{"id":9243,"date":"2024-04-03T23:41:42","date_gmt":"2024-04-03T20:41:42","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9243"},"modified":"2026-05-10T15:45:31","modified_gmt":"2026-05-10T12:45:31","slug":"hando-runnel","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/r\/hando-runnel\/","title":{"rendered":"Hando Runnel"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Hando Runnel (s. 24. XI 1938 J\u00e4rvamaal) on eesti luuleklassik ja esseist, kes on avaldanud arvukalt luuletuskogusid nii lastele kui ka t\u00e4iskasvanutele. Runneli luules on olulisel kohal eesti riimilise rahvalaulu, aga ka regiv\u00e4rsi m\u00f5jud, selles leidub rohkelt ka s\u00f5na- ja k\u00f5lam\u00e4nge, samuti irooniat ja sarkasmi; k\u00f5rvuti on lorilaululik poeetika ning t\u00f5sised eetilised ja eksistentsiaalsed teemad. Isamaalise hoiaku ja rahvusliku identiteedi v\u00e4\u00e4rtustamise taustal toimivad nii maa- ja k\u00fclaelu motiivistik kui ka argikeskkond ja \u00fchiskonnakriitika. Runneli luulet on peetud oluliseks kultuurilise vastupanu ning nn ridadevaheliste t\u00e4henduste kandjaks n\u00f5ukogude perioodil. Laululisus ja rahvap\u00e4rasus, mis iseloomustab suurt osa Runneli luulest, aga ka teemade ja motiivistiku haakumine kollektiivse identiteeditajumusega on teinut temast \u00fche enim viisitatud eesti luuletaja.<\/p>\n\n\n\n

Talupidaja peres s\u00fcndinud Runnel omandas alghariduse Jalgsemal, J\u00e4rva-Jaani ja Ambla 7-klassilises koolis, hiljem \u00f5ppis Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. 1957-1962 \u00f5ppis ta Eesti P\u00f5llumajanduse Akadeemias agronoomiat, kuid \u00f5pingud j\u00e4id l\u00f5petamata. Aastatel 1966-1971 t\u00f6\u00f6tas ta Tallinnas ajakirja Looming publitsistikaosakonna juhatajana, hiljem tegutses kutselise kirjanikuna Tartus. 1969. a sai temast Kirjanike Liidu liige ning ta on osalenud ka liidu juhatuse ja b\u00fcroo t\u00f6\u00f6s. Eesti iseseisvuse taastamise j\u00e4rel oli ta Eesti Kongressi liige ja kuulus P\u00f5hiseaduse Assambleesse. 1992. a asutas Runnel Tartus kirjastuse kirjastuse Ilmamaa, ta oli \u00fcks sarja \u201eEesti m\u00f5ttelugu\u201c idee algatajaid ning on sarja peatoimetaja aastast 1995. Runnel on ka Uku Masingu p\u00e4randi uurimist ja tr\u00fckiks ettevalmistamist korraldava Uku Masingu Kolleegiumi liige. 1992\u20131993 oli ta esimene kutsutud Tartu \u00dclikooli vabade kunstide professor; 2012. a valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks kirjanduse alal. Tema abikaasa on luuletaja Katre Ligi.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Runnel deb\u00fcteeris 1963. a ajakirjas Looming ilmunud luuletustega, esikkogu \u201eMaa lapsed\u201c ilmus 1965. a luulekassetis \u201eNoored autorid III\u201c, j\u00e4rgnes \u201eLaulud t\u00fcdrukuga\u201c (1967). Kui esimestes kogudes on kesksel kohal maaelu ja k\u00fclakeskkonna poetiseerimine, siis alates kogust \u201eAvalikud laulud\u201c (1970) avardub eksistentsiaalne m\u00f5\u00f5de ning s\u00fcveneb konflikt luuletaja-mina eetiliste hoiakute ja kehtiva \u00fchiskondliku korra vahel. Runneli 1970. ja 1980. aastate luules peegelduvad tema kaasaja pained, \u00fcha s\u00fcvenev eksistentsiaalne \u00e4ng ja traagiline tunnetus, samal ajal v\u00f5ivad t\u00f5sised teemad v\u00f5tta ka k\u00f5lam\u00e4ngu v\u00f5i vemmalv\u00e4rsi vormi. Isamaaline hoiak, aga ka \u00fchiskondlikest pingetest tulenev rusutus avaldub eriti tugevalt 1982. a ilmunud luuletuskogus \u201ePunaste \u00f5htute purpur\u201c, mille avalik arvustamine ilmumisajal keelati. Ka hilisemas loomingus j\u00e4tkuvad isamaalised teemad, leidub rahvustunnetuse ja kultuurilise vastutustunde poetiseerimist, aga ka \u00fchiskonnakriitikat, argimotiive ja armastusluulet.<\/p>\n\n\n\n

Runnel on kirjutanud ka lasteluulet, mida iseloomustab meeldej\u00e4\u00e4v k\u00f5lapoeetika ning t\u00e4iskasvanutele m\u00f5eldud luulest tuttav motiivistik p\u00f5imituna laste silmaringi avardavate teemadega.<\/p>\n\n\n\n

Luuleloomingu k\u00f5rval on Runnel avaldanud rohkelt kirjanduskriitikat ja esseistikat ning olnud paljude kogumike koostaja. Tema publitsistika ja esseistika keskmes on kirjandus, aga ka eesti keele- ja m\u00f5tteruum laiemalt; k\u00f5ige mahukamana esindab Runneli mitteilukirjanduslikke t\u00f6id \u201eEesti m\u00f5tteloo\u201c sarjas ilmunud kogumik \u201eJooksu pealt suudeldud\u201c (1998).<\/p>\n\n\n\n

Runnel on p\u00e4lvinud Riigivapi IV klassi (1997) ja I klassi (2025) teenetem\u00e4rgi, Valget\u00e4he II klassi teenetem\u00e4rgi (2006), Kultuurkapitali Eesti Rahvuskultuuri Fondi elut\u00f6\u00f6preemia, Rahvusm\u00f5tte auhinna (2019), Wiedemanni keeleauhinna (2024) ning arvukalt kirjandusauhindu, sh Eduard Vilde<\/a> nimeline kirjandusauhind (1966 ja 1989), Anton Hansen Tammsaare<\/a> nimeline kirjanduspreemia (1989), Juhan Liivi luuleauhind (1993 ja 2023), Karl Eduard S\u00f6\u00f6di<\/a> lasteluuleauhind (2004) ja Gustav Suitsu<\/a> stipendium (2007).<\/p>\n\n\n\n

M. U.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Maa lapsed: Luuletusi 1960-1964<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 56 lk. [Sari \u2018Noored autorid\u2019.]
Laulud t\u00fcdrukuga<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1967,\u00a0 96 lk. [2. tr\u00fckk: 2024.]
Avalikud laulud<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1970, 78 lk.
Lauluraamat ehk M\u00f5\u00f5ganeelaja ehk Kurbade kaitseks<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1972, 120 lk.
M\u00f5ru ning m\u00f6\u00f6duja<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1976, 56 lk. [2. tr\u00fckk: 2023.]
Kodu-k\u00e4ija<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 216 lk.
Punaste \u00f5htute purpur<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 104 lk. [2. tr\u00fckk: 2008.]
Laulud Eestiaegsetele meestele<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1988, 59 lk.
Kiikajon ja kaalepuu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 142 lk.
Oli kevad, oli suvi<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1992, 156 lk.
\u00dcle Alpide: Aastatuhande l\u00f5pulaulud<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 1997, 271 lk.
Haruldused: Luuletused ja pildid<\/strong>. Tallinn: SE & JS, 1998, 13 lk.
M\u00f5istatused<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2000, 63 lk.
Omad<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2002, 109 lk.
\u00d5petuss\u00f5nad<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2003, 63 lk.
Sinamu<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2005, 95 lk.
Viru veri ei v\u00e4rise: Armastuse laulud<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2006, 71 lk.
Armukahi<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2008, 79 lk.
Videvik<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2009, 71 lk.
Reebuse rahvas, ehk, Piltlaulud, ehk, S\u00f5nad kadunud<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2010, 158 lk.
\u00dctles mu naine<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2010, 158 lk.
T\u00e4hed tahavad s\u00f5naks<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2011, 285 lk.
Kui nagu nagu, kui nagu kui, ehk, Kui kui nagu, kui kui kui<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2012, 96 lk.
Maakoore pehmenemine<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2013, 132 lk.
Vanad s\u00f5brad<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2015, 202 lk.
Tuul tantsib toome okstes<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2016, 110 lk.
Jaanip\u00e4evaks k\u00f5rgeks kasvab rohi<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2018, 95 pp.
Siniste kiilide lend<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2018, 227 lk.
Muinasleid, ehk, P\u00f5hja\u00f5nged unustuse j\u00f5es<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2019, 173 lk.
Aadamal oli seitse poega<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2020, 176 lk.
Ma ja ta ka, ehk, Mesin\u00e4dalate memuaarid<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2020, 208 lk.
Loomalood<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2021, 110 lk.
Sauna\u00f5htu, ehk, Laup\u00e4eva laulud<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2023, 142 lk.
Suvi on l\u00f5ppenud<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2023, 165 lk.
Oi k\u00fclad, oi k\u00f5rtsid<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2024, 120 lk.
Vivant omnes virgines, ehk, T\u00fcdrukud, teile, ehk, Suisa suud<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2025, 141 lk.
\u00a0
Proosa<\/em><\/strong>
Vee peal k\u00e4imine keelatud<\/strong>. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2011, 118, lk.
\u00a0
Luuletused ja lood lastele<\/em><\/strong>
Miks ja miks<\/strong>: V\u00e4rsid v\u00e4ikestele ja suurtele lastele. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 33 lk.
Mere \u00e4\u00e4res, metsa taga<\/strong>: V\u00e4rsid suurtele ja v\u00e4ikestele lastele. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 45 lk.
M\u00f5telda on m\u00f5nus<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 48 lk.
Juturaamat<\/strong>: Keskmisele koolieale. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 45 lk.
Taadi t\u00fctar<\/strong>: Laulud noorema kooliea k\u00fcpsemale astmele. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 69 lk.
Suureks saamine: Laste laulud ammu ja homme<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2004, 231 lk.
Kits l\u00e4ks kiideldes m\u00e4ele<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2010, 71 lk.
P\u00f5rsap\u00f5li<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2013, 77 lk.
\u00a0
N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Jaanus Andreus Nooremb ehk Madis K\u00f5iv, Hando Runnel, K\u00fc\u00fcni t\u00e4itmine<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 1998, 103 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid, esseed, k\u00f5ned, arvustused<\/em><\/strong>
Ei h\u00f5bedat, kulda<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 311 lk.
M\u00f5\u00f5k ja peegel<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 150 lk.
Isamaavajadus<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1991, 124 lk.
Jooksu pealt suudeldud<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 1998, 559 lk.
V\u00e4ravahingede kriiksumist kuulnud: M\u00f5isteline s\u00f5nastik autori elu- ja loominguloo juurde<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2008, 307 lk.
Hingedeaeg: M\u00f5tted ja m\u00e4rkmed<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2016, 308 lk.
\u00dckskord oli \u00fcks mees<\/strong>. Toimetanud Katre Ligi; illustratsioonid: Hando Runnel. Tallinn: Hea Lugu, 2018, 207 lk. [M\u00e4lestusi kaasteelistest eesti kirjandusmaastikult.]<\/p>\n\n\n\n

Hando Runneli kohta<\/strong><\/em>
Nii nagu taevas ja maa, ehk, 60 aastat Hando Runneli loomingut<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2023, 375 lk. [Artiklikogumik.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Hando Runnel (s. 24. XI 1938 J\u00e4rvamaal) on eesti luuleklassik ja esseist, kes on avaldanud arvukalt luuletuskogusid nii lastele kui ka t\u00e4iskasvanutele. Runneli luules on olulisel kohal eesti riimilise rahvalaulu, aga ka regiv\u00e4rsi m\u00f5jud, selles leidub rohkelt ka s\u00f5na- ja …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6503,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9243","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9243","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9243"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9243\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9246,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9243\/revisions\/9246"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9243"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}