{"id":9019,"date":"2026-05-06T14:53:26","date_gmt":"2026-05-06T11:53:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=9019"},"modified":"2026-05-06T14:53:52","modified_gmt":"2026-05-06T11:53:52","slug":"heino-susi","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/s\/heino-susi\/","title":{"rendered":"Heino Susi"},"content":{"rendered":"

Heino Susi (ps Erik Virbsoo ja Heino S. Hunt; 27. VII 1925 \u2013 3. X 1987) oli prosaist ja biokeemik.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Tallinnas, \u00f5ppis Tallinnas Jakob Westholmi g\u00fcmnaasiumis, 1943. aastal p\u00f5genes Soome, kuulus vabatahtlikuna Soome armee jalav\u00e4er\u00fcgementi JR 200, st oli soomepoiss. 1944. aastal tuli tagasi Eestisse, p\u00f5genemiskatsel L\u00e4\u00e4nde j\u00e4i sakslaste k\u00e4tte ja saadeti rindele. Oli s\u00f5javangis nii T\u0161ehhi partisanide, Punaarmee kui USA k\u00e4es. 1946. aastal j\u00e4tkas \u00f5pinguid Hamburgi \u00fclikoolis, 1950 l\u00f5petas Aachenis tehnikak\u00f5rgkooli. Samal aastal siirdus USAsse, kus j\u00e4tkas \u00f5pinguid Oklahoma \u00fclikoolis, Indiana osariigi Purdue \u00fclikoolis omandas magistrikraadi 1952. ning doktorikraadi 1955. aastal. T\u00f6\u00f6tas Philadelphia l\u00e4hedal USA p\u00f5llumajandusministeeriumi uurimisinstituudis. Avaldanud teadust\u00f6id erialases ajakirjanduses. Oli American Chemical Society for Applied Spectroscopy liige. Suri Philadelphia l\u00e4hedal Ambleris, 1988. aastal maeti p\u00f5rm Tallinna Metsakalmistule. Tema isa Arnold Susi (1896-1968) oli Otto Tiefi valitsuse haridusminister. Tema \u00f5de Heli Susi (1929-2020) oli t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandusmaailmas on Susi tuntud eesk\u00e4tt Teise maailmas\u00f5ja teemaliste teostega, mis p\u00f5hinevad isiklikel ja saatusekaaslaste kogemustel ja l\u00e4bielamistel. Diloogia \u201eHall malev\u201c esimene raamat \u201e\u00dcle lahe\u201c (1974) keskendub Eestist Soome l\u00e4inud noormeestele, kes v\u00e4lja\u00f5ppej\u00e4rgselt v\u00f5itlusse asuvad. Teine raamat \u201eKojutulek\u201c (1975) keskendub soomepoiste Eestisse tagasitulekule 1944. aastal ning siinsetele v\u00f5itlustele ja valikutele.<\/p>\n\n\n\n

1987. aastal Henrik Visnapuu<\/a> fondi auhinna p\u00e4lvinud romaan \u201eSarviku sulased\u201c (I-II, 1985) on eelmise romaani m\u00f5tteline j\u00e4rg, k\u00e4sitledes eesti noormeeste elukeerdk\u00e4ike erinevate riikide ja j\u00f5udude meelevallas. \u00dcks keskseid etappe on vangilangemine T\u0161ehhis, l\u00e4bielamised nn T\u0161ehhi p\u00f5rgus, millele j\u00e4rgnevad katsumused N\u00f5ukogude vangilaagris ja laagrites L\u00e4\u00e4ne-Saksamaal.<\/p>\n\n\n\n

Susi teostele on iseloomulik realistlik ja kaasahaarav kirjutamislaad ning pateetikavaba sissevaade s\u00f5duri- ja s\u00f5jamaailma, kust ei puudu ka huumor. Susi paistab silma ehedate ja vahetute dialoogidega, kus on omal kohal ka s\u00f5durisl\u00e4ng.<\/p>\n\n\n\n

Erik Virbsoo pseudon\u00fc\u00fcmi all ilmus eesk\u00e4tt nooremale lugejale suunatud populaarteaduslik ajalooraamat \u201eLugusid m\u00f6\u00f6dunud aegadest\u201c (1987), mille teine tr\u00fckk ilmus \u00fches Mart Laari saates\u00f5naga Loomingu Raamatukogus 1989. aastal.<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Hall malev I. \u00dcle lahe<\/strong>: viis lugu soomepoiste p\u00e4evilt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1974, 248 lk
Hall malev II. Kojutulek<\/strong>: viis lugu soomepoiste p\u00e4evilt. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1975, 215 lk [2. tr\u00fckk: 1989]
Sarviku sulased. 1. osa<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1985, 198 lk [2. tr\u00fckk: 1992]
Sarviku sulased. 2. osa<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1985, 239 lk [2. tr\u00fckk: 1992]<\/p>\n\n\n\n

Publitsistika<\/em><\/strong>
Erik Virbsoo, Lugusid m\u00f6\u00f6dunud aegadest<\/strong>. S.l.: Kalev, 1987, 259 lk [2. tr\u00fckk: 1989]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Heino Susi (ps Erik Virbsoo ja Heino S. Hunt; 27. VII 1925 \u2013 3. X 1987) oli prosaist ja biokeemik. S\u00fcndis Tallinnas, \u00f5ppis Tallinnas Jakob Westholmi g\u00fcmnaasiumis, 1943. aastal p\u00f5genes Soome, kuulus vabatahtlikuna Soome armee jalav\u00e4er\u00fcgementi JR 200, st oli …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-9019","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9019","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=9019"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9019\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":9020,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/9019\/revisions\/9020"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=9019"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}