed<\/strong>. Tartu: Tartu Eesti kirjastus, 1942, 412 lk. [Tallinna triloogia III raamat. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1948, 1985.]
K\u00f5ik, mis kunagi oli<\/strong>. Pilte \u00fchest suvest. Vadstena: Orto, 1946, 277 lk. [Diloogia I raamat. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 2000, 2009
Ei juhtunud midagi<\/strong>. Vahem\u00e4ng s\u00fcgisest kevadeni. Vadstena: Orto, 1947, 256 lk. [Diloogia II raamat. 2. tr\u00fckk: 2000.]
Hingede \u00f6\u00f6<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1953, 307 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1991, 2000, 2005, 2016, e-raamat: 2013.]
P\u00f5lev lipp<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, 265 lk. [Triloogia I raamat. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1990, 2018.]
Viimne linn<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962, 308 lk. [Triloogia II raamat. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1990, 2018.]
Surma ratsanikud<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1963, 296 lk. [Triloogia III raamat. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1990, 2018.]
Imede saar<\/strong>. Niccolo Casarmana teose \u201cAllotria, ehk, Imede saar\u201d rekonstruktsioon. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1964, 295 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1966, 2003.]
M\u00f5rsjalinik<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, 303 lk. [Triloogia I raamat. 2. tr\u00fckk: 1992.]
R\u00f5\u00f5mulaul<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike kooperatiiv, 1966, 302 lk. [Triloogia II raamat. 2. tr\u00fckk: 1993.]
N\u00f5iduse \u00f5pilane<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, 296 lk. [Triloogia III raamat. 2. tr\u00fckk: 1994.]
\u00d5ilsad s\u00fcdamed, ehk, Kaks s\u00f5pra Firenzes<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, 248 lk. [Triloogia I raamat. 2. tr\u00fckk: 2004.]
Lohe hambad<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, 252 lk. [Triloogia II raamat. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1987, 2005.]
Kahekordne m\u00e4ng<\/strong>. Kriminaalromaan. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1972, 264 lk. [Triloogia III raamat. 2. tr\u00fckk: 2003.]
Kaspar von Schmerzburgi Rooma p\u00e4evik<\/strong>. Tr\u00fckki toimetanud K. Ristikivi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1976, 231 lk. [2. tr\u00fckk: 2001.]
Christian Steen, Hurmak\u00e4gu on surma n\u00e4gu<\/strong>. Kriminaalromaan. Rootsi keelest t\u00f5lkinud ja eess\u00f5na: Jaan Kross. Tallinn: Kupar, 1992, 190 lk. [\u2018S\u00f6derg\u00f6k \u00e4r d\u00f6derg\u00f6k\u2019, 1960. aastate alguses kirjutatud, ent originaalis k\u00e4sikirja j\u00e4\u00e4nud teos.]<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Lendav maailm<\/strong>. Jutustus. Illustratsioonid: Richard Kivit. Tartu: Loodus, 1935, 112 lk. [Lastejutt. 2., parandatud tr\u00fckk: 1993.]
Sinine liblikas<\/strong>. Illustreerinud Pauline Leps-Estam; kaas: Richard Kivit. Tartu: Loodus, 1936, 64 lk. [Lastejutt. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1946, 2012.]
Semud<\/strong>. Illustreerinud Helmut Valtman. Tartu: Loodus, 1936, 80 lk. [Lastejutte. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1960, 1974, 1983, 2022.]
Sellid<\/strong>. Illustreerinud Helmut Valtmann. Tartu; Tallinn: Loodus, 1938, 56 lk. [Lastejutt. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1946, 1972, 1983, 2022.]
Sigtuna v\u00e4ravad<\/strong>. Juturaamat. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1968, 271 lk. [Sisu: \u2018Filosoof, kes ei \u00f6ppinud vaikima\u2019, \u2018Oma \u00f5nne sepp\u2019, \u2018Talupoja au\u2019, \u2018Ilus s\u00f5nn\u2019, \u2018Don Juan ja Neitsi Johanna\u2019, \u2018Fulko jutud\u2019, \u2018Sigtuna v\u00e4ravad\u2019, \u2018Koivuneeme s\u00f5da\u2019, \u2018Truu sulane\u2019, \u2018Luigelaul\u2019. 2. tr\u00fckk: 2004.]
Klaassilmadega Kristus<\/strong>. J\u00e4relp\u00f5imik. L\u00fchieepika. Koostanud Bernard Kangro, Valev Uibopuu, Arvo M\u00e4gi. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1980, 222 lk. [2. tr\u00fckk: 2004.]
Minugi tee ei ole veel l\u00f5ppenud<\/strong>. Valimik Karl Ristikivi aforisme, paradokse, t\u00e4hendamiss\u00f5nu. Valinud ja koostanud R. Neithal. Tallinn: Eesti Kultuurifond, 37 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kuuldem\u00e4ngud<\/em><\/strong>
L\u00f5hkemata pomm (Antigone sureb alati asjatult);\u00a0 Pimen\u00e4gemine<\/strong>. Kaks kuuldem\u00e4ngu. Rootsi keelest t\u00f5lkinud Mari Allik, j\u00e4rels\u00f5na: Janika Kronberg. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2012, 94 lk. [E-raamat: 2012.]<\/p>\n\n\n\n

Varia<\/em><\/strong>
Eesti kirjanduse lugu<\/strong>. Stockholm: T\u00f5rvik, 1954, 135 lk.
Bernard Kangro<\/strong>. L\u00fchimonograafia. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, 79 lk.
Bernard Kangro, Karl Ristikivi, Kirjad romaanist. 31 kirja aastaist 1966-1977<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1985, 79 lk. [2. tr\u00fckk: 2006.]
M\u00e4lestusi ja reisikirju<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Janika Kronberg. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1993, 75 lk.
Viimne vabadus<\/strong>. Esseed ja artiklid kirjandusest, geograafiast ning poliitikast. Koostaja ja j\u00e4rels\u00f5na: Janika Kronberg. Tartu: Ilmamaa, 1996, 543 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019, 7.]
Kirjanduslik p\u00e4evik<\/strong>. Koostanud ja kommentaarid kirjutanud Rutt Hinrikus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2000, 116 lk.
Valitud kirjad: 1938-1977<\/strong>. Koostanud ja kommenteerinud Rutt Hinrikus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2002, 501 lk.
P\u00e4evaraamat 1957-1968<\/strong>. Toimetaja ja j\u00e4rels\u00f5na: Janika Kronberg. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum; Tallinn: Varrak, 2008, 1112 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Karl Ristikivi (kuni 1936. aastani kodanikunimi Karp Ristikivi, 16.\/3. X 1912 \u2013 19. VII 1977) oli prosaist, luuletaja, lastekirjanik ja kirjandusloolane, \u00fcks tunnustatumaid eesti pagulaskirjanikke. Ristikivi s\u00fcndis L\u00e4\u00e4nemaal uue-Varbla k\u00fclas teenijanna pojana. \u00d5ppis 1922-1927 Varbla algkoolis, 1927-1930 Tallinna kaubanduskoolis ja …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6503,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9325","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9325","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9325"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9325\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9328,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9325\/revisions\/9328"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9325"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}