{"id":8103,"date":"2024-04-03T23:39:44","date_gmt":"2024-04-03T20:39:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=8103"},"modified":"2026-04-12T23:55:54","modified_gmt":"2026-04-12T20:55:54","slug":"mari-vallisoo","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/v\/mari-vallisoo\/","title":{"rendered":"Mari Vallisoo"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-37-6656-scaled.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"698\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-37-6656-698x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-5997\" style=\"aspect-ratio:0.6816460122152744;width:237px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-37-6656-698x1024.jpg 698w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-37-6656-205x300.jpg 205w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-37-6656-768x1126.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-37-6656-1048x1536.jpg 1048w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-37-6656-1397x2048.jpg 1397w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-37-6656-1920x2815.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-37-6656-scaled.jpg 1746w\" sizes=\"auto, (max-width: 698px) 100vw, 698px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Mari Vallisoo (12. XI 1950 \u2013 4. VIII 2013) on 20. sajandi l\u00f5puveerandis esile kerkinud eesti luuletajatest \u00fcks k\u00f5ige oman\u00e4olisemaid.<\/p>\n\n\n\n<p>Vallisoo s\u00fcndis Ida-Eestis Kodavere l\u00e4hedal Sassukvere k\u00fclas ning \u00f5ppis Ranna 8-klassilise koolis ja Tartu 8. Keskkoolis. Vallisoo esimesed luuletused ilmusid Tartus \u00f5ppimise ajal koolialmanahhis. Aastatel 1970\u20131973 \u00f5ppis ta Tallinna majandustehnikumis, mille l\u00f5petas insener-programmeerijana. Vallisoo t\u00f6\u00f6tas arvutust\u00f6\u00f6de mehhaniseerimise instituudi Tartu osakonnas ning Tartu \u00fclikooli loogika ja ps\u00fchholoogia kateedris. 1983. aastal v\u00f5eti ta kirjanike liidu liikmeks ning sellest ajast peale kuni surmani tegutses ta Tartus vabakutselise kirjanikuna.<\/p>\n\n\n\n<p>Vallisoo neli esimest luulekogu kujundasid v\u00e4lja tema p\u00f5hilaadi ning kinnitasid noore autori kuulumist eesti luule paremikku. Vallisoo \u00fchendas oma loomingus s\u00fcmbolismist l\u00e4htuva klassikalise traditsiooni ning rahvaluulega ja m\u00fctoloogiaga seotud p\u00e4rimusliku kultuuri. Tihti oli tema varase luuleloomingu keskmes koduruum, kus argisus kohtus \u00fcleloomulike j\u00f5ududega \u2013 \u00fchelt poolt peegeldas tema luule igap\u00e4evast \u00fcmbrust, teiselt poolt oli see tugevalt kantud m\u00fc\u00fcdilisest maailmatunnetusest. Arvustajad on m\u00e4rganud ka Vallisoo oskust siduda k\u00f5nelist r\u00fctmilisust ja kergust selgete meetriliste struktuuridega. Vallisoo varasemast loomingust on eriti palju t\u00e4helepanu saanud luulekogu \u201eR\u00e4ndlinnud k\u00f5rvaltoas\u201c (1983), millele on muuhulgas iseloomulik ballaadilisus ning dialoogilisus.<\/p>\n\n\n\n<p>Osalisi muutusi t\u00f5i Vallisoo loomingusse luulekogu \u201eS\u00fcnnis\u00f5nad ja surmas\u00f5numid\u201c (1991), mis p\u00e4lvis Eesti Kirjanike Liidu luuleauhinna. See raamat sisaldas senisest rohkem kirjanduslikke peegeldusi ning samuti murdeluulet. Kodavere murre \u2013 Vallisoo lapsep\u00f5lvekeel \u2013 p\u00e4\u00e4ses valitsema luulekogus \u201eUssis\u00f5nad\u201c (2001) ja postuumselt ilmunud raamatus \u201eViim\u00e4ne vihim\u201c (2013). Koos keelelise muutusega muutus senisest tavalisemaks, et tekstimina esindab lokaalset kultuuri. Vallisoo on ka kahel korral saanud Juhan Liivi luuleauhinna, selle auhinna t\u00e4hendusrikkust lisas seegi, et Vallisoo ja Liiv on p\u00e4rit samast kandist.<\/p>\n\n\n\n<p>Uusi jooni t\u00f5i Vallisoo luulesse \u201eKoidut\u00e4ht koolivihikus\u201c (2011), viimane autori eluajal ilmunud uudiskogu, kus leidus senisest rohkem universumi uurivat ja teadusega seotud vaatenurka. See ei t\u00e4hendanud siiski mingit p\u00f5him\u00f5ttelist hoiakumuutust, sest uute teemade lisandumisel j\u00e4id alles Vallisoo varasemast luulest tuttav m\u00fc\u00fcdiline elutunnetus ning n\u00f5tkelt klassikaline keelek\u00e4sitlus.<\/p>\n\n\n\n<p><em>M. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em>Luule<\/em><\/strong><br><strong>Kallid koerad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 88 lk.<br><strong>K\u00f5nelen sinuga kevadekuul<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 68 lk.\u00a0<br><strong>R\u00e4ndlinnud k\u00f5rvaltoas<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 80 lk.\u00a0<br><strong>K\u00f5nelevad ja lendavad<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 72 lk.\u00a0<br><strong>S\u00fcnnis\u00f5nad ja surmas\u00f5numid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 80 lk.\u00a0<br><strong>Ainsuse olevik<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2000, 62 lk.<br><strong>Ussis\u00f5nad<\/strong>. Kodavere keeles. Tartu: Ilmamaa, 2001, 56 lk. [\u00dches luulekassetis koos Hendrik Adamsoni ja Mats Traadi raamatutega.]<br><strong>Koidut\u00e4ht koolivihikus<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2011, 86 lk.\u00a0<br><strong>Tabamatu toal\u00e4vel. Valik 1979\u20132000<\/strong>. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2011, 108 lk. [Sari \u2018Kaasaja luule\u2019.]<br><strong>Viim\u00e4ne vihim<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2013, 104 lk.\u00a0<br><strong>M\u00e4lestusi maailmast 1966\u20132013<\/strong>. Koostanud\u00a0Tuuli Vallisoo ja Ann Kilk. Tartu: Ilmamaa, 2015, 624 lk. [Kogutud luuletused.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mari Vallisoo (12. XI 1950 \u2013 4. VIII 2013) on 20. sajandi l\u00f5puveerandis esile kerkinud eesti luuletajatest \u00fcks k\u00f5ige oman\u00e4olisemaid. Vallisoo s\u00fcndis Ida-Eestis Kodavere l\u00e4hedal Sassukvere k\u00fclas ning \u00f5ppis Ranna 8-klassilise koolis ja Tartu 8. Keskkoolis. Vallisoo esimesed luuletused ilmusid &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6512,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8103","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8103","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8103"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8103\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8107,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8103\/revisions\/8107"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8103"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}