{"id":9258,"date":"2024-04-03T23:42:37","date_gmt":"2024-04-03T20:42:37","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9258"},"modified":"2026-05-10T17:35:49","modified_gmt":"2026-05-10T14:35:49","slug":"paul-eerik-rummo","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/r\/paul-eerik-rummo\/","title":{"rendered":"Paul-Eerik Rummo"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/rummo_paul-eerik_alar_madissoni_foto.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"670\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/p_e_rummo_foto_alar_madisson_2-670x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-5789\" style=\"aspect-ratio:0.6542876951662553;width:228px;height:auto\" title=\"Foto: Alar Madisson\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/p_e_rummo_foto_alar_madisson_2-670x1024.jpg 670w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/p_e_rummo_foto_alar_madisson_2-196x300.jpg 196w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/p_e_rummo_foto_alar_madisson_2-768x1174.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/p_e_rummo_foto_alar_madisson_2.jpg 785w\" sizes=\"auto, (max-width: 670px) 100vw, 670px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Paul-Eerik Rummo (s. 19. I 1942) on luuletaja, n\u00e4itekirjanik ja t\u00f5lkija, 1960. aastate eesti kirjanduse \u00fcks silmapaistvamaid autoreid. Ta on avaldanud ka lastekirjandust ja kirjanduskriitikat.<\/p>\n\n\n\n<p>Paul-Eerik Rummo s\u00fcndis Tallinnas, tema isa oli kirjanik Paul Rummo. Paul-Eerik Rummo l\u00f5petas Tallinna 2. Keskkooli ning seej\u00e4rel 1965. aastal Tartu Riikliku \u00dclikooli eesti kirjanduse erialal. P\u00e4rast l\u00fchikest t\u00f6\u00f6perioodi Tartu Vanemuise teatris ning s\u00f5jav\u00e4eteenistust on ta elanud peamiselt Tallinnas. Ta tegutses vabakutselise literaadina ning t\u00f6\u00f6tas Tallinna Draamateatris. Alates 1980. aastate teisest poolest on Rummo osalenud poliitilises elus, ta on Eesti Reformierakonna liige, korduvalt kuulunud riigikokku, aastatel 1992\u20131994 oli ta Eesti Vabariigi kultuuri- ja haridusminister, aastatel 2003\u20132007 portfellita minister rahvastikuministri \u00fclesannetes. Paul-Eerik Rummo on abielus kirjaniku ja n\u00e4itleja <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/h\/viiu-harm\/\" data-type=\"page\" data-id=\"7662\">Viiu H\u00e4rmiga<\/a>.<\/p>\n\n\n\n<p>Rummo esikkogu \u201eAnkruhiivaja\u201c (1962) \u00e4ratas t\u00e4helepanu noorusliku optimismi ja l\u00fc\u00fcrilisusega, j\u00e4rgmistes kogudes lisandub traagilisi toone, mis on isikliku taustaga, aga samas seotud ka rahvuslike motiividega. Need tendentsid kulmineeruvad luulekogus \u201eLumevalgus \u2026 lumepimedus\u201c (1966), mis saab oma ajaj\u00e4rgu \u00fcheks tuntumaks teoseks. See raamat pakub s\u00fcnteesi senisest klassikalisest luuletraditsioonist ning kaasaegsest modernistlikust luulest. 1960. aastate l\u00f5pul Rummo luule radikaliseerub ning muutub selgemalt modernistlikuks. Valmib k\u00e4sikiri \u201eSaatja aadress ja teised luuletused 1968\u20131972\u201c, mis aga ei saanud 1970. aastatel poliitilistel p\u00f5hjustel ilmuda, tervikuna avaldati see aastal 1989. Seda kogu iseloomustab varasemast tugevast metafoorsusest loobumine, proosastumine ning kontseptuaalne l\u00e4henemine kirjanduslikule loomingule. Paralleelselt selle koguga kirjutab Rummo ka laulutekste, mis levivad eriti folklauludena. Rummo luule tollaste muutuste taustad on muuhulgas 20. sajandi anglosaksi ja soome luules (T. S. Eliot, Dylan Thomas, Paavo Haavikko, Tuomas Anhava jt), mida ta on ka t\u00f5lkinud eesti keelde.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00e4rast \u201eSaatja aadressi\u201c valmimist ja k\u00e4sikirja j\u00e4\u00e4mist Rummo luulelooming k\u00fcll j\u00e4tkub, kuid uusi luuletusi on v\u00e4hem ning reeglina ilmuvad nad koos vanade tekstidega valitud ja kogutud luuletuste k\u00f6idetes. Suuri muutusi kirjutamisviisis ei toimu, \u201eSaatja aadressis\u201c leitud vabav\u00e4rsiline stiil j\u00e4tkub ning avardub v\u00e4ikestes n\u00fcanssides.<\/p>\n\n\n\n<p><a><\/a> Alates 1960. aastate l\u00f5pust on Rummo kirjutanud mitmeid n\u00e4idendeid, esimesed neist asetuvad ka otseselt Eesti avangardse sihiseadega teatriuuenduse taustale. 1960. aastate eesti n\u00e4itekirjanduse k\u00f5ige tuntumaks teoseks sai Rummo \u201eTuhkatriinum\u00e4ng\u201c, mis ilmus tr\u00fckist 1969. aastal ja lavastati Tartu Vanemuise teatris. Tegemist on tuntud muinasjutu t\u00f6\u00f6tlusega, kus peategelane Prints on tulnud teose alguses lossi otsima \u201e\u00f5iget\u201c Tuhkatriinut. Selles otsingus v\u00f5ib n\u00e4ha inimeksistentsi mudelit, lisaks on teose kohta v\u00e4lja pakutud poliitilisi t\u00f5lgendusi. \u201eTuhkatriinum\u00e4ng\u201c t\u00f5lgiti inglise keelde ja lavastati 1971. aastal New Yorgis La Mama teatris. Aastal 1968 kirjutas Rummo n\u00e4idendid \u201ePseudopus\u201c ja \u201eKotkast \u2013 Prometheust\u201c, mis haakuvad samuti selle aja draamauuenduslike joontega. Avalikkuse ette j\u00f5udsid need hiljem \u2013 1980. aastal ajakirjas Looming. N\u00e4itekirjanikuna on Rummo j\u00e4tkanud, tema uuematest n\u00e4idenditest on saanud Eesti draamakirjanduse aastaauhinna \u201eValguse p\u00f5ik\u201c (1992) ja kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia \u201eTaevast sajab k\u00f5ikseaeg kive\u201c (2016).<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4iskasvanud lugejale suunatud luule ja draama k\u00f5rval on Rummo aastak\u00fcmnete jooksul kirjutanud ka mitmeid tekste lastele. Eesti lastekirjanduse muutumise seisukohalt on olulised eksperimentaalne lasteluule kogu \u201eLugemik, lugemiki\u201c (1974) ning muinasjuttude m\u00e4ngulisi teisendusi sisaldav raamat \u201eKokku kolm juttu\u201c (1975).<\/p>\n\n\n\n<p>2024. aastal ilmus Paul-Eerik Rummo t\u00f5lkes James Joyce\u2019i monumentaalne modernistlik romaan \u201eUlysses\u201d. Selle eest v\u00f5itis ta kultuurkapitali aastapreemia, kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia t\u00f5lke kategoorias, Haridus- ja Teadusministeeriumi aasta keeleteo konkursi peaauhinna ja Rahva Raamatu Aasta Raamatu auhinna.<\/p>\n\n\n\n<p>Paul-Eerik Rummo on v\u00f5itnud arvukalt preemiaid oma luule, n\u00e4idendite ja varasemate t\u00f5lgete eest, n\u00e4iteks Juhan Liivi luulepreemia (1966), <a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/s\/juhan-smuul\/\" data-type=\"page\" data-id=\"8804\">Smuuli<\/a> kirjanduspreemia (1986), Eesti NSV teenelise kirjaniku aunimetuse (1986), kultuurkapitali aastapreemia (2005), kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia (1999), Eesti Vabariigi kultuuripreemia elut\u00f6\u00f6 eest (2020) jt.<\/p>\n\n\n\n<p><em>M. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><em><strong>Luule<\/strong><\/em><br><strong>Ankruhiivaja: luuletusi 1959\u20131962<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 54 lk. [Luulekassett \u2018Noored autorid 1962\u2019.]<br><strong>Tule ikka mu r\u00f5\u00f5mude juurde: teine vihik luuletusi<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 80 lk. \u00a0<br>Paul-Eerik Rummo,<strong>Lumevalgus \u2026 lumepimedus<\/strong>; Enn Vetemaa,<strong>Lumes\u00f5da<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1966, 46 lk. [Tirelraamat.]<br><strong>Luulet 1960\u20131967<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 136 lk. \u00a0<br><strong>Ajapinde ajab: luulet, juhuluulet, laulus\u00f5nu ja muud eri aegadest<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 176 lk.<br><strong>Oo et s\u00e4demeid kiljuks mu hing: valitud luulet 1957\u20131984<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 280 lk.<br><strong>Saatja aadress ja teised luuletused 1968\u20131972<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1989, 112 lk. \u00a0<br><strong>Luuletused<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1999, 320 lk. \u00a0<br><strong>Kohvikumuusikat<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001, 68 lk.<br><strong>Kogutud luule<\/strong>. Tallinn: SE &amp; JS, 2005, 416 lk.<br><strong>V\u00e4ljav\u00f5tteid<\/strong>. Koostanud ja saates\u00f5na Aare Pilv. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2022, 216 lk.<br>\u00a0<br><strong><em>N\u00e4idendid<\/em><\/strong><br><strong>Tuhkatriinum\u00e4ng: 6 pildis<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1969, 60 lk. [2. tr\u00fckk: 1992.]<br><strong>Pseudopus<\/strong>. Looming, nr 9, 1980, lk 1252-1269.<br><strong>Kotkast \u2013 Prometheust<\/strong>. Looming, nr 9, 1980, lk 1270-1277.<br><strong>Valguse p\u00f5ik<\/strong>. Lavastatud teatris Ugala, 1993.<br><strong>Taevast sajab k\u00f5ikseaeg kive: anakronistlik capriccio kahes vaatuses<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, 118 lk.<br><strong>Kogutud m\u00e4nge<\/strong>. Tallinn: SE&amp;JS, 2024, 623 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Artiklid ja kirjanduskriitika<\/em><\/strong><br><strong>Kuldnokk k\u00f5nnib: jooksvast kirjandusest 1964\u20132009<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2010, 608 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019, 91.]<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Lastekirjandus<\/em><\/strong><br><strong>Lugemik, lugemiki<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 32 lk. [Luule.]<br><strong>Kokku kolm juttu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 26 lk. [Proosa.]<br><strong>V\u00e4rvilind<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1981, 24 lk. [Piltjutustus.]<br><strong>Vigurilood: lugemik, lugemiki<\/strong>. Tallinn: TEA, 2006, 40 lk. [Luule. Sari \u2018Lapse oma luuleraamat\u2019.]<br><strong>Lakkhundikese jutud<\/strong>. Tallinn: TEA, 2008, 48 lk. [Proosa. Sari \u2018TEA lasteraamatute varalaegas\u2019.]<br><strong>Kui l\u00e4hed teele koidu eel<\/strong>. Tallinn: TEA, 2008. 56 lk. [Luule ja proosa. Sari \u2018TEA lasteraamatute varalaegas\u2019.]<br><strong>Aknalaua Juss ja s\u00f5brad: j\u00f5ulun\u00e4idend<\/strong>. Tallinn: TEA, 2008, 40 lk.<br><strong>Siil Liis ja teised siilid: jutte ja jutukesi<\/strong>. Tallinn: TEA, 2010, 38 lk. [Sari \u2018TEA lasteraamatute varalaegas\u2019.]<br><strong>Tihane t\u00f5stab tiibu: luuletusi lastele<\/strong>. Tallinn: Tammeraamat, 2017, 120 lk.<br><strong>Kui hunt veel inimene oli<\/strong>. Jutte lastele. Pildid teinud Kaido Ole. Tallinn: Tammerraamat, 2019, 117 lk.<br><strong>Kuningas, kurgid, Quercus<\/strong>. Juhuslik raamatuke m\u00e4\u00e4ratlemata vanuses \u00f5pilastele. Tallinn: Reaali Kirjastus, 2019, 61 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Paul-Eerik Rummo (s. 19. I 1942) on luuletaja, n\u00e4itekirjanik ja t\u00f5lkija, 1960. aastate eesti kirjanduse \u00fcks silmapaistvamaid autoreid. Ta on avaldanud ka lastekirjandust ja kirjanduskriitikat. Paul-Eerik Rummo s\u00fcndis Tallinnas, tema isa oli kirjanik Paul Rummo. Paul-Eerik Rummo l\u00f5petas Tallinna 2. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6503,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9258","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9258","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9258"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9258\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9263,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9258\/revisions\/9263"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9258"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}