Heinrich Stahl (s. 1598-1600 \u2013 srn. 17.\/7. VI 1657) oli saksa p\u00e4ritolu vaimulik, kes kirjutas \u00fched esimesed pikemad tekstid eesti keeles ning esimese eesti keele grammatika, mis suunasid eesti kirjakeele arengut selle k\u00f5ige varasemas arenguj\u00e4rgus.<\/p>\n\n\n\n
Stahl s\u00fcndis Tallinnas Suurgildi oldermanni pojana v\u00e4\u00e4rikasse perekonda, mis ent ei kuulunud aadli hulka. Sai alghariduse t\u00f5en\u00e4oliselt Tallinna linnakoolis (Trivialschule). Astus 1617 Rostocki \u00fclikooli ning 1621 Wittenbergi \u00fclikooli; mille l\u00f5petas 1622 filosoofiamagistrina, ehkki \u00f5ppis m\u00f5lemas \u00fclikoolis ka teoloogiat. Stahl sai \u00f5ppimiseks rahalist toetust Tallinna raelt. Astus 1623 astus ka Greifswaldi \u00fclikooli, kuid \u00f5ppida seal enam ei saanud, sest Tallinna raad enam stipendiumi ei pikendanud. Tuli tagasi Eestisse, kus ordineeriti J\u00e4rvamaal pastoriks. 1627 edutati J\u00e4rvamaa ning 1633 Virumaa praostiks. 1633-1638 oli ka Kadrina pastor. 1638 sai Stahlist Eestimaa v\u00e4rske piiskopi Joachim Jheringi abiline. \u00dcheskoos panid nad aluse katekismuse\u00f5petusele eestlaste seas ning s\u00fcstemaatilisele eestikeelsete jutluste pidamisele. 1638 sai Stahlist Tallinna toomkiriku \u00fclem\u00f5petajaks, konsistooriumi rektoriks ning Harjumaa praostiks.<\/p>\n\n\n\n
1641 m\u00e4\u00e4rati ta Ingerimaa ja Alutaguse k\u00f5rgeimaks vaimulikuks ehk superintendendiks asukohaga Narvas. Sel ametikohal lootis Stahl Ingerimaa elanikkonna hulgas sama edukalt luterlikku kristlust levitada kui see oli tal \u00f5nnestunud eestlaste hulgas, kuid tema p\u00fc\u00fcdlused Rootsi keskvalitsuse nimel kiriku- ja hariduselu organiseerida p\u00f5rkusid Narva rae ja kohaliku aadli vastuseisule. Samuti ei t\u00f5tanud valdavalt \u00f5igeusklikud ingerlased oma usku luterluse vastu vahetama, eelistades selle asemel Venemaale p\u00f5geneda. Stahl suri Narvas katku ja on ilmselt maetud Narva rootsi kirikusse, mis muudeti hiljem saksa Jaani kirikuks ning h\u00e4vis Teises Maailmas\u00f5jas.<\/p>\n\n\n\n
1715. aastal ilmunud p\u00f5hjaeestikeelse Uue Testamendi eess\u00f5na andmetel publitseeris Stahl oma esimese eestikeelse raamatu \u201cKurtze und einf\u00e4ltige Fragen die Grundst\u00fccke des Christenthumbs betreffend\u201d (\u201cL\u00fchikesed ja lihtsad k\u00fcsimused ristiusu p\u00f5hi\u00f5petuse kohta\u201d) 1630. aastal, kuid \u00fchtegi eksemplari sellest ei ole s\u00e4ilinud. Stahli \u00fcks peateoseid on vaimulikele m\u00f5eldud k\u00e4siraamat \u201cHand vnd Hauszbuches F\u00fcr die Pfarherren, vnd Hauszv\u00e4ter Ehstnischen F\u00fcrstenthumbs\u201d (\u201cK\u00e4si- ja koduraamat Eesti v\u00fcrstkonnale\u201d, 1632\u20131638), mille tekst jookseb paralleelselt saksa ja eesti keeles ning mis sisaldab Lutheri v\u00e4ikese katekismuse (I), lauluraamatu (II), kogu kirikuaasta evangeeliumid ja epistlid (III) ning kiriklikud talitused ja palved (IV). Stahli kokku 1000-lehek\u00fcljeline k\u00e4siraamat ilmus aastani 1700 mitmes parandatud tr\u00fckis ja umbes 20 000 eksemplaris. Stahli teiseks oluliseks teoseks eesti kultuuris on m\u00f5nev\u00f5rra autorip\u00e4rasem mahukas jutlustekogu \u201cLeyen Spiegel\u201d (\u201cIlmikute peegel\u201d, I \u2013 1641, II \u2013 1649), mis on samuti saksa- ja eestikeelse paralleeltekstiga. See sisaldab pisut teateid eestlaste eluolust ning esmakordselt mainitakse tr\u00fckis\u00f5nas Kalevit.<\/p>\n\n\n\n
Stahl koostas ka eesti keele k\u00e4siraamatu \u201cAnf\u00fchrung zu der Esthnischen Sprach\u201d (\u201cJuhatus eesti keele juurde\u201d, 1637), milles leidub 34 lehek\u00fclge eesti keele grammatikat ning 101 lehek\u00fclge saksa-eesti s\u00f5naraamatut umbes 2000 s\u00f5naga. Grammatika p\u00f5hineb ladina grammatikal, kasutab saksa ortograafiat nagu k\u00f5ik muudki Stahli eestikeelsed tekstid ning toob esile muidki \u00fchisjooni saksa keelega. Stahli autoriteetsed teosed ja grammatika kujundasid eesti kirjakeelt kogu 17. sajandi jooksul \u2013 v\u00e4hemalt kuni Johann Hornungi nime all ilmunud \u201cGrammatica Esthonicani\u201d (1693), mis arvestas B. G. Forseliuse keelekorralduslikke p\u00f5him\u00f5tteid.<\/p>\n\n\n\n