Carl Gustav von Staaden (ka Staden, 12. XI 1700\u20131. V 1750) oli saksa p\u00e4ritolu vaimulik ja juhuluuletaja.<\/p>\n\n\n\n
Ta s\u00fcndis Tallinnas s\u00f5jav\u00e4elase perekonnas. Kuni \u00fcheksanda eluaastani sai ta \u00f5petust kodus, seej\u00e4rel Tallinna g\u00fcmnaasiumis. 1710. aastal surid Staadeni vanemad katku. Poisi v\u00f5ttis kasvatada ema onupoeg Arnold von Husen, Niguliste kiriku pastor, hiljem superintendent ning Oleviste kiriku hingekarjane.<\/p>\n\n\n\n
P\u00e4rast kooli l\u00f5petamist suundus Staaden Saksamaale. Ta alustas teoloogia\u00f5pinguid Halles, kuid vahetas 1719. aastal \u00fclikooli ja l\u00f5petas stuudiumi 1721. aastal Jenas. Jenas avaldas ta oma Ungarist p\u00e4rit s\u00f5brale ja \u00f5pingukaaslasele Carl Friedrich L\u00f6vile p\u00fchendatud 16-realise p\u00f5hjaeestikeelse luuletuse \u201eSinno waiw\u2019 nink raske Th\u00f6\u201c. Teos ilmus C. F. L\u00f6vi doktorit\u00f6\u00f6 kaante vahel eestip\u00e4rastatud autorinimega Karl Gustas Taden. Luuletuse avastas Otto Alexander Webermann 1957. aastal G\u00f6ttingeni \u00fclikooli raamatukogust.<\/p>\n\n\n\n
1722. aastal p\u00f6\u00f6rdus C. G. von Staaden Liivimaale tagasi ning pidas aastatel 1724\u20131744 \u00c4ksi ja aastatel 1744\u20131750 Tartu eesti koguduse pastori ametit. Staaden oli \u00e4ge hernhuutluse vastane, seda t\u00f5endab tema kirjavahetus Johann Christian Quandtiga (aastast 1744, avaldatud 1751. aastal). Staaden oli ka Tartu linnakonsistooriumi liige ja p\u00fc\u00fcdis anda oma panuse linna arendamisse. 1747. aastal laskis ta tr\u00fckkida \u00fclevaate Tartu linna olukorrast ja oma ettepanekud olukorra parandamiseks. Kirjat\u00f6\u00f6 lootis Staaden \u00fcle anda Liivimaad v\u00e4isanud tsaarinna Jelizavetale, kes oma reisil paraku Tartusse ei j\u00f5udnud.<\/p>\n\n\n\n
L. P.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Carl Gustav von Staaden (ka Staden, 12. XI 1700\u20131. V 1750) oli saksa p\u00e4ritolu vaimulik ja juhuluuletaja. Ta s\u00fcndis Tallinnas s\u00f5jav\u00e4elase perekonnas. Kuni \u00fcheksanda eluaastani sai ta \u00f5petust kodus, seej\u00e4rel Tallinna g\u00fcmnaasiumis. 1710. aastal surid Staadeni vanemad katku. Poisi v\u00f5ttis …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8745","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8745","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8745"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8745\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8747,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8745\/revisions\/8747"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8745"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}