Adrian Virginius (30.\/20. XI 1663 \u2013 08. VII \/ 27. VI 1706) oli baltisaksa vaimulik, t\u00f5lkija ning lingvist. Tema toimetatud ja v\u00e4lja antud l\u00f5unaeestikeelne \u201cWastne Testament\u201d (1686) on esimene terviklik eestikeelne Uue Testamendi tr\u00fckiversioon ja \u00fchtlasi esimene l\u00e4binisti eestikeelne raamat.<\/p>\n\n\n\n
Virginiuse vanaisa Adrian Virginius vanem oli s\u00fcndinud Pommeris (praegu l\u00e4\u00e4ne-Poolas), t\u00f6\u00f6tas pastorina Tartu Jaani ning N\u00f5o koguduses, samuti \u00f5petas Tartu \u00dclikoolis. Virginiuse isa Andreas Virginius s\u00fcndis Eestis ning teenis 41 aastat Kambja pastorina. Adrian Virginius noorem sai kodus era\u00f5pet, \u00f5ppis Tartu linnakoolis, Riia l\u00fctseumis ning Tallinna g\u00fcmnaasiumis. Teoloogia\u00f5pingud Kieli \u00fclikoolis j\u00e4id l\u00f5petamata, kuna p\u00e4rast duellil saadud k\u00e4evigastust kutsus isa ta koju tagasi. Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer suunas Virginiuse kirikukirjanduse t\u00f5lkimise t\u00f6\u00f6le, milles osales teiste l\u00f5unaeesti pastorite hulgas ka Adriani isa Andreas. 1686-1694 t\u00f6\u00f6tas Adrian Virginius Puhja pastorina, alates 1694 Otep\u00e4\u00e4 pastorina. 1702 saatis ta perekonna Tartusse P\u00f5hjas\u00f5ja eest pakku, ent ise j\u00e4i Otep\u00e4\u00e4le organiseerima koos talupoegadega vastupanu vene r\u00fc\u00fcstesalkadele. P\u00e4rast Tartu vallutamist vene v\u00e4gede poolt 1704 Virginius vahistati s\u00fc\u00fcdistatuna salakuulamises, kuna ta polnud v\u00f5imudele teatanud m\u00f5nede erakirjade saamisest, ehkki tegelik vahistamise p\u00f5hjus oli ilmselt vastuhaku organiseerimine venelastele Otep\u00e4\u00e4l. Virginiuse kaitseks astusid v\u00e4lja paljud \u2013 Tartu linnav\u00f5imud, Otep\u00e4\u00e4 talupojad ning m\u00f5isnikud -, ent siiski ta hukati Tartu linnav\u00e4rava ees (mis asus praeguse Raekoja Platsi j\u00f5epoolses otsas) 1706 pea maharaiumise l\u00e4bi.<\/p>\n\n\n\n
Adrian Virginiuse t\u00f6\u00f6 t\u00f5lkija ning toimetajana s\u00fcndis eesti keele arengu seisukohalt p\u00f6\u00f6rdelistel aegadel. Nimelt pooldasid 17. sajandi l\u00f5pus Tallinnas kogunenud Eestimaa konsistooriumi vaimulikud saksap\u00e4rast eesti kirjaviisi, mis oli m\u00e4\u00e4ratletud Heinrich Stahli grammatikas (1637), Johann Fischeri juhitud Liivimaa konsistooriumis pooldati aga B. G. Forseliust jt nooremaid kirjakeeleuuendajaid, kes taotlesid kirjaviisi l\u00e4hedust eesti k\u00f5nekeelele. Viimaste hulka kuulus ka Virginius. Kahe t\u00f5lkekoolkonna kohati teravaid vastuolusid on nimetatud \u201cT\u00e4hes\u00f5jaks\u201d. Selle \u201cv\u00f5itis\u201d Forseliuse ortograafia, mis kehtis kuni 19. sajandi keskpaigani, mil v\u00f5eti kasutusele soome ortograafiat aluseks v\u00f5ttev \u201cuus kirjaviis\u201d.<\/p>\n\n\n\n
Juba Adriani isa Andreast peeti v\u00e4ga heaks eesti keele oskajaks. M\u00f5lemad valdasid nii p\u00f5hja- kui l\u00f5unaeesti keelt, mis ei olnud tolle aja pastorite hulgas tavaline. L\u00f5unaeestikeelne \u201cWastse Testamendi\u201d (1686) peamiseks t\u00f5lkijaks oli t\u00f5en\u00e4oliselt Andreas Virginius, ent t\u00f5lke l\u00f5plikuks toimetajaks oli Adrian. \u201cWastses Testamendis\u201d on kasutatud veel H. Stahli ja Forseliuse kirjaviisi vahepealset varianti, edasistes eestikeelsetes publikatsioonides j\u00e4rgib Virginius juba j\u00e4rjekindlalt Forseliuse kirjaviisi. Virginiused koostasid ka l\u00f5unaeestikeelse neljaosalise kirikuk\u00e4siraamatu \u201cTarto-Ma Kele K\u00e4ssi Ramat\u201d (1690-1691). See sisaldas Adriani kirjeldust \u201cJerusalemmi-Lina hirmsast \u00c4rr\u00e4h\u00e4et\u00e4missest\u201d, mida on peetud esimeseks eestikeelseks ilmalikuks proosapalaks. See on adaptatsioon Josephuse teosest \u201cJuudi s\u00f5da\u201d (umbes aastast 75). Ilmselt inspireeris Adrian Virginiuse pala ka K\u00e4su Hansu 18. sajandi alguse nutulaulu \u201cOh! ma vaene Tardo-liin\u201d.<\/p>\n\n\n\n
Adrian Virginiuse k\u00f5ige olulisemaks panuseks p\u00f5hjaeesti keele arengusse oli tema ja Reiner Brocmanni, J. D. von Bertholdi, M. de Moulini ja J. Hornungi koostatud neljaosaline kirikuk\u00e4siraamat \u201cMa Kele Koddo ning Kirgo Ramat\u201d (1694\u201395). Tallinna vaimulike kaebuse peale keelati selle kasutamine Rootsi kuninga resolutsiooniga, ent ilmus siiski uuesti 1700. aastal. Aastatel 1687\u20131690 t\u00f5lkisid Virginiused ka Vana Testamenti p\u00f5hjaeesti keelde, ent Tallinna vaimulike vastuseisu t\u00f5ttu katkes see t\u00f6\u00f6 Iiobi raamatu juures. Esimene t\u00e4ielik (p\u00f5hja-)eestikeelne piibel ilmus alles 1739 Anton Thor Helle juhendamisel.<\/p>\n\n\n\n
S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n T\u00f5lked<\/em><\/strong> Toimetised<\/em><\/strong> Adrian Virginius (30.\/20. XI 1663 \u2013 08. VII \/ 27. VI 1706) oli baltisaksa vaimulik, t\u00f5lkija ning lingvist. Tema toimetatud ja v\u00e4lja antud l\u00f5unaeestikeelne \u201cWastne Testament\u201d (1686) on esimene terviklik eestikeelne Uue Testamendi tr\u00fckiversioon ja \u00fchtlasi esimene l\u00e4binisti eestikeelne raamat. …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6512,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7864","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7864","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7864"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7864\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7867,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7864\/revisions\/7867"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6512"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7864"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n
Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament<\/strong>, Echk Jummala P\u00f6h\u00e4 S\u00f6nna, Kumb Perr\u00e4st ISSANDA JESUSSE KRISTUSSE S\u00fcndmist p\u00f6hist Ewangelistist nink Apostlist om \u00fclleskirjotetu. Cum Gratia et Privilegio S[acrae] R[egiae] M[ajestetis] Sueciae. Riga: 1686, 483 lk. [K\u00e4ttesaadav: https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:100545. 2. tr\u00fckk: 1727<\/a>.]
Esimene Moosese raamat; Iiobi raamat<\/strong>. T\u00f5lkinud 1687-1690 Andreas ja Adrian Virginius. Koostanud Kristiina Ross; \u00fcmber kirjutanud Johanna Ross. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2003, 445 lk.<\/p>\n\n\n\n
\u00d6nsa Lutri Laste Oppus<\/strong>, L\u00fchhidelt P\u00fchh\u00e4 Kirja perr\u00e4 \u00e4rr\u00e4selletetu, nink K\u00fcssimisse nink Kostmisse kombel kokkos\u00e4etu, Jummalalle Auwusz, nink temm\u00e4 Tarto-Ma Koggodusse Tullusz. Rian: 1684, 112 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1694, 1700, 1724, 1741, 1755.]
Wastne Tarto Mah Keele Laulo Rahmat<\/strong>, Kum[m]an egga suhre, kah t\u00f6iste Puha- n. muh Saisusse Laulo, sahwa l\u00f6itus, kumma ennemuste sest \u00f6nsast Luterussest, n. muist p\u00f6hist Mehist omma tettu n. \u00fclleskirjotetu, n\u00fchd monnest Tartomah Kerk Issandist S\u00f6nna \u00fctte s\u00fcndmisse kombel kokkos\u00e4etu n. \u00fcttewihdu, Jummala Auwusz n. temma Koggodusse Tullusz. Rijan: 1685, 244 lk.
Tarto-Ma Kele K\u00e4ssi Ramat<\/strong> Kumma sisse I. Kik Ewangeliumma- nink Epistli-Lu, kumbe egg\u00e4l Aig-P\u00fchh\u00e4l Suril- nink muil P\u00fchhil, kumma Ajastan tullewa, loetas nink selletet\u00e4s; II. Issanda JEsusse Kristusse Kannatamisse- nink Koolmisse Luggu; III. Meije Issanda JEsusse Kristusse \u00dcllest\u00f6sseminne nink Taiwa-Minneminne, nelj\u00e4 Ewangeliste Kirjotamisse perr\u00e4; IV. Jummala P\u00fchh\u00e4 Waimo Tullemisse Luggu, kuitao sesamma n\u00e4ggew\u00e4l kombel eesm\u00e4tsel Wastse Testamendi Suwwiste-P\u00fchh\u00e4-Apostlide p\u00e4le om l\u00e4hh\u00e4tet; V. Jerusalemmi Lina hirmolline \u00c4rr\u00e4h\u00e4etus. VI. Tarto-Ma Kele S\u00f6nna \u00fcttesundmisse kombel kokko kirjotetu Laulu-Ramat; VII. Palwusse Ramat. VIII. \u00d6nsa Lutri kristlikko Oppusse P\u00e4t\u00fckki Katekismus, ehk Laste Oppus; \u00fcttekokko omma pantu nink ilmotetu. Jummalalle Auwusz nink Tarto-Ma Koggodusselle Tullusz. Riga: [1690-]1691, [18]+264+[12]+238+[22]+88+[68] lk. [K\u00e4ttesaadav: https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:241759<\/a>. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1698, 1732, 1743, 1756-1757.]
Ma Kele Koddo ning Kirgo Ramat<\/strong>, Kumma sisse. I. Keik Ewangeliumme ja Epistli Loud; II. Issanda JEsusse Kristusse Kannataminne- ning Surm. III. JEsusse Kristusse \u00dcllestousminne ning Taewaminneminne. IV. Jummala P\u00fchha Waimo n\u00e4ggew Tulleminne Apostlide p\u00e4le. V. Jerusalemma Linna \u00c4rrah\u00e4wwitaminne. VI. Ma-Kele Uus Laulo-Ramat. VII. Ma-Kele palwe Ramat. VIII. \u00d6nsa Lutri Katekismus, ehk Laste \u00d6ppetus, \u00fchte ommad kirjotetud. Jummala Auuks, ja temma Koggodusse \u00d6ppetusseks. Riga: 1694-1695, [18]+284+[8]+208+[8]+96+[8]+84 lk. [K\u00e4ttesaadav: https:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:12830<\/a>.]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"