{"id":8294,"date":"2024-04-03T23:41:55","date_gmt":"2024-04-03T20:41:55","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8294"},"modified":"2026-04-14T13:18:51","modified_gmt":"2026-04-14T10:18:51","slug":"marie-under","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/u\/marie-under\/","title":{"rendered":"Marie Under"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Marie Under (kodanikuna 1902. aastast Hacker, 1924. aastast Adson, 27. \/15. III 1883 \u2013 25. IX 1980) on eesti suurimaid luuletajaid, \u00fchtlasi t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Tallinnas Hiiumaalt p\u00e4rit kooli\u00f5pe\u00adtaja t\u00fctrena, \u00f5ppis 1891\u20131900 Tallinnas saksakeelses t\u00fctarlastekoolis. T\u00f6\u00f6tas 1901\u20131902 ajaleht Teataja toimetuses, kus tutvus kirjanike, kunstnike, poliitikutega (E. Vilde, A. Laikmaa, K. P\u00e4ts jt). Elas abikaasa ja kahe t\u00fctrega Moskvas 1902\u20131906, Tallinna naasnuna v\u00f5\u00f5rdus abikaasast ja muutis oma kodu kirjanduslikuks salongiks. Impressionismi ja sensuaalsust harrastanud kirjanike \u00fchingus Siuru 1917\u20131919 v\u00f5ttis ta omale Printsessi rolli, A. Adson kehastas tema Paa\u017ei. Osales ekspressionistliku \u00fchiskonnakriitilise r\u00fchmituse Tarapita tegevuses 1921\u20131922. Oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige 1922, valiti 1932 Eesti Kirjanduse Seltsi ja 1937 Londoni PEN-klubi ning eksiilis Poeetide Rahvusvahelise \u00dchingu (United Poets Laureate International) auliikmeks, 1963 Vaba Aasia \u00dclikooli ja Soome Kirjanike Liidu auliikmeks. Kutseline kirjanik Tartus 1924\u201325, edasi Tallinnas. A. Adsoni hoolel 1933. aastal Tallinnas N\u00f5mmel valminud eramajas asub praegu Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseum. Rei\u00adsinud mitmel pool Euroopas, p\u00f5genes koos Adsoni ja t\u00fctardega 1944. aasta septembris Rootsi. P\u00f5genikelaagrite j\u00e4rel asus 1945. aastal elama Stockholmi eeslinnas M\u00e4l\u00e4rh\u00f6jdenis, t\u00f6\u00f6tas arhiivit\u00f6\u00f6lisena Drottningholmi teatrimuuseumis 1957. aastani. Saanud H. Visnapuu fondi auhinna 1955 ja 1964; paljude meelest v\u00e4\u00e4rinuks ta Nobeli kirjandusauhinda. Suri Stockholmis, oli maetud sealsele Metsa\u00adkalmistule; \u00fcmber maetud Tallinna Rahum\u00e4e kalmistule 2016. 1993 valmis Underist doku\u00admentaalfilm \u201eLauluga ristit\u201d (P. Puks). Eestis on aretatud roosisort \u2018Marie Under\u2019, v\u00e4lja on antud Underi nimelisi stipendiume, Tallinna Rahvusraamatukogu ees avati 2010. aastal M. Karmini loodud m\u00e4lestussammas.<\/p>\n\n\n\n

Under alustas luuletamist saksa keeles, esi\u00admene emakeelne luuletus ilmus pseudon\u00fc\u00fcmi Mutti all Posti\u00admehes 1904. Avaldas v\u00e4rsse mitmes v\u00e4ljaandes, s.h \u201eNoor-Eesti\u201d ja \u201eSiuru\u201d albumites. Siuru kirjastusel ilmusid luuletuskogud \u201eSonetid\u201d (1917), \u201eEel\u00f5itseng\u201d (1918) ja \u201eSinine puri\u201d (1918), mis muutusid kiiresti populaarseks. Under \u00e4ratas nooremates lugejates imetlust, ent vanamoelistes pahameelt oma erootiliselt avameelsete ja j\u00f5uliste, s\u00fcnesteetiliste ja dekoratiivsete armu- ning looduselamustega. Ta suutis \u00fchendada piirava meetrika ja vaba spontaansuse. Saksa ekspressionismi eeskuju j\u00e4rgivad s\u00f5ja ja inimkonna allak\u00e4igu p\u00e4rast muretsevad luuletuskogud, pikemarealist vabav\u00e4rssi ja proosaintonatsioone sisaldav \u201eVerivalla\u201d (1920) ning tavameetrilisem \u201eP\u00e4risosa\u201d (1923). Eufooriline r\u00f5\u00f5m ja neurootiline mure p\u00f5imuvad sageli Underi loomingus, nagu see kajastub ka luuletuskogude pealkirjades \u201eH\u00e4\u00e4l varjust\u201d (1927) v\u00f5i \u201eR\u00f5\u00f5m \u00fchest ilusast p\u00e4evast\u201d (1928); j\u00e4rjest enam hakkab avalduma metaf\u00fc\u00fcsiline kallak, kujundi \u00fcldistusp\u00fc\u00fcd.<\/p>\n\n\n\n

Underi luule keskmeks kujunes inimese \u00f5nneigatsuse konflikt hingelise v\u00f5i sotsiaalse muserdusega, armastuse ja viljakuse katkemisega. Ballaadikogu \u201e\u00d5nnevarjutus\u201d (1929) kuulub oma loomult Euroopa ballaadikunsti tippsaavutuste hulka. Leides teemad ja motiivid muistenditest ja legendidest, t\u00e4itis ta need isiklikult l\u00e4bikogetud sisuga. Tema lugulaulude kujundipilt on \u00fclevoolavalt rikas, troopide, figuuride ja instrumentatsiooni tulev\u00e4rk on hoogne ja v\u00f5imas. Teose kompositsioonis v\u00f5ib \u00e4ra tunda kiriku p\u00f5hiplaani: jutustatakse k\u00fcmme \u00f5nnetut lugu, kus pooled hukkudest on p\u00f5hjustatud meeste, pooled naiste poolt. Ainult piibliainelises \u201eTuudaimimarjades\u201d suudetakse armastuse ring terveks j\u00e4tta, kriisist v\u00e4lja tulla ja taevani t\u00f5usta, kuigi valulise reservatsiooniga. Kaheteistk\u00fcmnendaks tekstiks on narratiivita eksalteeritud poeem m\u00e4dasoo hukutavatest miasmidest, mis pakub t\u00f5lgenduslikke v\u00f5tmeid. Underit m\u00f5jutasid nii Goethe viljakuseidee kui ka Rilke armunute Weltinnenraum<\/em>\u2019ikontseptsioon.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> L\u00fc\u00fcrikakogudes \u201eLageda taeva all\u201d (1930) ja \u201eKivi s\u00fcdamelt\u201d (1935) s\u00fcveneb pihtimuslik refleksioon, elu varjupoole taju vaheldumisi r\u00f5\u00f5mus\u00f6\u00f6studega. Perekondlikud leinam\u00f5tisklused p\u00f5imuvad s\u00f5jaaegse rahvusliku h\u00e4vingu hirmuga kogus \u201eMureliku suuga\u201d (1942), millest kaasaegsene lugeja leidis hingelist tuge. Juba paguluses ilmusid kogud \u201eS\u00e4demed tuhas\u201d (1954) ja \u201e\u00c4\u00e4remail\u201d (1963), kus poeedi m\u00f5tte- ja s\u00f5nastusselgus on viimseni v\u00e4lja puhastatud. Kaduviku palge ees peab ta intiimseid looritatud k\u00f5nelusi jumalaga, vaagib elatud pika elu sisemist t\u00e4hendust.<\/p>\n\n\n\n

Under on t\u00f5lkinud mitmest keelest luulet (saksa ekspressionistid, Baudelaire, Rimbaud, Lermontov, Pasternak) ja n\u00e4idendeid (Sophokles, Schiller, Goethe, Ibsen, Maeterlinck, Claudel, Rostand, Hoffmanstahl, Grillparzer, Hasenclever, Hauptmann), tema enda loomingut on t\u00f5lgitud paarik\u00fcmnesse keelde. Paljude meelest oli Under k\u00f5ige s\u00e4ravam eesti poeet, lauluema arhet\u00fc\u00fcbi modernne kehastus eesti naisluuletajate kaunis t\u00e4htkujus alates rahvalaulikutest ja Koidulast kuni t\u00e4nap\u00e4evani.<\/p>\n\n\n\n

A. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luulekogud<\/em><\/strong>
Sonetid<\/strong>. Tallinn: Siuru, 1917, 62 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:37398<\/a>.
J\u00e4rgnevad tr\u00fckid:
Tallinn: Siuru, 1919, 78 lk;
\u2018Kogutud teosed, 1\u2019, Tartu: Noor-Eesti, 1940, 247 lk.]
Eel\u00f5itseng<\/strong>. Tartu: Odamees, 1918, 60 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:37391<\/a>.
2., t\u00e4iendatud tr\u00fckk: Tallinn: Varrak, 1920, 71 lk;
3. tr\u00fckk: \u2018Kogutud teosed, 1\u2019, Tartu: Noor-Eesti, 1940, 247 lk.]
Sinine puri<\/strong>. Tallinn: Siuru, 1918, 69 lk. [K\u00e4ttesaadaav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:37397<\/a>.
2., t\u00e4iendatud tr\u00fckk: Tallinnas: Auringo, 1919, 63 lk;
3. tr\u00fckk: Tallinn: Varrak, 1921, 78 lk;
4. tr\u00fckk: \u2018Kogutud teosed, 1\u2019, Tartu: Noor-Eesti, 1940, 247 lk.]
Verivalla<\/strong>. Tallinn: Auringo, 1920, 79 lk.
[2. tr\u00fckk: Tallinn: Varrak, 1920, 79 lk;
3. tr\u00fckk: \u2018Kogutud teosed, 2\u2019, Tartu: Noor-Eesti, 1940, 225 lk.]
P\u00e4risosa<\/strong>. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1923, 77 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Kogutud teosed, 2\u2019, Tartu: Noor-Eesti, 1940, 225 lk.]
H\u00e4\u00e4l varjust<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjanikkude Liit, 1927, 93 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Kogutud teosed, 2\u2019, Tartu: Noor-Eesti, 1940, 225 lk.]
R\u00f5\u00f5m \u00fchest ilusast p\u00e4evast: VII kogu luuletusi<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjanikkude Liit, 1928, 76 lk.
[J\u00e4rgnevad tr\u00fckid:
\u2018Kogutud teosed, 1\u2019, Tartu: Noor-Eesti, 1940, 247 lk;
G\u00f6teborg: Orto, 1948, 78 lk.]
\u00d5nnevarjutus: kogu ballaade<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1929, 77 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:185818<\/a>; http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:209819<\/a>.
J\u00e4rgnevad tr\u00fckid:
\u2018Kogutud teosed, 3\u2019, Tartu: Noor-Eesti, 1940, 252 lk;
G\u00f6teborg: Orto, 1948, 78 lk;
Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2000, 100 lk;
Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2003, 98 lk.]
Lageda taeva all<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1930, 62 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Kogutud teosed, 3\u2019, Tartu: Noor-Eesti, 1940, 252 lk.]
Kivi s\u00fcdamelt: k\u00fcmnes kogu luuletusi<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 85 lk. [K\u00e4ttesaadav: http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:199358<\/a>.
J\u00e4rgnevad tr\u00fckid:
Tartu: Noor-Eesti, 1937, 101 lk;
\u2018Kogutud teosed, 3\u2019, Tartu: Noor-Eesti, 1940, 252 lk.]
Mureliku suuga<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942, 70 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Mureliku suuga; S\u00e4demed tuhas; \u00c4\u00e4remail\u2019, Tallinn: Eesti Raamat, 1998, 135 lk.]
S\u00e4demed tuhas: kaheteistk\u00fcmnes kogu luuletusi<\/strong>. Toronto: Orto, 1954, 135 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Mureliku suuga; S\u00e4demed tuhas; \u00c4\u00e4remail\u2019, Tallinn: Eesti Raamat, 1998, 135 lk.]
\u00c4\u00e4remail<\/strong>. Stockholm: Vaba Eesti, 1963, 118 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Mureliku suuga; S\u00e4demed tuhas; \u00c4\u00e4remail\u2019, Tallinn: Eesti Raamat, 1998, 135 lk.]<\/p>\n\n\n\n

Luulevalimikud ja kogutud luule<\/em><\/strong>
Ja liha sai s\u00f5naks: valimik k\u00fcmnest kogust<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1936, 365 lk.
S\u00f5nasild: luulevalimik<\/strong>. Vadstena: Orto, 1945, 221 lk.
S\u00fcdamik: valik luuletusi ja ballaade 1917-1957<\/strong>. Essee: Aleksis Rannit; kujundaja: Rein Murre. New York: \u00dclemaailmne Eesti Kirjanduse Selts; Stockholm: Vaba Eesti, 1957, 250 lk.
Kogutud luuletused<\/strong>. Essee: Ants Oras. Stockholm: Vaba Eesti, 1958, 523 lk. [T\u00e4iendatud ja autori poolt redigeeritud.]
Valitud luuletused<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: Paul Rummo. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 280 lk.
Kolmteist ballaadi<\/strong>. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus (Loomingu Raamatukogu), 1963, 56 lk.
Uneretk<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1968, 64 lk.
Mu s\u00fcda laulab: luuletusi 13 kogust<\/strong>. Koostanud Paul Rummo, j\u00e4rels\u00f5na Erna Siirak. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 510 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 440 lk.]
Marie Under<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 285 lk. [Sari \u2018V\u00e4ike luuleraamat\u2019.]
Lauluga ristitud<\/strong>. Koostanud Karl Muru. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2006, 588 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2012, 624 lk, 3. tr\u00fckk: 2025.]<\/p>\n\n\n\n

Kogutud teosed<\/em><\/strong>
Kogutud teosed. 1. k\u00f6ide<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1940, 247 lk. [Sisu: \u2018Eel\u00f5itseng\u2019, \u2018Sonetid\u2019, \u2018Sinine puri\u2019, \u2018R\u00f5\u00f5m \u00fchest ilusast p\u00e4evast\u2019.]
Kogutud teosed. 2. k\u00f6ide<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1940, 225 lk. [Sisu: \u2018Verivalla\u2019, \u2018P\u00e4risosa\u2019, \u2018H\u00e4\u00e4l varjust\u2019.]
Kogutud teosed. 3. k\u00f6ide<\/strong>. J\u00e4rels\u00f5na: Ants Oras. Tartu: Noor-Eesti, 1940, 252 lk. [Sisu: \u2018\u00d5nnevarjutus\u2019, \u2018Lageda taeva all\u2019, \u2018Kivi s\u00fcdamelt\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Kirjad, p\u00e4evikud, artiklid, kriitika<\/em><\/strong>
Under armastusest<\/strong>. Valik ja j\u00e4rels\u00f5na: Sirje Olesk. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2002, 84 lk. [Luuletused ja katkendid kirjadest.]
Under ja Tuglas: Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus<\/strong>. Koostaja Rutt Hinrikus. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2006, 208 lk.
Marie Underi p\u00e4evikud 1922-1957<\/strong>. Koostanud ja kommenteerinud Rutt Hinrikus. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2015, 138 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Ekspress Meedia, 2017, 148 lk.]
V\u00e4iksed vaatlused. Aartikleid, \u00fclevaateid, arvamusi<\/strong>. Koostanud ja kommenteerinud \u00d5nne Kepp. Tallinn: Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, 2018, 472 lk.
Armas hiilgav laulik. Ivar Ivaski ja Marie Underi kirjavahetus 1957\u20131958<\/strong>. Koostanud, toimetanud ja kommenteerinud Tiina Saluvere; v\u00f5\u00f5rkeelsed tekstid t\u00f5lkinud ja toimetanud J\u00fcrgen Alliksaar ja Mirjam Lepikult. Tartu: EKM Teaduskirjastus, 2023, 241 lk.<\/p>\n\n\n\n

Marie Underi kohta<\/em><\/strong>
Ants Oras, Marie Under: l\u00fchimonograafia<\/strong>. Toimetaja Bernard Kangro. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1963, 64 lk.
Marie Underi eluraamat. 1<\/strong>. Koostanud Artur Adson; toimetanud Imant Rebane. Stockholm: Vaba Eesti, 1974, 301 lk. [Meenutused.]
Marie Underi eluraamat. 2. Esseid. Hinnanguid. Bibliograafiat<\/strong>. Koostanud Artur Adson; toimetanud Imant Rebane. Stockholm: Vaba Eesti, 1974, 224 lk.
Marie Under: personaalnimestik<\/strong>. Koostajad: Anne Valmas, Vallo Kelder. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus, 1994, 240 lk.
Marie Under<\/strong>. Koostanud Rutt Hinrikus, Janika Kronberg, Sirje Olesk, Tio Tepandi; toimetaja Janika Kronberg. Tartu: Ilmamaa, 2003, 286 lk. [Pildialbum.]
Sirje Kiin, Marie Under: elu, luuletaja identiteet ja teoste vastuv\u00f5tt<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2009, 864 lk. [2., t\u00e4iendatud ja t\u00e4psustatud tr\u00fckk: \u2018Marie Under: elu ja luule\u2019, Tallinn: Tammerraamat, 2011, 671 lk.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Marie Under (kodanikuna 1902. aastast Hacker, 1924. aastast Adson, 27. \/15. III 1883 \u2013 25. IX 1980) on eesti suurimaid luuletajaid, \u00fchtlasi t\u00f5lkija. S\u00fcndis Tallinnas Hiiumaalt p\u00e4rit kooli\u00f5pe\u00adtaja t\u00fctrena, \u00f5ppis 1891\u20131900 Tallinnas saksakeelses t\u00fctarlastekoolis. T\u00f6\u00f6tas 1901\u20131902 ajaleht Teataja toimetuses, kus …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6538,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8294","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8294","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8294"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8294\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8297,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8294\/revisions\/8297"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6538"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8294"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}