{"id":8156,"date":"2024-04-03T23:39:51","date_gmt":"2024-04-03T20:39:51","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8156"},"modified":"2026-04-13T14:16:06","modified_gmt":"2026-04-13T11:16:06","slug":"lauri-vahtre","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/v\/lauri-vahtre\/","title":{"rendered":"Lauri Vahtre"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Lauri Vahtre (s\u00fcnd. 22. III 1960)on poliitik, ajaloolane, kirjanik, stsenarist ja t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n

Vahtre s\u00fcndis Tartus \u00fclikooli ajalooprofessor Sulev Vahtre pojana. Ta l\u00f5petas 1978. aastal Tartu 2. Keskkooli ja 1984. aastal Tartu Riikliku \u00dclikooli ajalooteaduskonna ajaloo erialal. Aastatel 1983\u20131985 t\u00f6\u00f6tas ta Eesti Vaba\u00f5humuuseumis vanemteadurina, seej\u00e4rel oli aspirantuuris ja kaitses 1988. aastal kandidaadiv\u00e4itekirja eestlaste rahvap\u00e4rasest ajaarvamisest. Aastatel 1988\u20131992 oli ta vanemteadur Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudis. Aastatel 1989\u20131992 t\u00f6\u00f6tas ta vanem\u00f5petajana Tartu \u00dclikoolis. 1992. aastal valiti Vahtre erakonna Isamaa nimekirjas Riigikokku. Temast sai \u00fcks Isamaa juhtfiguure ning ta valiti tagasi j\u00e4rgmistesse Riigikogu koosseisudesse 1995. ja 1999. aastal. 2011. aastast alates t\u00f6\u00f6tas Vahtre kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna n\u00f5unikuna. Aastatel 2015\u20132020 t\u00f6\u00f6tas Lauri Vahtre Eesti S\u00f5jamuuseumis.<\/p>\n\n\n\n

Lauri Vahtre sulest on ilmunud rohkelt ajaloo\u00f5pikuid. Vahtre \u00f5pikuid iseloomustab ladus ja kaasahaarav stiil. Ta on kirjutanud ajaloouurimusi, populaarteaduslikke raamatuid ajaloo teemal ja ajaloofilosoofilist esseistikat.<\/p>\n\n\n\n

Vahtre on mitme ilukirjandusliku teose autor.<\/p>\n\n\n\n

Romaan \u201eS\u00f5num\u201d ilmus 2008. aastal Peter Morgeni varjunime all. Romaan on mitmekihiline. P\u00f5hilisi tegevusliine lahutab kaks tuhat aastat. T\u00e4nap\u00e4evane tegevus toimub Strasbourgis Euroopa Parlamentaarse Assamblee istungj\u00e4rgu ajal 1990. aastate l\u00f5pul v\u00f5i 21. sajandi esimestel aastatel. Teise m\u00f5\u00f5tme pakuvad raamatule Jeesuse ja tema j\u00fcngrite r\u00e4nnakud Uue Testamendi aegses Palestiinas. 2010. aastal avaldatud \u201eTorm\u201c on p\u00f5nevus- v\u00f5i hoiatusromaan, mille peategelasest eestlane Adam satub CIA kaast\u00f6\u00f6lisena Kuubale dissidente n\u00f5ustama, elab \u00fcle sajandi tormi ning leiab ennast seej\u00e4rel katastroofij\u00e4rgses d\u00fcstoopias.<\/p>\n\n\n\n

Lauri Vahtrelt on ilmunud kaks luulekogu: \u201eLihtsalt \u00fcks pihlakas\u201c ja \u201eIlus valge ratsu\u201c (m\u00f5lemad 2012). Vahtre luuletused on \u00fcldiselt kirjutatud proosal\u00e4hedases, kuid seesmiselt pingestatud tundelaenguga vabav\u00e4rsis. Ta on kirjutanud mitu n\u00e4idendit (\u201eOlle Terve hansatuultes\u201c, \u201eMuna E\u00dcE\u201c, \u201eVihterpalu valss\u201c, \u201eTeekond valguse riiki\u201c, \u201eVarjutants\u201c, \u201eMinust j\u00e4\u00e4vad vaid laulud\u201c (koos Mart Laariga) jt). Ta on Eesti Televisiooni seriaali \u201eTuulepealne maa\u201c kaasstsenarist ning Eestis 1924. aastal toimunud kommunistide riigip\u00f6\u00f6rdekatset k\u00e4sitleva filmi \u201eDetsembrikuumus\u201c esialgse, hiljem teiste autorite poolt \u00fcmber kirjutatud stsenaariumi autor.<\/p>\n\n\n\n

1989. aastal p\u00e4lvis Vahtre Virumaa kirjandusauhinna koos Mart Laari ja Heiki Valguga kirjutatud ajalooraamatu \u201eKodu lugu\u201c eest. 2001. aastal autasustati teda Riigivapi III klassi teenetem\u00e4rgiga. 2009. aastal v\u00f5itis Lauri Vahtre n\u00e4idend \u201eSee toru seal laes\u201c Eesti Teatri Agentuuri n\u00e4idendiv\u00f5istluse eripreemia.<\/p>\n\n\n\n

Lauri Vahtre on t\u00f5lkinud inglise keelest arvukalt romaane ja populaarteaduslikke ajalooraamatuid.<\/p>\n\n\n\n

L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
S\u00f5num<\/strong>. Peter Morgen. Tallinn: Varrak, 2008. 254 lk.
Torm<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2010. 355 lk.<\/p>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Ilus valge ratsu<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 92 lk.
Lihtsalt \u00fcks pihlakas<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2012. 96 lk.<\/p>\n\n\n\n

Stsenaariumid<\/em><\/strong>
Mihkel Ulman, Lauri Vahtre, Tuulepealne maa<\/strong>. Tallinn: Tammerraamat, 2009. 399 lk.
Mihkel Ulman, Lauri Vahtre, Ei ole s\u00f5da noorele meestele: Tuulepealne maa<\/strong>. Tallinn: Tammerraamat, 2014. 143 lk. [Telesarja \u201cTuulepealne maa\u201d 13. jao filmiraamat.]<\/p>\n\n\n\n

Ajalugu ja esseed<\/em><\/strong>
Mart Laar, Lauri Vahtre, Heiki Valk, Kodu lugu. 1. osa<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1989. 110 lk. [Eesti ajaloost.]
Mart Laar, Lauri Vahtre, Heiki Valk, Kodu lugu. 2. osa<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1989. 109 lk. [Eesti ajaloost.]
Eestlase aeg: uurimus eesti rahvap\u00e4rast ajaarvamise ajaloost<\/strong>. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia, 1991. 151 lk.
Maarahva t\u00e4htraamat<\/strong>. Tallinn: Mix, 1991. 48 lk.
Eesti kultuuri ajalugu: l\u00fchi\u00fclevaade<\/strong>. Tallinn: Jaan T\u00f5nissoni Instituut, 1993. 182 lk.
Euroopa \u2013 p\u00e4\u00e4stepaat v\u00f5i uppuv laev?<\/strong> Tallinn: Helmet Raja & Co, 1993. 64 lk. [L\u00e4\u00e4ne tsivilisatsiooni minevikust, olevikust ja tulevikust.]
Vabanemine. Eesti 1987\u20131992<\/strong>. Tallinn: IM Meedia, 1996. 144 lk.
Teine lugemine: artiklivalimik<\/strong>. Tallinn: Virgela, 1998. 203 lk.
Meenutusi kadunud maailmast ehk Keskkoolist, \u00fclikoolist, matkadest, malevast, v\u00e4ljakaevamisest ja muust aastail 1975\u20131984<\/strong>. Tallinn: Avita, 1999. 226 lk.
Elu-olu viimasel vene ajal: riietus ja m\u00f6\u00f6bel, toit ja tarberiistad, s\u00f5iduvahendid, eluase ja muu<\/strong>. Tallinn: Kirjastuskeskus, 2002. 141 lk.
Suur pettumus ehk Inimene, \u00fchiskond ja inim\u00f5igused<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2002. 221 lk.
Eesti Advokatuuri ajalugu 1919\u20131994<\/strong>. Tallinn: Ilo, 2005. 394 lk.
Eesti rahva lugu<\/strong>. Tallinn: Ilo, 2005. 270 lk.
Ajaloo p\u00f6\u00f6rip\u00e4evad<\/strong>. Tallinn: Tammerraamat, 2006. 255 lk.
Absurdi impeerium<\/strong>. Tallinn: Tammerraamat, 2007. 208 lk.
Eesti notariaadi ajalugu 1918\u20132003<\/strong>. Tallinn: Juura, 2008. 270 lk.
Eesti mees k\u00fcsimustes ja vastustes. Eesti naine k\u00fcsimustes ja vastustes<\/strong>. Tallinn: Koolibri, 2009. 121 lk.
Eesti saatusehetked Eesti ajaloo k\u00fcmme k\u00e4\u00e4nukohta \u00fcheksa kirjaniku ja \u00fche ajaloolase pilgu l\u00e4bi<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2010. 235 lk.
Meie suured tegijad: Eesti lapse raamat<\/strong>. Tartu: Hermes, 2011. 48 lk.
Eestlane seest ja v\u00e4ljast<\/strong>. Tallinn: Pilgrim, 2016. 167 lk.
Suur pettumus ehk Humanismi kriis<\/strong>. Tallinn: SE&JS, 2016. 231 lk.
Anu Kannike, Lauri Vahtre, Eesti eluolu 100 aastat<\/strong>. Tallinn: Post Factum, 2018. 220 lk.
Lilleliseid m\u00e4rkuseid fantas\u00f6\u00f6ritsevast vaalaskitsest: uitamisi eesti keele r\u00e4gastikes<\/strong>. Tallinn: EKSA, 2025, 205 lk.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5pikud<\/em><\/strong>
Heiki Raudla, Lauri Vahtre, \u00dchiskonna\u00f5petus p\u00f5hikoolile. II osa<\/strong>. Tallinn: Avita, 2003. 134 lk.
Eesti ajalugu g\u00fcmnaasiumile. Tallinn: Ilo, 2004. 334 lk.
Mart Laar, Lauri Vahtre, L\u00e4hiajalugu g\u00fcmnaasiumile. I<\/strong>. Tallinn: Avita, 2006. 159 lk.
Mart Laar, Lauri Vahtre, L\u00e4hiajalugu g\u00fcmnaasiumile. II<\/strong>. Tallinn: Avita, 2007. 182 lk.
Eesti ajalugu vene \u00f5ppekeelega g\u00fcmnaasiumile<\/strong>. Tallinn: Ilo, 2010. 287 lk.
Mart Laar, Lauri Vahtre, Eesti ajaloo lugemik g\u00fcmnaasiumile<\/strong>. Tallinn: Maurus Kirjastus, 2012. 320 lk.
Mart Laar, Lauri Vahtre, Eesti ajalugu g\u00fcmnaasiumile I<\/strong>. Tallinn: Maurus Kirjastus, 2013. 208 lk.
Mart Laar, Lauri Vahtre, Eesti ajalugu g\u00fcmnaasiumile II<\/strong>. Tallinn: Maurus Kirjastus, 2013. 216 lk.
Mart Laar, Lauri Vahtre, \u00dcldajalugu g\u00fcmnaasiumile<\/strong>. Tallinn: Maurus, 2013. 264 lk.
Mart Nutt, Lauri Vahtre, L\u00e4hiajalugu. G\u00fcmnaasiumi\u00f5pik. 20. sajandi arengu p\u00f5hijooned: Eesti ja maailm. III<\/strong>. Tallinn: Maurus, 2014. 216 lk.
Mart Laar, Lauri Vahtre, L\u00e4hiajalugu. \u00d5pik g\u00fcmnaasiumile: uus \u00f5ppekava<\/strong>. Tallinn: Avita, 2014. 198 lk. [20. sajandi algusest II maailmas\u00f5ja l\u00f5puni.]
Lauri Vahtre, Ardi Siilaberg, Mart Laar, \u00dcldajaloo lugemik<\/strong>. Tallinn: Maurus, 2014. 232 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Lauri Vahtre (s\u00fcnd. 22. III 1960)on poliitik, ajaloolane, kirjanik, stsenarist ja t\u00f5lkija. Vahtre s\u00fcndis Tartus \u00fclikooli ajalooprofessor Sulev Vahtre pojana. Ta l\u00f5petas 1978. aastal Tartu 2. Keskkooli ja 1984. aastal Tartu Riikliku \u00dclikooli ajalooteaduskonna ajaloo erialal. Aastatel 1983\u20131985 t\u00f6\u00f6tas ta …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6512,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8156","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8156","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8156"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8156\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8159,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8156\/revisions\/8159"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8156"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}