{"id":9104,"date":"2024-04-03T23:42:25","date_gmt":"2024-04-03T20:42:25","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9104"},"modified":"2026-05-07T14:24:36","modified_gmt":"2026-05-07T11:24:36","slug":"rein-saluri","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/s\/rein-saluri\/","title":{"rendered":"Rein Saluri"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Rein Saluri (22. IX 1939 \u2013 13. X 2023) on eesti kirjanik, kelle loomingu peamise osa moodustavad jutustused, novellid ja n\u00e4idendid. Oma teoste sisemonoloogides avab ta tegelaste hingesoppe, kujutades taustal kummastavaid v\u00f5i ahistavaid olukordi. Saluri k\u00e4sitleb tihti identiteedi, m\u00e4lu, mineviku ja kodu(tuse) teemasid ning puudutab avaramaid eksistentsiaalseid, \u00fchiskondlikke ja \u00f6koloogilisi probleeme.<\/p>\n\n\n\n

Rein Saluri s\u00fcndis Virumaal Salla vallas Tammiku k\u00fclas. Talupidajate pere k\u00fc\u00fcditati 1946. a Siberisse. Saluri koolitee algas Tammiku k\u00fclakoolis, j\u00e4tkus Tobolskis ning 1951. aastast, mil ta j\u00f5udis tagasi Eestisse, Otep\u00e4\u00e4 ja Tartu keskkoolides. 1959\u20131964 \u00f5ppis ta Tartu \u00fclikoolis bioloogiat ja 1964\u20131966 Leningradi \u00fclikooli aspirantuuris geneetikat. Saluri t\u00f6\u00f6 ajakirjanikuna algas 1967. aastal ajakirja Horisont toimetuses. Aasta hiljem sai temast vastutav sekret\u00e4r ajakirja Noorus juures, millest kujunes 1960. aastatel kirjandusse astunute uuendusmeelne h\u00e4\u00e4lekandja. Saluri edendas koos kaastoimetajatega toonast kirjandusilma ka Nooruse suvelaagrite korraldamisega. 1972\u20131975 oli ta kirjandusala toimetaja Tallinna Draamateatris. Hiljem t\u00f6\u00f6tas vabakutselise kirjanikuna ning vaheldumisi ajakirja Looming toimetuses ning Kirjanike Liidu juhatuses. 1974. a alates kuulus Saluri Kirjanike Liitu, 1988. a sai ta ENSV teeneliseks kirjanikuks. 1962\u20131989 oli NLKP liige.<\/p>\n\n\n\n

Saluri alustas kirjanduslikku tegevust kooli\u00f5pilasena, mil avaldas loodusteemalisi jutustusi kooli almanahhides ja ajalehes Edasi. J\u00e4rjekindlamalt hakkas tema looming ilmuma 1960ndate teisest poolest. Sel ajal \u00e4ratas kriitikas suuremat t\u00e4helepanu novell \u201eKrahvi poeg\u201c (1968). Saluri esimesed proosapalad eksperimenteerivad ps\u00fchholoogilise modernismi v\u00f5tmes. Need kujutavad meespeategelase kummastavat teadvusemaastikku, milles seguneb reaalne ja viirastuslik, taustal erinevad ajatasandid. Olevikuainelise s\u00fc\u017eeega seguneb peategelase tarvidus kaevuda minevikku, otsida t\u00f5eseid j\u00e4lgi segasest s\u00f5ja- ja stalinismiajast. Minevikuga seotud paine r\u00e4\u00e4gib kaasa tegelase identiteedis, aga k\u00f5neleb kaude ka \u00fchisest rahvusm\u00e4lust. Saluri varasem m\u00f5ttekaemuslikum proosa koondub kogudesse \u201eM\u00e4lu\u201c (1972) ja \u201eK\u00f5nelused\u201c (1976). Seej\u00e4rel hakkab temalt l\u00fchikeste palade k\u00f5rval ilmuma ka pikemaid jutustusi (nt \u201ePuus\u00f5da\u201c, 1985) v\u00f5i novellits\u00fckleid. Sisemonoloogile lisandub raamiv jutustav s\u00fc\u017eee; lisaks peategelasele avatakse rohkem ka k\u00f5rvaltegelasi ning eksistentsiaalsete teemade k\u00f5rval t\u00f5statuvad eetilise hoiaku otsingud ja \u00f6koloogilised probleemid, nagu loodusest v\u00f5\u00f5rdumine. Mitmes tekstis (nt \u201eMees teab\u201c, 1979 ja \u201eKala metsas\u201c, 1981) vastandub eetilisele ja loodusel\u00e4hedasele eluhoiakule linlik ja kohanev-kompromislik suhtumine. \u00dcleminekuaja avalikustamise vaimsusest on kantud stalinismiaegset ps\u00fchholoogilist kliimat avav novell \u201e5.3.53\u201c (1987) ja k\u00fc\u00fcditamise teemaline n\u00e4idend \u201eMinek\u201c (1989). Proosaloomingu l\u00e4bil\u00f5ike annab koondkogu \u201eKoguja\u201c (1990).<\/p>\n\n\n\n

1970ndatel sai Saluri tuntuks ka n\u00e4itekirjanikuna. Teemad on need needsamad, mis jutustustes. N\u00e4idendi \u201eK\u00fclalised\u201c lavastus Tallinna Draamateatris kujunes omaette teatris\u00fcndmuseks. Ka tema teised teatrilavale j\u00f5udnud n\u00e4idendid \u2013 \u201eKes ma olen?\u201c, \u201ePoiste s\u00f5idud\u201c, \u201eLasteaiaonu\u201c, Kadunud isa\u201c ja \u201eMinek\u201c \u2013 p\u00e4lvisid t\u00e4helepanu. Aja jooksul hakkas lakoonilisema stiiliga dialoogikesksetesse tekstidesse imbuma m\u00e4ngulisust ja tragikoomikat.<\/p>\n\n\n\n

Saluri on kirjutanud ka hulganisti looma- ja linnujutte lastele, kriitikat ja kultuuriteemalisi artikleid ajakirjanduses, kuuldem\u00e4nge ja dramatiseeringuid ning t\u00f5lkinud ilukirjandust vene ja inglise keelest. Kogu \u201eKatked\u201d sisaldab marginaalide k\u00f5rval ka tema isiklikke m\u00e4lestusi.<\/p>\n\n\n\n

Saluri on p\u00e4lvinud kolm Friedebert Tuglase<\/a> novelliauhinda teoste \u201eM\u00e4lu\u201d (1972), \u201eL\u00f5imetishoole\u201d (1981) ja \u201e5.3.53\u201d (1987) eest ning kolm Juhan Smuuli<\/a> nimelist kirjanduse aastapreemiat n\u00e4idendi \u201ePoiste s\u00f5idud\u201d (1977), proosakogude \u201eUksed lahti, uksed kinni\u201d ja \u201eKala metsas\u201d (1982) ning n\u00e4idendi \u201eMinek\u201d (1989) eest.<\/p>\n\n\n\n

I. S.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
M\u00e4lu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 134 lk. [Jutud.]
K\u00f5nelused 1972\u20131974<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 175 lk.\u00a0 [Jutud, \u2018Poiste s\u00f5da\u2019 (n\u00e4idend).]
Mees teab<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1979, 56 lk.
Rebane r\u00e4\u00e4sta all<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 180 lk. [Jutud, n\u00e4idendid.]
Kala metsas<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1981, 47 lk.\u00a0
Uksed lahti, uksed kinni<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 213 lk. [Jutud.]
\u00dcks, kaks ja korraga: kolm lugu<\/strong>. Tallinn, Eesti Raamat, 1983, 136 lk.
Puus\u00f5da<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 240 lk. [Jutud.]
Vaikne elu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 140 lk. [Jutud, n\u00e4idend.]
Naised ja loomad<\/strong>. Tallinn: Varrak, 1996, 78 lk. [Jutud.]
Katked: (1958\u20131999)<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1999, 72 lk.<\/p>\n\n\n\n

Lasteraamatud<\/em><\/strong>
Kuidas: k\u00fcmme lugu Annele ja Kadrile<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 44 lk. \u00a0
Koduloomad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 32 lk. \u00a0
Konnad ja maod<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 20 lk.
Linnud<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 47 lk. \u00a0
Metsloomad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 47 lk. \u00a0
\u00dched loomad k\u00f5ik<\/strong>. Tallinn: Valgus, 1998, 67 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
K\u00fclalised: n\u00e4idend 2 vaatuses<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1974, 48 lk. [2. tr\u00fckk: 1989.]
K\u00f5nelused 1972\u20131974<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 175 lk.\u00a0 [Jutud, \u2018Poiste s\u00f5da\u2019 (n\u00e4idend).]
Rebane r\u00e4\u00e4sta all<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 180 lk. [Jutud, n\u00e4idendid.]
Vaikne elu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 140 lk. [Jutud, n\u00e4idend.]
S\u00f5iduraamat<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 117 lk. [Sisu: \u2018Minek\u2019, \u2018Poiste s\u00f5idud\u2019, \u2018K\u00fclalised\u2019.]
Tobukesed: kolm nukrat janti<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1995, 78 lk.<\/p>\n\n\n\n

Valitud teosed<\/em><\/strong>
Koguja: valik tekste (1967\u20131987)<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 397 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Rein Saluri (22. IX 1939 \u2013 13. X 2023) on eesti kirjanik, kelle loomingu peamise osa moodustavad jutustused, novellid ja n\u00e4idendid. Oma teoste sisemonoloogides avab ta tegelaste hingesoppe, kujutades taustal kummastavaid v\u00f5i ahistavaid olukordi. Saluri k\u00e4sitleb tihti identiteedi, m\u00e4lu, mineviku …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9104","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9104","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9104"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9104\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9109,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9104\/revisions\/9109"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9104"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}