{"id":8132,"date":"2024-04-03T23:41:18","date_gmt":"2024-04-03T20:41:18","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8132"},"modified":"2026-04-13T13:14:34","modified_gmt":"2026-04-13T10:14:34","slug":"jaanus-vaiksoo","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/v\/jaanus-vaiksoo\/","title":{"rendered":"Jaanus Vaiksoo"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Jaanus Vaiksoo (s. 5. I 1967) on eesti lastekirjanik, kirjandusteadlane ja \u00f5ppej\u00f5ud.<\/p>\n\n\n\n

Vaiksoo s\u00fcndis Paides. Ta on l\u00f5petanud Tallinna 32. keskkooli ning Tallinna Pedagoogika\u00fclikooli, \u00f5ppinud Saksamaal Greifswaldi \u00fclikoolis, Austrias Viini \u00fclikoolis ning Soomes Tampere \u00fclikoolis. Magistrit\u00f6\u00f6na uuris Vaiksoo August Gailiti romaani \u201eToomas Nipernaadi\u201c lugemismudeleid ning avaldas samal teemal monograafia \u201eGailit ja Nipernaadi\u201c (1995).<\/p>\n\n\n\n

Tallinnas reaalkoolis (1993\u20131995), Vanalinna g\u00fcmnaasiumis (1997\u20131998) ja Rocca al Mare koolis kirjandus- ja emakeele\u00f5petajana (2000\u20132005) ning Tallinna \u00dclikoolis \u00f5ppej\u00f5una (alates 1991) t\u00f6\u00f6tanud Vaiksoo on laiemale avalikkusele tuntud eelk\u00f5ige lastekirjaniku ning aabitsaautorina, kuid ta on avaldanud ka hulga kirjandusteaduslikku publitsistikat, keskendudes nii eesti kui saksa kirjandusele. Tema huvialaks on 19. sajandi teise ja 20. sajandi esimese poole eesti kirjandus ning uuem saksa kirjandus, aga ka kirjandusteooria (hermeneutika, retseptsiooniteooria). Ta on kirjutanud j\u00e4rels\u00f5na mitme eesti romaani uustr\u00fckile ning koostanud Visnapuu armastusluulevalimiku (T\u00e4nap\u00e4ev, 2003) ja Eduard Vilde krimijuttude kogumiku \u201eKuul p\u00e4he\u201c (T\u00e4nap\u00e4ev, 2010).<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Vaiksoo esimene lasteraamat \u201eNeli hommikut ja \u00fcks \u00f5htu\u201c ilmus 2000. aastal. Sellele j\u00e4rgnes ridamisi teoseid lastele ja noortele, sealhulgas ka mitu lasteluulekogumikku, mille tegelased on seotud m\u00f5ne teise tema teosega. Tema algup\u00e4raseid teoseid on ilmunud mitme tuntud kirjastuse lastekirjanduse sarjas (nt \u201eTEA lastejuttude varalaegas\u201c, T\u00e4nap\u00e4eva \u201eMinu esimene raamat\u201c, P\u00e4ike ja Pilv \u201eLoen ise\u201c jne). Vaiksoo loomingut peetakse poistekeskseks, tema stiili loodusl\u00e4hedaseks ja tegevusrikkaks. Suurt tunnustus p\u00e4lvis seiklusromaan \u201eKing nr 39\u201d, mis v\u00f5itis Hea Lasteraamatu auhinna, valiti Rahvusvahelise Noorteraamatukogu (Internationale Jugendbibliothek) kataloogi White Ravens ning v\u00f5itis ka Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia. Tema lugusid on avaldatud ka mitmes jutukogumikus, nagu \u201eRuttu tuttu! Isade unejutte\u201c (Ajakirjade Kirjastus, 2005), \u201eSuur valmiraamat\u201c (Avita, 2006) ja \u201eSuurtelt v\u00e4ikestele\u201c (Ajakirjade Kirjastus, 2006).<\/p>\n\n\n\n

Vaiksoo on t\u00f5lkinud eesti keelde lasteraamatu (Werner Holzwarthi \u201eLugu v\u00e4ikesest mutist, kes tahtis teada, kes lasi talle p\u00e4he\u201c, 2007), paar romaani (Leo Perutzi \u201eTurlupin\u201c, 1998 ja \u201eRootsi ratsanik\u201c, 2002) ja luuletusi (Ernst Jandl).<\/p>\n\n\n\n

2004. aastal p\u00e4lvis Vaiksoo raamatu \u201eKellassepaproua\u201c eest Luunja valla Karl Eduard S\u00f6\u00f6di nimelise lasteluule auhinna. 2006. aastal p\u00e4lvis tema Sirje Toomlaga kahasse kirjutatud \u201eAabits\u201c Euroopa parimate kooli\u00f5pikute konkursil kolmanda koha algkooli\u00f5pikute kategoorias. Ta on v\u00f5itnud kolm korda Hea Lasteraamatu auhinna \u2013 lisaks \u201eKing nr 39\u201d eest veel ka raamatute \u201eSupipotikarneval\u201d (2012) ja \u201eKolm s\u00fcgist\u201d (2017) eest. Vaiksoo on p\u00e4lvinud ka Valget\u00e4he V klassi teenetem\u00e4rgi (2025).<\/p>\n\n\n\n

Vaiksoo on korp! Sakala vilistlane.<\/p>\n\n\n\n

M. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Lasteluule<\/em><\/strong>
Kellasepaproua<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2003, 32 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Varrak, 2013, 32 lk.]
Onu Heino eksis \u00e4ra<\/strong>. Tallinn: Koolibri, 2007, 48 lk.
Onu Heino v\u00e4ike pere<\/strong>. Tallinn: Tallinna Keskraamatukogu, 2010, 72 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Vana-Kahuri, 2011, 60 lk.]
Supipotikarneval<\/strong>. Tallinn: Koolibri, 2012, 47 lk.
J\u00f5ulutaadi ootel<\/strong>. Tallinn: P\u00e4ike ja Pilv, 2012, 32 lk.
Kolm s\u00fcgist<\/strong>. Tallinn: \u00c4rkel, 2017, 48 lk.<\/p>\n\n\n\n

Lastelood<\/em><\/strong>
Neli hommikut ja \u00fcks \u00f5htu<\/strong>. Tallinn: Avita, 2000, 52 lk.
Soovaimu lood<\/strong>. Tallinn: Eesti Jahimees, 2003, 64 lk.
Jaagupi esimene koolis\u00fcgis<\/strong>. Tallinn: Koolibri, 2005, 72 lk.
Lumem\u00f6ll<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2005, 72 lk. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 2012, 2021.]
N\u00f5iutud pulmarong<\/strong>. Tallinn: TEA, 2007, 112 lk.
Eesti lipu v\u00e4rviraamat<\/strong>. Tallinn: Koolibri, 2008, 32 lk.
Saladuslikud seiklused Toompeal<\/strong>. Tallinn: Riigikogu Kantselei, 2010, 48 lk.
Miku ja Mirjami 6 kummalist kohtumist<\/strong>. Preedi: \u00c4rkel, 2018, 44 lk. (Teine tr\u00fckk: 2020.)
King nr 39<\/strong>. [Laagri]: \u00c4rkel, 2019, 184 lk.
King nr 40. Saluj\u00e4rve linask<\/strong>. [Preedi]: \u00c4rkel, 2020, 192 lk.
King nr 41. Mesilasm\u00fcrk<\/strong>. [Preedi]: \u00c4rkel, 2022, 184 lk.
Jussikese 12 s\u00f5pra<\/strong>. Silvi V\u00e4ljali raamatu \u201cJussikese seitse s\u00f5pra\u201d ainetel. Tallinn: Hea Lugu, 2023, 32 lk. [Kordustr\u00fckid: 2024, 2025, 2026.]
King nr 42: Lendoravapuu<\/strong>. Preedi: \u00c4rkel, 2023, 192 lk.
King nr 43<\/strong>. Preedi: \u00c4rkel, 2025, 192 lk.
Kingad nr 39\u201343<\/strong>. [Laagri]: \u00c4rkel, 2025, 608 lk.<\/p>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Loode-Eesti regionaalhaigla elulood<\/strong>. Preedi: \u00c4rkel, 2018, 52 lk.<\/p>\n\n\n\n

Monograafiad<\/em><\/strong>
Gailit ja Nipernaadi<\/strong>. Tallinn: Koolibri, 1995, 96 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jaanus Vaiksoo (s. 5. I 1967) on eesti lastekirjanik, kirjandusteadlane ja \u00f5ppej\u00f5ud. Vaiksoo s\u00fcndis Paides. Ta on l\u00f5petanud Tallinna 32. keskkooli ning Tallinna Pedagoogika\u00fclikooli, \u00f5ppinud Saksamaal Greifswaldi \u00fclikoolis, Austrias Viini \u00fclikoolis ning Soomes Tampere \u00fclikoolis. Magistrit\u00f6\u00f6na uuris Vaiksoo August Gailiti …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6512,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8132","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8132","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8132"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8132\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8135,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8132\/revisions\/8135"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8132"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}