{"id":7933,"date":"2024-04-03T23:42:13","date_gmt":"2024-04-03T20:42:13","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7933"},"modified":"2026-04-07T22:30:43","modified_gmt":"2026-04-07T19:30:43","slug":"arved-viirlaid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/v\/arved-viirlaid\/","title":{"rendered":"Arved Viirlaid"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Arved Viirlaid (11. IV 1922 \u2013 21. VI 2015) on eesti proosakirjanik ja luuletaja, kes on tuntud peamiselt oma s\u00f5ja- ja p\u00f5genemisromaanidega. Ta p\u00e4lvis rahvus\u00adideoloogilise kirjaniku staatuse menuka ja paljut\u00f5lgitud romaaniga \u201eRistideta hauad\u201c (1952).<\/p>\n\n\n\n

Viirlaid s\u00fcndis 1922 Harjumaal Padise vallas taluperemehe pojana. \u00d5ppis 1937\u20131941 Tallinna Rakenduskunsti Koolis. T\u00f6\u00f6tas Eesti Kirjastuse \u00dchisuse tehnilise toimetajana. 1941\u20131944 s\u00f5dis vabatahtliku metsavenna ja soomepoisina N\u00f5ukogude v\u00e4gede vastu. Naasis augustis 1944 Soomest Eestisse, v\u00f5ideldes Saksa armee poolel. Oktoobris 1944 p\u00f5genes paadiga Soome, sealt edasi Rootsi. P\u00e4rast s\u00f5da elas l\u00fchikest aega Rootsis, aastatel 1945\u20131953 Inglismaal, kus pidas mitmeid ameteid, ja aastast 1953 Kanadas, t\u00f6\u00f6tades kuni pensionini tr\u00fckikojas. R\u00f6\u00f6biti p\u00e4evat\u00f6\u00f6ga tegeles kirjandusloomega. Pikka aega oli ta Eesti PEN-klubi esimees. Oli v\u00e4lismaise Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1950, Rahvusliku V\u00e4lisv\u00f5itluse N\u00f5ukogu, Kanadas asuva Eestlaste Keskn\u00f5ukogu ja Eesti Ohvitseride Kogu liige. Korduvalt p\u00e4lvis eksiilis Henrik Visnapuu kirjandusauhinna (1954, 1979, 1981, 1992). Sai Virumaa kirjandusauhinna teose \u201eM\u00e4rgitud\u201c eest (1991). 1997 m\u00e4\u00e4ras president Lennart Meri talle Riigivapi III klassi teenetem\u00e4rgi, kuid kirjanik keeldus seda vastu v\u00f5tmast. Viirlaid suri Toronto l\u00e4histel oma maakodus.<\/p>\n\n\n\n

Kirjandusloomet alustas Viirlaid v\u00e4ljapaistva luuletajana. Ta kuulub s\u00f5duriluule algatajate hulka eksiilis. Esimestes luulekogudes on olulisel kohal s\u00f5ja-aastate ja pagulaselu kajastused ning armastusteema. Hilisemas luules muutub kandvaks m\u00e4lestuslik aines ning lisandub eepiline v\u00e4ljenduslaad.<\/p>\n\n\n\n

Viirlaid sai tuntuks proosakirjanikuna. Reedetud p\u00f5lvkonna esindajana l\u00e4htub tema looming kindlast eetilisest p\u00f5him\u00f5ttest: r\u00e4\u00e4kida maailmale t\u00f5tt sellest, mis toimus Eestis Teise maailmas\u00f5ja ajal ja p\u00e4rast seda. Romaanides kujutas Viirlaid s\u00f5ja\u00ads\u00fcndmusi Eestimaal, okupatsioonide vahetumist, metsa\u00advendlust, n\u00f5ukogude vangilaagrite tegelikkust ja pagulas\u00fchiskonna eluprobleeme. Oma radikaalsete rahvuslike vaadete ja kompromissitu kommunismi\u00advastase tegevuse t\u00f5ttu oli ta N\u00f5ukogude Eestis t\u00e4iesti keelatud autor. Ta avaldas 10 romaani, 2 proosakogu ja 8 luulekogu, suur osa tema loomingust ilmus paguluses ning j\u00f5udis Eestisse vaevaliselt ja hilinemisega.<\/p>\n\n\n\n

Viirlaiu esimene mahukas proosateos, Londoni interneeritute laagris kirjutatud romaan \u201eTormiaasta\u201d (1949) k\u00f5neleb 1944. aasta s\u00f5jas\u00fcndmustest Eestis.\u00a0Tegelaste- ja intriigirohke peateos, metsavendade eeposeks nimetatud \u201eRistideta hauad\u201c I\u2013II (1952)\u00a0viib lugeja teise N\u00f5ukogude okupatsiooni algusaega Eestis, s.o 1944. aasta s\u00fcgisesse, mil paljud eestlased pidid varjuma metsadesse, osutamaks relvastatud vastupanu okupatsiooniv\u00f5imudele. Heroilise paatosega realistlik romaan r\u00e4\u00e4gib okupeeritud rahva vabadustahtest, eestlaste pettumus\u00adrohkest ja lootusetust v\u00f5itlusest oma kodu ja elu eest. Romaan \u201eSeitse kohtup\u00e4eva\u201c (1957) vahendab pagulas\u00adkirjanikust peategelase painajalikke kujutluspilte s\u00f5ja-aastatest ja keerukaid kontakte pagulas\u00adelu reaalsusega. Eestluse k\u00e4ek\u00e4iku Eestis ja paguluses k\u00e4sitleb viieosaline romaanisari (\u201eVaim ja ahelad\u201d, 1961; \u201eKustuvad tuled\u201d, 1965; \u201eSadu j\u00f5kke\u201d, 1965; \u201eKes tappis Eerik Hormi?\u201d, 1974; \u201eSurnud ei loe\u201d, 1975), mida \u00fchendab vabadusv\u00f5itleja, eesti ohvitseri Eerik Hormi tegelaskuju. Dokumentaalne romaan \u201eM\u00e4rgitud\u201c (1980) vaatleb Teises maailmas\u00f5jas v\u00f5idelnud soome\u00adpoiste traagilist saatust. Autobiograafiline romaan \u201eP\u00f5hjat\u00e4he pojad\u201d (2009) k\u00e4sitleb reedetud p\u00f5lvkonna v\u00f5itlusteed Soomes ja Eestis 1943.\u00a0aasta kevadest kuni lahkumiseni Rootsi 1944.\u00a0aasta s\u00fcgisel. Viirlaiu sotsiaalselt kaalukas l\u00fchiproosa lisab episoode romaanidest tuttavale ainestikule.<\/p>\n\n\n\n

A. O.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Hulkuri evangeelium<\/strong>. London: Dragon Press, 1948, 96 lk.
\u00dcks suve\u00f5htune naeratus<\/strong>. London: [s.n.<\/em>], 1949, 96 lk.
J\u00e4\u00e4tanud peegel<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962, 95 lk.
H\u00f5llalaulud<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, 95 lk.
K\u00e4sik\u00e4es<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1978, 94 lk.
Igaviku silmapilgutus<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1982, 112 lk.
Valgus rahnude all<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1990, 96 lk.
Elada antud on elu<\/strong>. Toronto:\u00a0[s.n.<\/em>], 1993, 39 lk.<\/p>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Tormiaasta<\/strong>. I\u2013II. Vadstena: Orto, 1949, 365+421 lk.
Ristideta hauad<\/strong>. I\u2013II. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1952, 367+360 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tallinn: Perioodika, 1991, 238+360 lk; Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, 2009, 522 lk; Tallinn: Hea Lugu, 2015, 519 lk.]
Seitse kohtup\u00e4eva<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957, 347 lk.
Vaim ja ahelad<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, 343 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: Tallinn: Virgela, 1998, 325 lk.]
Kustuvad tuled<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, 275 lk.
Sadu j\u00f5kke<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, 260 lk.
Kes tappis Eerik Hormi?<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1974, 285 lk.
Surnud ei loe<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1975, 276 lk.
M\u00e4rgitud<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1980, 220 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: Tallinn: Perioodika, 1990, 220 lk.]
P\u00f5hjat\u00e4he pojad<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2009, 253 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: Tartu: Ilmamaa, 2010, 461 lk.]<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Saatuse s\u00f5lmed<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1993, 248 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 1994, 166 lk.]
Ajal on mitu n\u00e4gu<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2005, 462 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Arved Viirlaid (11. IV 1922 \u2013 21. VI 2015) on eesti proosakirjanik ja luuletaja, kes on tuntud peamiselt oma s\u00f5ja- ja p\u00f5genemisromaanidega. Ta p\u00e4lvis rahvus\u00adideoloogilise kirjaniku staatuse menuka ja paljut\u00f5lgitud romaaniga \u201eRistideta hauad\u201c (1952). Viirlaid s\u00fcndis 1922 Harjumaal Padise vallas …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6512,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7933","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7933","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7933"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7933\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7936,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7933\/revisions\/7936"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7933"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}