{"id":8931,"date":"2024-04-03T23:41:30","date_gmt":"2024-04-03T20:41:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8931"},"modified":"2026-05-03T15:59:50","modified_gmt":"2026-05-03T12:59:50","slug":"8931-2","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/s\/8931-2\/","title":{"rendered":"Georg Julius von Schultz (Schultz-Bertram)"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/schultz-bertram-scaled.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"765\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/schultz-bertram-765x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-6176\" style=\"aspect-ratio:0.7470687957387653;width:364px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/schultz-bertram-765x1024.jpg 765w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/schultz-bertram-224x300.jpg 224w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/schultz-bertram-768x1028.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/schultz-bertram-1147x1536.jpg 1147w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/schultz-bertram-1530x2048.jpg 1530w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/schultz-bertram-1920x2570.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/schultz-bertram-scaled.jpg 1912w\" sizes=\"auto, (max-width: 765px) 100vw, 765px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Georg Julius von Schultz\u00a0(tuntud ka\u00a0Schultz-Bertrami nime all pseudon\u00fc\u00fcmi\u00a0Dr. Bertram j\u00e4rgi, 4. X 1808 \u2013 16. V 1875) oli\u00a0baltisaksa\u00a0arst, kirjanik, publitsist, folklorist ja silmapaistev\u00a0estofiil.<\/p>\n\n\n\n<p>Schultz p\u00e4rines jutlustaja perekonnast, kelle esivanemad olid p\u00e4rit\u00a0Mecklenburgist. Isa varajase surma j\u00e4rel kasvas ta vanaisa juures\u00a0Torma m\u00f5isas\u00a0(seep\u00e4rast kasutas ta vahel nime\u00a0<em>Schoultz de Torma<\/em>). Aastatel 1826\u20131833 \u00f5ppis ta\u00a0Tartu \u00dclikoolis\u00a0meditsiini ning seej\u00e4rel praktiseeris\u00a0Venemaal. 1845. aastal abiellus ta Theodora Unzeriga (1820\u20131899).\u00a0Abielupaar kolis\u00a0Peterburisse, kus suhtlesid Eesti haritlastega, teiste hulgas ka \u00e4rkamisaja initsiaatorite hulgas olnud nn. Peterburi patriootide ringiga.<\/p>\n\n\n\n<p>Schultz oli \u00fcks esimesi, kes tegeles eesti rahvaluule kogumise ja uurimisega.\u00a0Friedrich Reinhold Kreutzwaldi\u00a0s\u00f5brana m\u00f5jutas ta tolle otsust kirjutada eestikeelne eepos \u201eKalevipoeg\u201c ning t\u00f5lkis autori soovil \u00fche osa sellest saksa keelde.<\/p>\n\n\n\n<p>1853. aastal sai Schultz\u00a0Peterburi Akadeemia\u00a0prorektoriks\u00a0ja Venemaa\u00a0riigin\u00f5unikuks. Hiljem t\u00f5mbus ta tagasi eraellu, reisis l\u00e4bi Euroopa ja alustas kirjanduslikku karj\u00e4\u00e4ri Dr. Bertrami varjunime all. Ta kohtus\u00a0Berliinis\u00a0Alexander von Humboldtiga,\u00a0W\u00fcrttembergis\u00a0Justinus Kerneri\u00a0ja\u00a0Ludwig Uhlandiga,\u00a0Pariisis\u00a0Heinrich Heinega\u00a0ning\u00a0Viinis\u00a0Friedrich Hebbeliga. Viini-reisil Schultz suri. Ta maeti\u00a0Matzleinsdorfi surnuaiale.<\/p>\n\n\n\n<p>Schultz-Bertrami eestikeelsed satiirilised v\u00e4rsid kogus \u201ePeegli pildid\u201c (Peterburg 1866) said alanud rahvusliku liikumise tingimustes oma \u00fchek\u00fclgsuse t\u00f5ttu j\u00e4rsult eitava kriitika osaliseks. Kolmeosaline regiv\u00e4rsivormis teos \u201eIlmatar\u201c (Tartu 1870, paralleelselt eesti ja saksa keeles) toetus eesti rahvaluule sugemetele. Ta tegi rohkemgi katseid kirjutada regiv\u00e4rssides eepilist suurteost, kuid need j\u00e4id edutuks. J\u00e4relp\u00f5lvedele on k\u00f5ige huvitavamad tema saksakeelsed noorp\u00f5lvem\u00e4lestused \u201eBaltische Skizzen\u201c (I Tartu 1853, II Peterburg 1855), \u201eNeue Baltische Skizzen\u201c (Helsingi 1872), eriti osad, mis kirjeldavad 1820. aastate Tartu \u00fcli\u00f5pilaselu, ja Torma \u00fcmbruskonna etnograafilisi, folkloorseid ja ajaloolisi materjale sisaldav kogumik \u201eWagien\u201c (Tallinn 1868).\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Schultz-Bertrami t\u00fctred olid helilooja ja muusikateoreetik\u00a0Ella Ada\u00efewsky\u00a0(1846\u20131926) ja kunstnik\u00a0Pauline Geiger\u00a0(1851\u20131934). Pauline Geigeri poeg oli\u00a0Austria\u00a0luuletaja, kunstiajaloolane ja t\u00f5lkija\u00a0Benno Geiger\u00a0(1882\u20131965).<\/p>\n\n\n\n<p><em>L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud saksa keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em>Esseed ja m\u00e4lestused<\/em><\/strong><br><strong>Der Strabismus, oder Erinnerungen aus dem Eilwagen<\/strong>. St. Petersburg: E. Goetz &amp; Comp., 1851, 44 pp.<br><strong>Baltische Skizzen. Erstes B\u00e4ndchen, Funfzig Jahr zur\u00fcck<\/strong>. Von Dr. Bertram. Dorpat: E. J. Karow; St. Petersburg: E. G\u00f6tze, 1853, 83 pp. [Next eds: 1857, 1873, 1904, 1979.]<br><strong>Baltische Skizzen. Zweites Bandchen, Funfzig Jahre zur\u00fcck<\/strong>. Von Dr. Bertram. Dorpat; St. Petersburg: E. G\u00f6tze, 1855, 95 pp. [Next eds: 1857, 1873, 1904, 1979.]<br><strong>Dorpats Gr\u00f6ssen und Typen vor vierzig Jahren<\/strong>. Von Dr. Bertram. Dorpat: W. Gl\u00e4ser, 1868, 73+43 pp.<br><strong>Wagien: Baltische Studien und Erinnerungen<\/strong>. Von Dr. Bertram. Dorpat: W. Gl\u00e4ser, 1868, 156 pp.<br><strong>Die Philosophie des guten Tons oder \u00fcber Anstand in der Gesellschaft<\/strong>. Von Dr. Bertram. Dorpat: W. Gl\u00e4ser, 1869, 65 pp.<br><strong>Dr. Bertram\u2019s Gesammelte Schriften<\/strong>. Dorpat: W. Gl\u00e4ser, 1869-1870. [Next ed: Dorpat: Schnakenburg, 1875.]<br><strong>Neue Baltische Skizzen<\/strong>. Von Dr. Bertram. Helsingfors: Wasenius, 1872, 130 pp.<br><strong>Briefe eines baltischen Idealisten an seine Mutter 1833-1875<\/strong>. Leipzig: Koehler-Amelang, 1934, 304 pp. [2nd ed: 1972.]<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>Folkloor<\/strong><\/em><br><strong>Jenseits der Scheeren, oder: der Geist Finnlands: eine Sammlung finnischer Volksm\u00e4rchen und Sprichw\u00f6rter<\/strong>. Von Dr. Bertram. Leipzig: Breitkopf &amp; H\u00e4rtel 1854, 75 pp.<br><strong>Peivash Parn\u00e9h = Die Sonnens\u00f6hne. Nach Bruchst\u00fccken einer epischen Volkssage aus Lappland von Dr. Bertram<\/strong>. Helsingfors: Wasenius, 1872, 55 pp.<br><strong>Sagen vom L\u00e1dogasee oder Erz\u00e4hlungen meiner Ssudom\u00f4ika. Von Dr. Bertram<\/strong>. Helsingfors: Wasenius, 1872, 46 pp.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Luule<\/em><\/strong><br><strong>Bilder aus dem S\u00fcden<\/strong>. Von Dr. Bertram. Dorpat: W. Gl\u00e4ser, 1869, 76 pp. [2nd ed.]<br><strong>Ilmatar, eine Commedia turanica<\/strong>. Estnisch und deutsch. Von Dr. Bertram. Dorpat: W. Gl\u00e4ser, 1870-1871, 276 pp.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em>M\u00e4lestused, esseed, kirjavahetus<\/em><\/strong><br>Dr. Bertram, <strong>Kolm Tartu balli<\/strong>. Saksa keelest t\u00f5lkinud ja eess\u00f5na: Viktor Sepp. Tallinn: Perioodika [Loomingu Raamatukogu], 1990, 61 lk. [V\u00e4ljav\u00f5tteid kirjadest emale jt. sugulastele.]<br>Dr. Bertram, <strong>Tartu tudengid viisk\u00fcmmend aastat tagasi<\/strong>. Saksa keelest t\u00f5lkinud, kommenteerinud ja j\u00e4rels\u00f5na: Viktor Sepp. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1999, 72 lk.<br><strong>Balti idealisti kirjad emale<\/strong>. T\u00f5lkinud Ilmar Vene. Tartu: Ilmamaa, 2004, 367 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019.]<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Luule<\/em><\/strong><br><strong>Peegli pildid<\/strong>. Peterburi: E. Arnhold, 1866, 62 lk.<br><strong>Lagle Leno laul<\/strong>. Tartu: W. Gl\u00e4ser, 1869, 4 lk.<br><strong>Ilmatar, eine Commedia turanica<\/strong>. Estnisch und deutsch. Von Dr. Bertram. Dorpat: W. Gl\u00e4ser, 1870-1871, 276 pp.<br><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Georg Julius von Schultz\u00a0(tuntud ka\u00a0Schultz-Bertrami nime all pseudon\u00fc\u00fcmi\u00a0Dr. Bertram j\u00e4rgi, 4. X 1808 \u2013 16. V 1875) oli\u00a0baltisaksa\u00a0arst, kirjanik, publitsist, folklorist ja silmapaistev\u00a0estofiil. Schultz p\u00e4rines jutlustaja perekonnast, kelle esivanemad olid p\u00e4rit\u00a0Mecklenburgist. Isa varajase surma j\u00e4rel kasvas ta vanaisa juures\u00a0Torma m\u00f5isas\u00a0(seep\u00e4rast &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8931","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8931","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8931"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8931\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8935,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8931\/revisions\/8935"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8931"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}