{"id":9309,"date":"2024-04-03T23:41:33","date_gmt":"2024-04-03T20:41:33","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9309"},"modified":"2026-05-11T12:29:44","modified_gmt":"2026-05-11T09:29:44","slug":"aarand-roos","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/r\/aarand-roos\/","title":{"rendered":"Aarand Roos"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a._roos.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"424\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a._roos-424x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6358\" style=\"aspect-ratio:0.4140627917732202;width:149px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a._roos-424x1024.jpg 424w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a._roos-124x300.jpg 124w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a._roos.jpg 531w\" sizes=\"auto, (max-width: 424px) 100vw, 424px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Aarand Roos (28. V 1940 \u2013 9. VIII 2020) oli prosaist, luuletaja, keeleteadlane ja diplomaat.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fcndis Tartus, 1944. aastal lahkus koos vanematega Eestist Rootsi. \u00d5ppis Sundbybergis, Lundis ja Stockholmi eesti g\u00fcmnaasiumis ning Lundi \u00fclikoolis soome-ugri ja t\u00fcrgi keeli ning foneetikat; samuti Uppsala, Helsingi, Jyv\u00e4skyla ja Szegedi \u00fclikoolis. Lundi \u00fclikoolist omandas <em>cand. Phil<\/em>. (1969) ja <em>dr. Phil<\/em>. (1980) kraadi. Roos t\u00f6\u00f6tas mitmesugustel ametikohtadel, sh Washingtonis \u201eAmeerika H\u00e4\u00e4le\u201c toimetuses, Rootsi raadio eestikeelsete saadete ning Rootsi Eesti P\u00e4evalehe spordiosa toimetajana, Lundi \u00fclikooli \u00f5ppej\u00f5una, aastatel 1982-1995 Eesti Vabariigi konsulina USAs New Yorgis. Eestisse naasmise j\u00e4rel 1996. aastal t\u00f6\u00f6tas v\u00e4lisministeeriumis t\u00f5lgina. Oli Rootsi Eestlaste Esinduskogu saadik 1966-1970, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis liige. P\u00e4lvis Riigivapi IV klassi teenetem\u00e4rgi (1998). Suri Tallinnas.<\/p>\n\n\n\n<p>Kriminaalromaani parodeerivat esikromaani \u201eLehmatapja\u201c (1964) on nimetatud ka eesti esimeseks pop-romaaniks, mis paistab silma keelev\u00e4rskuse ja absurdihuumoriga. \u017danrilistel piiridel, proosa ja kuuldem\u00e4ngu vahel, m\u00e4ngib \u201eTallermaa\u201c (1968), mis l\u00f5hub v\u00e4ljam\u00f5eldud reaalsuse illusiooni, suheldes lugejaga otse. Novellikogus \u201eEsto-Atlantis\u201c (1974) otsitakse eri aegadel kadunud kodumaad, heites \u00fchtlasi (vaimuka) pilgu v\u00e4liseestlusele. Novellid liidab tervikuks eri ajaj\u00e4rkudel tegutsev peategelane. Nii nagu Roosi proosat, iseloomustab ka tema luulet v\u00e4rske, uudiss\u00f5nu rakendav ja m\u00e4nguline keelekasutus, vt nt \u201eOma koli, oma voli\u201c (1969) ja \u201eR\u00e4ndamaie\u201c (1982). Loomingus p\u00f5imuvad kristlikud v\u00e4\u00e4rtused ja p\u00f5him\u00f5ttekindel eestlus, modernsete v\u00f5tetega pikitud rahvuslikkus.<\/p>\n\n\n\n<p>Roos on avaldanud uurimuse T\u00fcrgis elavatest eestlastest \u2013 \u201eJumalaga, Kars, Erzurum. T\u00fcrgi eestlaste elu- ja ajalugu\u201c (1975), jutluste kogu \u201eUsku peab olema\u201c (1993), konsulina peetud k\u00f5nesid koondab \u201eKonsuli k\u00f5ned 1982-1991\u201c (1993) ning evangeelseid lugusid kogu \u201eIssanda loomaaed ja teisi legende\u201c (1999). Elav huvi eesti spordiajaloo vastu ilmneb mitmetes v\u00e4ljaannetes.<\/p>\n\n\n\n<p><em>A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em>Romaan<\/em><\/strong><br><strong>Lehmatapja<\/strong>. Stockholm: Vaba Eesti, 1964, 118 lk<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Novellid<\/em><\/strong><br><strong>Esto-Atlantis<\/strong>: novelle. Stockholm: V\u00e4lis-Eesti &amp; EMP, 1974, 292 lk<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Luule<\/em><\/strong><br><strong>Oma koli, oma voli<\/strong>. Lund: A. Roos, 1969, 59 lk [2. tr: 1976]<br><strong>R\u00e4ndamaie<\/strong>: teine kogu luuletusi. Lund, 1982, 100 lk<br><strong>Saar, saare, saart: ood Koipsi saarele<\/strong>: riimitud haikud. Tallinn: Faatum, 2003, 63 lk<br><strong>Haikumaa<\/strong>: neljas kogu luuletusi. Tallinn: Eesti Raamat, 2018, 93 lk<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Reisikiri<\/em><\/strong><br><strong>Tallermaa<\/strong>: reisikirjeldus tuhandete p\u00f5ldude maalt. Stockholm: Vaba Eesti, 1968, 141 lk<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Varia<\/em><\/strong><br><strong>Jumalaga, Kars ja Erzurum<\/strong>: [\u00fclevaade T\u00fcrgis asuva Uus-Estonia asunduse ajaloost]. Rooma: Maarjamaa, 1975, 175 lk. [J\u00e4rgmised tr\u00fckid: 1976, 1992]<br><strong>Juutide kuningas Tallinnas<\/strong>. Tallinn: Logos, 1992, 95 lk<br><strong>Konsuli k\u00f5ned 1982-1991<\/strong>. Tallinn: S. Roos, 1993, 155 lk<br><strong>Usku peab olema<\/strong>: jutlustekogu. Tallinn: Eesti Kristlik Ministri, 1993, 353 lk<br><strong>Issanda loomaaed ja teisi legende<\/strong>. Tallinn: A. Roos, 1999, 220 lk<br><strong>V\u00e4ikesaar eesti kirjanduses<\/strong>: essee. Tallinn: A. Roos, 2008, 29 lk<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Spordi ajalugu<\/em><\/strong><br><strong>Eesti kergej\u00f5ustiku pool sajandit paguluses<\/strong>. Tallinn: A. Roos, 1998, 167 lk<br><strong>\u00c4ra sa tule siia meistritiitlit kaitsma!: Aleksander Kreegi lugu<\/strong>. Haapsalu: A. Roos, 2004, 94 lk<br><strong>Staadionilt statistikasse<\/strong>. Tartu: Eesti Spordimuuseum, Eesti Spordiajaloo Selts, 2009, 176 lk<br><strong>Areenilt arhiivi<\/strong>. Tartu: Eesti Spordimuuseum, Eesti Spordiajaloo Selts, 2013, 189 lk<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Aarand Roos (28. V 1940 \u2013 9. VIII 2020) oli prosaist, luuletaja, keeleteadlane ja diplomaat. S\u00fcndis Tartus, 1944. aastal lahkus koos vanematega Eestist Rootsi. \u00d5ppis Sundbybergis, Lundis ja Stockholmi eesti g\u00fcmnaasiumis ning Lundi \u00fclikoolis soome-ugri ja t\u00fcrgi keeli ning foneetikat; &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6503,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9309","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9309","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9309"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9309\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9312,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9309\/revisions\/9312"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9309"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}