{"id":9145,"date":"2024-04-03T23:39:49","date_gmt":"2024-04-03T20:39:49","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9145"},"modified":"2026-05-07T23:19:56","modified_gmt":"2026-05-07T20:19:56","slug":"karin-saarsen","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/s\/karin-saarsen\/","title":{"rendered":"Karin Saarsen"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Karin Saarsen (abielus Karlstedt, 31. XII 1926 \u2013 25. I 2018) oli Rootsis elanud eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes p\u00e4lvis t\u00e4helapanu nii luuletaja kui ka prosaistina.<\/p>\n\n\n\n

Saarsen s\u00fcndis Tartus, tema isa oli eestlasest kolonel Villem Saarsen, ema aga poolatar. Esmalt \u00f5ppis Elva algkoolis, seej\u00e4rel isa liikuva teenistuse t\u00f5ttu eraviisiliselt Riias ja Tallinna Prantsuse L\u00fctseumis. Kui perekond p\u00f5genes 1940.\u00a0aastal N\u00f5ukogude okupatsiooni eest Saksamaale, asus Saarsen \u00f5ppima Berliini t\u00fctarlastekooli. Oma \u00f5pingud l\u00f5petas ta 1944 Tallinnas Westholmi G\u00fcmnaasiumis. Samal aastal p\u00f5genes perekond teist korda Saksamaale ja elas kuni 1947.\u00a0aastani p\u00f5genikelaagrites. Asunud Londonisse, t\u00f6\u00f6tas Saarsen ajalehe Eesti H\u00e4\u00e4l toimetuses, tegutses sekret\u00e4ri ja t\u00f5lgina ning \u00f5ppis samal ajal Londoni ajakirjanduskoolis. 1949.\u00a0aasta s\u00fcgisest kuni surmani elas Rootsis. Ta \u00f5ppis filoloogiat ja pedagoogikat Stockholmi \u00fclikoolis, mille l\u00f5petas 1970 magistrikraadiga. Tegutses peamiselt ajakirjanikuna, tegi kaast\u00f6\u00f6d rahvusvahelistele teabeagentuuridele, v\u00e4liseesti ajalehtedele, samuti t\u00f6\u00f6tas ta Raadio Vaba Euroopa eesti toimetuses. Kuulus Rootsi Eestlaste Esinduse esinduskokku ning oli v\u00e4lismaise Kirjanike Liidu Stockholmi osakonna esimees.<\/p>\n\n\n\n

Esimesed luuletused avaldas ta 1947 ajalehe Eesti H\u00e4\u00e4l j\u00f5ulunumbris. Luulekoguga \u201eSisalik kivil\u201c deb\u00fcteeris Rootsis 1961.\u00a0aastal, sellele j\u00e4rgnes veel viis raamatut, millest viimane, \u201eL\u00f5vi ja orhidee\u201c (2002) ilmus juba Eestis ja sisaldas luulet ka rootsi, inglise, saksa ja prantsuse keeles. Tema varasemas luules on esiplaanil poliitilise alatooniga v\u00e4rsid, mis v\u00e4ljendavad kodumaa kaotanute meeleolusid. Tema luules v\u00f5ib m\u00e4rgata \u00fcldisemat pettumist tsivilisatsioonis, aga ka hirmu nii isikliku \u00f5nne kui ka maailma kokkuvarisemise p\u00e4rast. Keskse t\u00e4hendusega on Saarseni luules romantiline armastusl\u00fc\u00fcrika, mis pakub inimese tundeelu tervikliku kujutuse alates t\u00fctarlapselikest aimustest ja naiselike tunnete t\u00e4rkamisest kuni julgelt erootilise \u00f5nnekogemuseni, mis p\u00e4\u00e4dib l\u00f5puks s\u00fcgavalt l\u00e4bielatud leina- ja \u00fcksindusmeeleoludega. Saarseni traditsioonilistes vormides luule m\u00f5jub oma spontaanse elamuslikkuse ja meelelisusega, mist\u00f5ttu seda on v\u00f5rreldud Marie Underi<\/a> v\u00e4rssidega. Kire ja l\u00f5\u00f5maga t\u00e4idetud isiklikku \u00f5nneluulet sisaldab kogumik \u201e\u00dchest \u00f5nnelikust \u00f5nnetust armastusest\u201c (1968). N\u00f5udlikumat kujundiloomet v\u00f5ib leida luulekogust \u201eLohengrini lahkumine\u201c (1972), mis oma v\u00e4ljendusvormilt on s\u00fcmbolistlik l\u00fchipoeem.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Saarsen on avaldanud kaks proosaraamatut. Neljateistk\u00fcmnest novellist koosnev kogu \u201eVallutajad\u201c (1967) on emotsionaalselt intensiivne, keskendudes \u00f5ige mitmes loos (nt \u201e\u00dclim \u00f5nn\u201c ja \u201eUhkus\u201c) s\u00f5ja\u00e4revusele ja -hirmudele, mida tegelased maandavad erootiliste tungide ja vabameelse moraaliga. Saarsen asetab erootika ja s\u00f5ja, seksi ja poliitilise v\u00e4givalla \u00fchele tunnetusalusele, n\u00e4idates poliitiliste ideoloogiate \u00e4hmastumist inimlike tungide s\u00fcvasf\u00e4\u00e4ris. V\u00e4ljam\u00f5eldud paikadega militaarulme\u00adnovellides (nt \u201eVallutajad\u201c ja \u201eKlaaskuused\u201c) avanevad seevastu hoiatavad totaal- v\u00f5i tuumas\u00f5ja\u00advisioonid, mis paisuvad apokal\u00fcptilisteks piltideks. Tosina novellilaadse peat\u00fckina on kirja pandud memuaarromaan \u201ePoola suvi. \u00dche eesti-poola suguv\u00f5sa elupeegeldusi\u201c (1993), milles autor uurib empaatiliselt oma emapoolse poola suguv\u00f5sa m\u00e4lestusi ja legende, j\u00f5udes iseenda identiteedi senisest kirkama ja keerukama \u00e4ratundmiseni. Ohtrate fotodega kultuuriloolise ja genealoogilise v\u00e4\u00e4rtusega t\u00f5sieluteos on eesti lapsep\u00f5lvememuaaride \u00fcks t\u00e4helapanuv\u00e4\u00e4rsemaid saavutusi.<\/p>\n\n\n\n

Suure teatrihuvilisena kirjutas Saarsen ka m\u00f5ned n\u00e4idendid ja koostas uurimuse \u201eEesriie t\u00f5usis siiski. Lensi R\u00f6mmer-Kuus ja eesti pagulasteater Rootsis 1945\u20131987\u201c (2000).<\/p>\n\n\n\n

A. O.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em>
Sisalik kivil<\/strong>. Stockholm:\u00a01961, 52 lk.
Rippuval sillal<\/strong>. Teine kogu luuletusi. Stockholm: EMP, 1964, 76 lk.
\u00dchest \u00f5nnelikust \u00f5nnetust armastusest. Kolmas kogu luuletusi 1965\u20131968<\/strong>. Stockholm: EMP, 1968, 81 lk.
Lohengrini lahkumine. Neljas kogu luulet 1970\u20131972<\/strong>. Stockholm: EMP, 1972, 76 lk.
\u00dcksilduse aastaajad. Viies kogu luuletusi<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1977, 79 lk.
L\u00f5vi ja orhidee. Kuues kogu luulet<\/strong>.Tallinn. Eesti Raamat, 2002, 126 lk.\u00a0[Mitmekeelne luulekogu eesti, rootsi, inglise, saksa ja prantsuse keeles.]<\/p>\n\n\n\n

Proosa<\/em>
Vallutajad<\/strong>. Stockholm: EMP, 1967, 304 lk.\u00a0[Jutud.]
Poola suvi. \u00dche eesti-poola suguv\u00f5sa elupeegeldusi<\/strong>. T\u00f5sieluromaan. Tallinn: Eesti Raamat, 1993 teose tiitellehel v\u00e4\u00e4ralt 1991), 207 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: SE & JS, 2006, 208 lk.]<\/p>\n\n\n\n

Teatriuurimus<\/strong><\/em>
Eesriie t\u00f5usis siiski. Lensi R\u00f6mmer-Kuus\u00a0ja Eesti pagulasteater Rootsis 1945\u20131987<\/strong>. Tallinn: Faatum, 2000, 279 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Karin Saarsen (abielus Karlstedt, 31. XII 1926 \u2013 25. I 2018) oli Rootsis elanud eesti kirjanik ja ajakirjanik, kes p\u00e4lvis t\u00e4helapanu nii luuletaja kui ka prosaistina. Saarsen s\u00fcndis Tartus, tema isa oli eestlasest kolonel Villem Saarsen, ema aga poolatar. Esmalt …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9145","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9145","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9145"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9145\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9148,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9145\/revisions\/9148"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9145"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}