{"id":8357,"date":"2024-04-03T23:42:00","date_gmt":"2024-04-03T20:42:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8357"},"modified":"2026-04-14T22:19:54","modified_gmt":"2026-04-14T19:19:54","slug":"irma-truupold","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/t\/irma-truupold\/","title":{"rendered":"Irma Truup\u00f5ld"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Irma Truup\u00f5ld (kodanikunimega Johanna Wilhelmine Irmgard Treufeldt, hiljem abielus Pihlak, 29.\/16. VII 1903 \u2013 26. XI 1980) oli eesti kirjanik, kes on kirjutanud peamiselt lasteproosat, kuid avaldanud ka luulet lastele ja t\u00e4iskasvanutele.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Tallinnas v\u00e4ike\u00e4rimehe Juhan Treufeldti t\u00fctrena. Isa ootamatu surma j\u00e4rel kolis pere Valka. Kooliteed alustas ta 1912 Valga eraalgkoolis. Aastail 1913\u20131916 \u00f5ppis Tarvastu-Mustla vallakoolis. 1916 asus \u00f5ppima Tallinnasse, esmalt preili Leisti kooli, 1918\u20131924 \u00f5ppis E.\u00a0Lenderi T\u00fctarlaste Erag\u00fcmnaasiumis, seej\u00e4rel l\u00fchiajaliselt Riigi Kunstt\u00f6\u00f6stuskoolis (t\u00e4nane Eesti Kunstiakadeemia). Koolis avaldus tema kirjandushuvi ja kirjutamisanne, keskkooliajal s\u00fcndis ka tema kuulsaima teose \u201eRohelise P\u00e4ikese Maa\u201c idee. 1924 sai temast arveametnik P\u00e4evalehe toimetuses. Seej\u00e4rel avaldas ta luuletusi ning l\u00fchijutte mitmetes ajalehtedes ja ajakirjades. 1932 s\u00f5lmitud abielust arst Oskar Pihlakuga s\u00fcndis kolm last. Abielu aastail elas ta vabakutselise kirjanikuna L\u00e4\u00e4ne-Virumaal ja T\u00fcril, s\u00f5ja-aastail Tallinnas.<\/p>\n\n\n\n

1945. aastal arreteeriti Truup\u00f5llu abikaasa ning deporteeriti Venemaale, j\u00e4rgmisel aastal suri tema t\u00fctar. Truup\u00f5llu looming kuulutati valitsevates kirjandusringkondades oma liigse fantastilisuse t\u00f5ttu sotsialistliku realismi kaanoniga kokkusobimatuks. Truup\u00f5ld loobus kirjaniku kutsest ning alates 1952.\u00a0aastast t\u00f6\u00f6tas ta arve- ja statistikaametnikuna mitmes riigiasutuses. Suri Tallinnas ja on maetud Metsakalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Truup\u00f5ld deb\u00fcteeris ajakirjas Laste R\u00f5\u00f5m l\u00fchijutuga \u201eTuuleema ja tuuleonu\u201c (1923). 1920ndatel ja 1930ndatel ilmus temalt perioodikav\u00e4ljaannetes lasteproosat \u2013 realistlikke jutte kooli\u00adeelikutest ja noorematest koolilastest, samuti tundek\u00fcllaseid l\u00fchimuinasjutte. Samasse perioodi j\u00e4\u00e4b veel v\u00e4ikelasteluule ning t\u00e4iskasvanutele adresseeritud, isikliku l\u00e4bitunnetusega armastus- ja loodusluule. Tuntuks sai ta loodust ja m\u00e4nguasjade maailma kujutavate muinasjuttudega, kus p\u00f5imuvad realistlik ja fantastiline ainestik. Populaarteadusliku hoiakuga loomajutt \u201e\u00d6\u00f6mori okaslinn\u201c (1936), mis kujutab sipelgakoloonia tugevasti reglementeeritud elu, p\u00e4lvis kirjastuse Loodus lastekirjandusv\u00f5istlusel esimese auhinna. Ilmumise j\u00e4rel kujunes Eesti \u00fcheks k\u00f5ige menukamaks lasteraamatuks muinasjutt \u201eRohelise P\u00e4ikese Maa\u201c (1936), mille seikluslik s\u00fc\u017eee kirjeldab kahe unustatud nuku teekonda uue kodu otsinguil. Armastus- ja s\u00f5prussuhteid puudutav lugu tutvustab lastele \u00f5petlikul viisil looduse mikromaailma, metsaaluste olendite elukorraldust ja -v\u00f5itlust.<\/p>\n\n\n\n

Eraldi raamatuna ilmusid veel p\u00fchademuinasjutt \u201eKuidas j\u00f5uluvana leidis endale ameti\u201c (1937), mis esitab kristliku legendina loo lahkest taadist, ja isamaalise hoiakuga kirjavormis noorsoojutustus \u201eAadi esimene armastus\u201c (1937), mis jutustab suveks maale s\u00f5itnud linnapoisi f\u00fc\u00fcsilisest ja vaimsest kasvamisest. Truup\u00f5ld kirjutas libreto operetile \u201eKalurineiu\u201c (1940, helilooja Priit Ardna, lavastati Estonias sama aastal), mille p\u00f5hiteema on armastus oma kodusaare Saaremaa vastu. Tema viimased tekstid j\u00e4\u00e4vad aastaisse 1947\u20131949, mil perioodikas ilmusid m\u00f5ned l\u00fchijutud ja luuletused. 1970ndail asus Truup\u00f5ld kirjutama oma lapsep\u00f5lvem\u00e4lestusi sisaldavat memuaarromaani \u201eValga onu\u02ee, mis j\u00e4i l\u00f5petamata. Ta tegeles veel aktiivselt koduloo\u00aduurimisega, tundes huvi oma suguv\u00f5sa ja kodukandi vastu.<\/p>\n\n\n\n

<\/a>Alates 1970. aastatest on kriitika Truup\u00f5llu lastejuttude vastu taas rohkem poolehoidu ilmutanud. Tema kirjanduslikku loomingut v\u00f5ib leida mitmetest kogumikest, ent s\u00f5jaeelse ajaga v\u00f5rreldavat tuntust ei ole Truup\u00f5llu looming enam saavutanud.<\/p>\n\n\n\n

A. O.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Lasteraamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

\u00d6\u00f6mori okaslinn<\/strong>. Tartu: Loodus, 1936, 80 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Perioodika, 1992, 55 lk.]
Rohelise P\u00e4ikese Maa<\/strong>. Tartu: Loodus, 1936, 128 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 96 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 104 lk, 2022.]
Kuidas j\u00f5uluvana leidis endale ameti<\/strong>. Tartu: Loodus, 19 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamatu\u00fching, 1990, 19 lk.]
Aadi esimene armastus<\/strong>. Tartu: Loodus, 1937, 208 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Irma Truup\u00f5ld (kodanikunimega Johanna Wilhelmine Irmgard Treufeldt, hiljem abielus Pihlak, 29.\/16. VII 1903 \u2013 26. XI 1980) oli eesti kirjanik, kes on kirjutanud peamiselt lasteproosat, kuid avaldanud ka luulet lastele ja t\u00e4iskasvanutele. S\u00fcndis Tallinnas v\u00e4ike\u00e4rimehe Juhan Treufeldti t\u00fctrena. Isa ootamatu …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6510,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8357","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8357","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8357"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8357\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8361,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8357\/revisions\/8361"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6510"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8357"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}