{"id":8707,"date":"2024-04-03T23:40:03","date_gmt":"2024-04-03T20:40:03","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8707"},"modified":"2026-04-27T12:26:32","modified_gmt":"2026-04-27T09:26:32","slug":"ernst-sargava","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/s\/ernst-sargava\/","title":{"rendered":"Ernst S\u00e4rgava"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Ernst S\u00e4rgava (s\u00fcnninimi Karl Ernst Petersen, aastani 1935 Ernst Peterson, kasutas ka nimekuju Ernst Peterson-S\u00e4rgava, 29.\/17. IV 1868 \u2013 12. IV 1958) oli prosaist ja n\u00e4itekirjanik, \u00fcks eesti kriitilise realismi rajajaid.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis P\u00e4rnumaal Vana-V\u00e4ndra vallas \u00f5petaja pojana. \u00d5ppis Kadaka k\u00fclakoolis, V\u00e4ndra ja Tori kihelkonnakoolides ning 1886-1889 Tartu II \u00f5petajate seminaris. 1883-1886 t\u00f6\u00f6tas isa abilisena Kadaka koolis, 1889-1906 \u00f5petaja ning koolijuhatajana Sindi, P\u00f5ltsamaa, Kose-Uuem\u00f5isa ja Rakvere koolides, alates 1906. aastast erinevates Tallinna koolides. 1919-1938 oli Tallinna I Reaalkooli eesti keele \u00f5petaja ning inspektor. Kirjutas mitmeid emakeele\u00f5pikuid, millest m\u00f5ned ilmusid ka kordustr\u00fckkidena. Oli Tallinna volikogu liige 1907-1918 ja 1930-1933, Eesti Haridusliidu abiesimees 1934-1936 ja esimees 1936-1940, aastast 1927 Kaitseliidu Tallinna maleva propagandapealik, Isamaaliidu keskjuhatuse liige 1938-1940. 1938 valiti Riigivolikogu liikmeks. Oli aktiivne karskusliikumise tegelane. 1940-1950 t\u00f6\u00f6tas S\u00e4rgava Tallinna ehitustehnikumi eesti keele \u00f5petajana. ENSV rahvakirjanik 1957. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule.<\/p>\n\n\n\n

S\u00e4rgava noorus m\u00f6\u00f6dus rahvuslikult meelestatud keskkonnas. Ta luges euroopa klassikalist ja ka uuemat kirjandust, ent eriliselt m\u00f5jutasid teda kaasaegsed vene kirjanikud Tolstoi, T\u0161ehhov jt. Innustust sai ka Andres Saalilt, Juhan Liivilt ja Eduard Vildelt<\/a>. Tema \u00fchiskondlikke vaateid m\u00f5jutasid Ernst Haeckel jt materialistlikud loodusteadlased ning L\u00e4\u00e4ne-Euroopa religioonikriitilised ideed.<\/p>\n\n\n\n

Kirjutama hakkas S\u00e4rgava Tartus \u00d5petajate Seminaris \u00f5ppides, viljeledes algusest peale realismi. \u00d5petajana t\u00f6\u00f6tades puutus S\u00e4rgava tihedalt kokku rahva majanduslike ja sotsiaalsete probleemidega. Tema loomingu k\u00f5rgaeg mahub ajavahemikku 1898-1905. Eesti kriitilise realismi esiritta j\u00f5udis S\u00e4rgava kolmek\u00f6itelise jutustusteseeriaga \u201cPaised\u201d (\u201c\u00dche h\u00e4rja elulugu\u201d, \u201cMarjad silmas\u201d \u2013 1899, \u201cIssanda kiituseks\u201d \u2013 1900, \u201cTulge appi!\u201d \u2013 1901). Ise\u00e4ranis radikaalse ja kriitilise jutustuse \u201cTulge appi!\u201d j\u00e4rjena ilmus ajalehes Teataja veel jutt \u201cOheliku onu j\u00f5ulun\u00e4gemine\u201d (1901). \u201cPaisetes\u201d vaadeldakse maarahvast muserdavaid hilisfeodaalseid ja varakapitalistlikke majandusolusid, moraalset allak\u00e4iku ning kirikuringkondade vaimun\u00fcristavat survet. \u201cPaisetega\u201d haakub temaatiliselt ka linnakehvikute olukorda kujutav jutustus \u201cJ\u00f5ulupuu\u201d (1903).<\/p>\n\n\n\n

Romaanis \u201cRahvavalgustaja\u201d (1904) kujutab S\u00e4rgava Mudila v\u00e4ikeasulates v\u00f5imutsevat v\u00e4ikekodanlust, vaimset l\u00e4ppumist, t\u00fchisust ja labasust. Noorte kooli\u00f5petajate p\u00fc\u00fcded \u00fchiskondlikku elu elavdada l\u00f5ppevad kas \u00f5petaja mugandumisega v\u00f5i lahkumisega Mudilast. \u201cMudila\u201d muutus hiljem eesti avalikkuses vaimse resignatsiooni ja \u00e4\u00e4rmise provintslikkuse \u00fcldnimeks. Inspiratsiooni romaaniks ammutas S\u00e4rgava oma kodukandi V\u00e4ndrast. 1905. aasta revolutsiooni vaimus on veel kirjutatud m\u00f5isniku ja rentniku suhteid kujutav jutustus \u201cKolonist\u201d (1906).<\/p>\n\n\n\n

Revolutsiooni j\u00e4rel S\u00e4rgava poliitiline radikalism lahtus, p\u00e4rast 1906. aastal Tallinna asumist v\u00e4henes ka tema loominguline viljakus ja suurenes osalemine seltsi- ja poliitilises elus. Ta hakkas ka aktiivselt emakeele\u00f5pikuid koostama. S\u00e4rgava hakkas oma loomingus rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama vajadusele toetada naiste \u00fchiskondlikku emantsipatsiooni. Sellest p\u00fc\u00fcdlusesest kantud jutustustest on tuntumad \u201cLiisi\u201d (1905) ja \u201cElsa\u201d (1907). Ta kirjutas ka \u201cEnnemuistsed jutud lastele\u201d (1909) ning \u201cEnnemuistsed jutud reinuvader rebasest\u201d (1911), millest viimane on t\u00e4nasel p\u00e4eval ilmselt k\u00f5ige populaarsem S\u00e4rgava teos, millest on ilmunud ka ohtralt kordustr\u00fckke.<\/p>\n\n\n\n

1920 avaldas S\u00e4rgava abielu ja moraali probleeme k\u00e4sitleva n\u00e4idendi \u201cS\u00f5najala \u00f5is\u201d ning 1922 tema varasemast romaanist \u201cRahvavalgustaja\u201d tuntud Mudila v\u00e4ikekodanlikku elu pilava kom\u00f6\u00f6dia \u201cUus miniister\u201d. Oma elu hilisemas pooles t\u00f6\u00f6tas S\u00e4rgava mitme aastak\u00fcmne jooksul romaani \u201cL\u00e4hme linna kirjutama, oma elu kergendama!\u201d kallal, ent p\u00e4ris tr\u00fckivalmis see ei j\u00f5udnudki, ilmudes Olev J\u00f5gi toimetatuna l\u00f5puks kahes k\u00f6ites alles 1968. aastal. \u201cL\u00e4hme linna kirjutama\u2026\u201d on mastaapse haardega kultuurilooline romaan, mis kujutab eesk\u00e4tt 19. sajandi keskpaika V\u00e4ndra kandis. Romaani kesksete tegelaste hulgas on lisaks S\u00e4rgava enda suguv\u00f5sa liikmetele kohalikud tuntud kultuuritegelased J. V. Jannsen, C. K\u00f6rber jt.<\/p>\n\n\n\n

Ernst S\u00e4rgava m\u00e4lestust j\u00e4\u00e4dvustab monument, mis 1985 p\u00fcstitati Kadrioru parki ning paigaldati 1998 \u00fcmber Tallinna Reaalkooli ette.<\/p>\n\n\n\n

S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Ei iialgi<\/strong>. Roman Eesti l\u00e4hemast minevikust. Rakvere: N. Erna, 1888, 269 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/8602<\/a>. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1895, 1902, 1938.]
Ernst Peterson, Rahwa-walgustaja<\/strong>: Uudisjutt. Jurjev: Uudised, 1904, 237 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1921, 1938, 1946, 1953.]
L\u00e4hme linna kirjutama, oma elu kergendama. 1<\/strong>. Kommeteerinud O. J\u00f5gi. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 559 lk.
L\u00e4hme linna kirjutama, oma elu kergendama. 2<\/strong>. Kommeteerinud O. J\u00f5gi. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 583 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Ernst Peterson, Paised. Juhtumised ja jutustused Eesti elust. 1. anne<\/strong>. Rakvere: N. Erna, 1899, 94 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/8612<\/a>. Sisu: \u2018\u00dche h\u00e4rja elulugu\u2019, \u2018\u201dMarjad silmas\u201d ehk 50% rumalust, 25% laiskust, ja mis \u00fcle selle, see on sula kange-kaelus\u2019.]
Ernst Peterson, Paised. Juhtumised ja jutustused Eesti elust. 2. anne<\/strong>. Rakvere: N. Erna, 1900, 120 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/8613<\/a>. Sisu: \u2018Issanda kiituseks\u2019.]
Ernst Peterson, Paised. 3. anne nr. 4, \u201cTulge appi!\u201d<\/strong> (T\u00fckikene missioni t\u00f6\u00f6st Indiamaal). Rakvere: N. Erna, 1901, 81 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/8614<\/a>.]
Hea s\u00f5ber: Uus Lugemise Raamat weiksematele lastele<\/strong>. 1. jagu, Kooli ja kodu jaoks. Kokku seadinud Ernst Peterson.\u00a0Rakvere: N. Erna, 1903, 109 lk.
Elsa<\/strong>. Ernst Petersoni jutt. Tallinn: [s.n.], 1907, 100 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/8604<\/a>.]
Ennemuistsed jutud lastele<\/strong>. E. Petersoni jutustatud. Illustreerinud A. Uurits. Tallinn: E. Peterson, 1909, 16 lk. [E-raamat: Tallinn: Digira, 2015.]
Ennemuistsed jutud Reinuwaderist rebasest<\/strong>. Ernst Peterson\u2019i jutustatud. Kunstniku R. R. Hirsch\u2019i joonistused. Tallinn: Tallinnamaa kooli\u00f5petajate vastastiku-abiandmise Selts, 1911, 95 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/hdl.handle.net\/10062\/8616<\/a>. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1918, 1920, 1947, 1955, 1967, 1981, 2000, 2019.]
Ernst Peterson, Jutustused<\/strong>. Tallinn: M\u00f5te, 1916, 205 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/id\/nlib-digar:363803<\/a>. Sisu: Liisi. J\u00f5ulupuu. Kolonist. Oheliku onu j\u00f5ulun\u00e4gemine. H\u00f5iskama Jaagup.]
Ernst Peterson, Liisi<\/strong>. Tallinn: J. Lilienbach, 1914, 63 lk.
J\u00f5ulupuu<\/strong>. Ernst Petersoni jutustus linnaelust. Tallinn: M\u00f5te, 1916, 48 lk.
Kolonist<\/strong>. Ernst Petersoni jutustus maaelust. Tallinn: M\u00f5te, 1916, 38 lk.
Oheliku onu j\u00f5ulun\u00e4gemine<\/strong>. Ernst Petersoni jutustus maaelust. Tallinn: M\u00f5te, 1916, 23 lk.
Paised<\/strong>. Tallinn : Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 232 lk. [Sisu: \u2018\u00dche h\u00e4rja elulugu\u2019, \u2018Marjad silmas\u2019, \u2018Issanda kiituseks\u2019, \u2018Tulge appi!\u2019. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1958, 1970.]
Jutustused<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 372 lk.
Ernst S\u00e4rgava-Peterson, Jutustused<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952, 285 lk.
Jutustusi<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959,\u00a068 lk.Kurvad linnud. Koostanud M. Mihkli, j\u00e4rels\u00f5na: H. Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 382 lk. [Sari \u2018Eesti novellivara\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Ernst Peterson, S\u00f5najala \u00f5is<\/strong>. N\u00e4idend 3 waatuses. Tallinn: Eestimaa Kooli\u00f5petajate V. A. Selts, 1920, 112 lk.
Ernst Peterson, Uus miniister<\/strong>. N\u00e4idend 3. waatuses. Tallinn: Kool, 1922, 98 lk.<\/p>\n\n\n\n

Ernst S\u00e4rgava (Peterson), Kogutud teosed, 1938-1939<\/strong>
I k\u00f6ide<\/strong>. Tartu; Tallinn: Loodus, 1938, 552 lk. [Sisu: P. Ambur, \u2018Ernst S\u00e4rgava eluk\u00e4igust\u2019, \u2018N\u00e4lg\u2019, \u2018Ei iialgi!\u2019, \u2018\u00d5nnetu \u00f5nnelik\u2019, \u2018\u00dche h\u00e4rja elulugu\u2019, \u2018Marjad silmas\u2019, \u2018Aadam Tips\u2019 (n\u00e4idend).]
II k\u00f6ide<\/strong>. Tartu; Tallinn: Loodus, 1938, 530 lk. [Sisu: \u2018Issanda kiituseks\u2019, \u2018Tulge appi!\u2019, \u2018Oheliku-onu j\u00f5ulun\u00e4gemine\u2019, \u2018Heinakuhi\u2019, \u2018H\u00f5iskama Jaagup\u2019, \u2018Nime p\u00e4rast\u2019, \u2018J\u00f5ulupuu\u2019, \u2018Rahvavalgustaja\u2019.]
III k\u00f6ide<\/strong>. Tartu; Tallinn : Loodus, 1939, 559 lk. [Sisu: \u2018Kurvad linnud\u2019, \u2018Maa \u00e4gab\u2019, \u2018Liisi\u2019, \u2018Kolonist\u2019, \u2018Elsa\u2019, \u2018Kain ja Aabel\u2019, \u2018N\u00f5ia juures\u2019, \u2018S\u00f5najala \u00f5is\u2019 (n\u00e4idend), \u2018Uus minister\u2019, \u2018C. R. Jakobsoni matusel\u2019, \u2018Poolelij\u00e4\u00e4nud jutlus\u2019, \u2018Joosua\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

About Ernst S\u00e4rgava<\/em><\/strong>
Paul Ambur, Ernst S\u00e4rgava loomingu probleemistikust<\/strong>. Tartu; Tallinn: Loodus, 1939, 248 lk.
Richard Alek\u00f5rs, E. Peterson-S\u00e4rgava. Elu ja looming<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 164 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ernst S\u00e4rgava (s\u00fcnninimi Karl Ernst Petersen, aastani 1935 Ernst Peterson, kasutas ka nimekuju Ernst Peterson-S\u00e4rgava, 29.\/17. IV 1868 \u2013 12. IV 1958) oli prosaist ja n\u00e4itekirjanik, \u00fcks eesti kriitilise realismi rajajaid. S\u00fcndis P\u00e4rnumaal Vana-V\u00e4ndra vallas \u00f5petaja pojana. \u00d5ppis Kadaka k\u00fclakoolis, …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8707","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8707","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8707"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8707\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8710,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8707\/revisions\/8710"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8707"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}