{"id":8651,"date":"2024-04-03T23:39:36","date_gmt":"2024-04-03T20:39:36","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8651"},"modified":"2026-04-24T22:55:08","modified_gmt":"2026-04-24T19:55:08","slug":"heiti-talvik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/t\/heiti-talvik\/","title":{"rendered":"Heiti Talvik"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Heiti Talvik (09.11.1904 \u2013 18.07.1947) oli \u00fcks kuulsamaid ja hinnatumaid kahek\u00fcmnenda sajandi eesti luuletajaid.<\/p>\n\n\n\n

Talvik s\u00fcndis Tartus. Tema isa oli arst ja ema pianist. Tal olid \u00f5de ja vend, kellest esimene oli andekas kunstnik, kes kolis l\u00f5puks Rootsi. Tema ristiema oli soome kirjanik Aino Kallas, kellel olid tihedad sidemed Eestiga. Teismelisena k\u00e4is Talvik Treffneri g\u00fcmnaasiumis, kuid langes 1921. aastal koolist v\u00e4lja ning asus Kohtla-J\u00e4rvel t\u00f6\u00f6le p\u00f5levkivikaevurina. T\u00f6\u00f6tamise ajal kirjutas ta mitu luuletust, mis avaldati kirjandusajakirjades, n\u00e4iteks 1924. aastal ajakirjas Looming. 1926. aastal ta l\u00f5petas haridustee P\u00e4rnu \u00f5htukoolis. Ta naasis Tartusse, et \u00f5ppida Tartu \u00dclikooli filosoofiateaduskonnas ja tegeles mitmete teda huvitavate ainetega, eelk\u00f5ige eesti kirjanduse, eesti ja v\u00f5rdleva rahvaluule ning kunstiajalooga. Kuna aga kraadi omandamine polnud tema peamine eesm\u00e4rk ja \u00f5pingud katkesid sageli, sundides teda akadeemilisi pause tegema \u2013 peamiselt s\u00f5jav\u00e4eteenistuses viibimise t\u00f5ttu \u2013, j\u00e4i Talvik \u00fclikooli \u00f5ppima kuni 1934. aastani.<\/p>\n\n\n\n

P\u00fchendudes rohkem luulele, hakkas Talvik looma mitmeid kirjanduslikke sidemeid. Ta liitus kirjanike r\u00fchmitusega Arbujad ning abiellus luuletaja ning teise Arbujate liikme Betti Alveriga 1937. aastal. Nad kohtusid 1930. aastal, kui Alver kirjutas veel peamiselt proosat; nende liiduga sai neist \u00fcks Eesti kuulsamaid kirjanduspaare. Talvik panustas oluliselt Alveri edusse luuletajana ja naine omakorda aitas s\u00e4ilitada Talviku luulet tulevastele p\u00f5lvedele. Talvik tundis ka Friedebert Tuglast<\/a>, kes toimetas mitmeid Talviku luuletusi; Talvik isegi elas m\u00f5nda aega Tuglase p\u00f6\u00f6ningul.<\/p>\n\n\n\n

Talvik oli tuntud oma boheemlasliku ellusuhtumise ja kultuurile p\u00fchendunud inimesena \u2013 ta oli oma huvide suhtes valiv ja elas vaid piskust, et leida aega teda huvitavate tegevuste jaoks, milleks olid loominguline t\u00f6\u00f6 ja lugemine. Mitmele luuletajale \u2013 sealhulgas Betti Alverile \u2013 oli ta mentor ja teejuht materiaalsest elust v\u00e4lja ning vaimse elu poole. Ta kohtus sageli \u00fclikooli k\u00f5rval asuvas kohvikus \u201eWerner\u201c teiste intellektuaalidega, et arutada kirjanduse, kirjutamise ja k\u00f5ige muu loomingulise \u00fcle. Samuti pidas ta oma p\u00f6\u00f6ningukorteris \u201eakadeemiat\u201c, kus juhtis vestlusi maailmakirjandusest, tsiteerides sageli oma m\u00e4rkmikust kuulsate autorite s\u00f5nu.<\/p>\n\n\n\n

Talvikut iseloomustas idealistlik irooniline stiil, mida algul m\u00f5jutasid prantsuse kirjanikud, nagu Baudelaire ja Francois Villon, ning hiljem vene luuletajad, nagu Aleksandr Pu\u0161kin ja Aleksandr Blok. Ta t\u00f5lkis ka Bloki luulet. Tema loomingut on nimetatud omas ajas prohvetlikuks, arvestades s\u00fcndmusi, mis hiljem Eestis aset leidsid. Oma eluajal avaldas ta paraku vaid kaks luulekogu: \u201ePalavik\u201d (\u201ePalavik\u201d, 1934) ja \u201eKohtup\u00e4ev\u201d (\u201eKohtup\u00e4ev\u201d, 1937). Esimene tugines t\u00e4psetele, kuid loomulikuna m\u00f5juvatele riimidele \u2013 nagu oli tollal eesti luules tavaks \u2013, mis t\u00f5id esile tema luule meloodilise struktuuri. Teine kogu on eksistentsiaalsem ja ehk esindab paremini Talviku \u00fcldist elufilosoofiat, v\u00e4ljendab tema olemust. Hannes Varblane (2008) m\u00e4rgib ajakirjas Estonian Literary Magazine, et \u201eTalviku juhtmotiiv selles kogus on s\u00f5nade taga peituv tahe\u201d. \u201eTahte\u201d fookus tema luuletustes \u2013 stiililiselt esile t\u00f5stetud suurt\u00e4htedega \u2013 omandab j\u00f5u l\u00e4bi puhastuse ja p\u00f5hjaliku muutumise, peamiselt aga vaimse arengu motiivide abil.<\/p>\n\n\n\n

Talviku intellektuaalne m\u00f5ju oli eesti kirjanduse jaoks verstapostiks ning \u00e4ratas v\u00f5imude t\u00e4helepanu ka p\u00e4rast Eesti annekteerimist N\u00f5ukogude Liidu poolt. 1945. aastal arreteeris NKVD Talviku ja k\u00fc\u00fcditas ta Siberisse Tjumeni oblastisse, kus ta 1947. aastal suri. Arvatakse, et ta ei toibunud kolmekuulisest rongireisist ja suri lihasatroofiasse. Tema haua asukoht on teadmata.<\/p>\n\n\n\n

Nagu enamiku l\u00fchikese iseseisvusperioodi eesti luuletajatesse \u2013 olid nad siis elus v\u00f5i surnud \u2013, ei suhtunud N\u00f5ukogude okupatsiooniv\u00f5imud ka Talviku loomingusse soodsalt. Rahva seas levis see aga ikka. P\u00e4rast Talviku rehabiliteerimist 1966. ja valitud teoste avaldamist 1968. aastal taastus tema m\u00f5ju ja hakkas taas levima ka uuele ja m\u00f5jukale 1960. aastate luuletajate p\u00f5lvkonnale.<\/p>\n\n\n\n

M. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/strong><\/em>
Palavik: luuletusi 1924-1934<\/strong>. Tartu: Kammissepad, 1934, 52 lk. [E-raamat: Tallinn; Digira, 2014.]
Kohtup\u00e4ev<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1937, 63 lk. [E-raamat: Tallinn; Digira, 2014.]
Kogutud luuletused<\/strong>. Stockholm: Vaba Eesti, 1957, 144 lk.
Heiti Talvik<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 95 lk. [Sari \u2019V\u00e4ike luuleraamat\u2019.]
Luuletused<\/strong>. Koostanud Karl Muru. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 166 lk.
Legendaarne<\/strong>. Koostanud Karl Muru ja Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2004, 303 lk. [Kogutud luuletused, valik Heiti Talviku arvustusi, esseesid ja kirju ning m\u00f5ningaid k\u00e4sitlusi Heiti Talviku ja tema luule kohta. 2., parandatud tr\u00fckk: Tartu: Ilmamaa, 2007, 303 lk.]
Mu s\u00fcdamelt murti pitsat: luuletused<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: Karl Muru. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2006, 115 lk.
Don Ramon : valitud luuletusi<\/strong>. Koostaja Peeter Ilus. [P\u00e4rnu]: Penikoorem, 2020, 54 lk.<\/p>\n\n\n\n

Esseed, kirjad, artiklid<\/em><\/strong>
Legendaarne<\/strong>. Koostanud Karl Muru ja Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2004, 303 lk. [Kogutud luuletused, valik Heiti Talviku arvustusi, esseesid ja kirju ning m\u00f5ningaid k\u00e4sitlusi Heiti Talviku ja tema luule kohta. 2., parandatud tr\u00fckk: Tartu: Ilmamaa, 2007, 303 lk.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Heiti Talvik (09.11.1904 \u2013 18.07.1947) oli \u00fcks kuulsamaid ja hinnatumaid kahek\u00fcmnenda sajandi eesti luuletajaid. Talvik s\u00fcndis Tartus. Tema isa oli arst ja ema pianist. Tal olid \u00f5de ja vend, kellest esimene oli andekas kunstnik, kes kolis l\u00f5puks Rootsi. Tema ristiema …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6510,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8651","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8651","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8651"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8651\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8656,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8651\/revisions\/8656"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6510"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8651"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}