{"id":7851,"date":"2024-04-03T23:40:35","date_gmt":"2024-04-03T20:40:35","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7851"},"modified":"2026-03-10T13:53:06","modified_gmt":"2026-03-10T11:53:06","slug":"kai-aareleid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/a\/kai-aareleid\/","title":{"rendered":"Kai Aareleid"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/aareleid_kai_2018ctixe.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/aareleid_kai_2018ctixe-768x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-5911\" style=\"width:280px;height:auto\" title=\"Foto: TIXE\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/aareleid_kai_2018ctixe-768x1024.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/aareleid_kai_2018ctixe-225x300.jpg 225w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/aareleid_kai_2018ctixe.jpg 900w\" sizes=\"auto, (max-width: 768px) 100vw, 768px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Kai Aareleid (s. 26. IX 1972) on eesti prosaist, luuletaja ning t\u00f5lkija.<\/p>\n\n\n\n<p>S\u00fcndis Tartus, kus elas esimesed viis eluaastat. \u00d5ppis 1979-1990 Tallinna 21. Keskkoolis, 1990-1991 Tartu \u00dclikoolis ps\u00fchholoogiat ja 1991-1997 dramaturgiat Theatre Academy Helsinkis (TeaK), mille l\u00f5petas magistrikraadiga. Omandas 2001 Tallinna Pedagoogika\u00fclikoolis t\u00f5lkija-toimetaja lisaeriala. T\u00f6\u00f6tas 1996\u20132006 Briti N\u00f5ukogu Eesti esinduses juhiabina (administrative assistant) ning 2012\u20132017 Loomingu Raamatukogu toimetajana.<\/p>\n\n\n\n<p>Aareleiu esimene jutt \u201cMadonna\u201d ilmus 2003. aastal Loomingus. Tuntuks sai 2011. aastal romaaniga \u201cVene veri\u201d. Selle minategelane satub diplomaadi abikaasana 2000. aastate l\u00f5pus koos lastega elama kolmeks ja pooleks aastaks Peterburi, mida tajub \u2013 eriti hetkepoliitilist olukorda arvestades \u2013 vaenuliku keskkonnana. Elu Venemaal ent seab peategelase silmitsi oma seni maha vaikitud perekonnalooga ning osalise vene p\u00e4ritoluga. Romaani keel on napp ja tihe. \u201cVene veri\u201d p\u00e4lvis Eestis kohe ilmumise j\u00e4rel innukat ja poolehoidvat kriitikat.<\/p>\n\n\n\n<p>Aareleiu teise romaani \u201cLinnade p\u00f5letamine\u201d (2016) peategelane Tiina meenutab oma lapsep\u00f5lve ja noorust Teise Maailmas\u00f5ja j\u00e4rgses Tartus, milles leidus ohtralt varemeid ja t\u00fchermaid. Lapsena puutub Tiina kokku t\u00e4iskasvanumaailmaga, mis N\u00f5ukogude ajal oli t\u00e4is kr\u00fcptilisi vestlusi, teadvustamata hirme ja ohtrat joomist. Tiina on tunnistajaks Stalini surma m\u00f5judele \u00fchiskonnas, oma isa kaardim\u00e4ngus\u00f5ltuvusele ja vanemate lahutusele, olles v\u00f5imetu \u00e4ra hoidma tema elu muutnud trag\u00f6\u00f6diat: enesetappu perekonnas. Suurt t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratakse Tiina vahetule kodu\u00fcmbrusele Tartus. Romaan leidis taas positiivset kriitikat ning on praeguseks t\u00f5lgitud mitmesse v\u00f5\u00f5rkeelde. \u201cLinnade p\u00f5letamise\u201d j\u00e4rel p\u00e4lvis Aareleid Juhan Liivi muuseumis toimunud kirjandusfestivalil Eesti Kirjanik 2016 aasta kirjaniku tiitli.<\/p>\n\n\n\n<p>Ka Aareleiu kolmanda romaani \u201eVaikne ookean\u201d (2021) tegevus toimub osalt Peterburis. Vaatluse all on peategelanna vanemate omavahelised keerulised suhted1970. ja 1980. aastatel, samuti tema enda kiivakiskuv abielu kaasajas. Romaan v\u00f5itis Tammsaare kirjandusauhinna ja Balti Assamblee kirjandusauhinna.<\/p>\n\n\n\n<p>Kai Aareleid on avaldanud l\u00fchiproosat peamiselt Loomingus; novelli \u201cTango\u201d eest (Looming, 2012) p\u00e4lvis Tuglase novellipreemia. 2018 ilmus novellide ja miniatuuride kogu \u201cSalaelud\u201d. Aareleid on avaldanud ka kaks luulekogu, mis ilmusid m\u00f5lemad 2015. aastal: \u201cNaised teel\u201d ja \u201cVihm ja vein\u201d.<\/p>\n\n\n\n<p>Kai Aareleid on viljakas t\u00f5lkijana. Ta on eestindanud inglise, hispaania, soome, portugali ja prantsuse keelest Jukka Viikil\u00e4, Joel Haahtela, Jari J\u00e4rvel\u00e4, Johanna Venho, Michael Ignatieffi, Bruce Chatwini, Paulo Coelho, Arturo P\u00e9rez-Reverte, Carlos Ruiz Zaf\u00f3ni, Javier Mar\u00edase, Roberto Bola\u00f1o, Enrique Vila-Matase, Jorge Luis Borgese, Juan Jos\u00e9 Mill\u00e1si ja Isabel Allende\u2019i loomingut.<\/p>\n\n\n\n<p><em>S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em>Luule<\/em><\/strong><br><strong>Naised teel<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, 103 lk.<br><strong>Vihm ja vein<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2015, 63 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Romaanid<\/em><\/strong><br><strong>Vene veri<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2011, 199 lk. [E-raamat: 2011.]<br><strong>Linnade p\u00f5letamine<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2017, 327 lk. [2. tr\u00fckk: 2025; E-raamat: 2016.]<br><strong>Vaikne ookean<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2021, 283 lk. [2. tr\u00fckk: 2022.]<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>L\u00fchiproosa<\/em><\/strong><br><strong>Salaelud<\/strong>. Novelle ja miniatuure. Tallinn: Varrak, 2018, 149 lk. <\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>N\u00e4idendid<\/em><\/strong><br><strong>Linnade p\u00f5letamine<\/strong>. P\u00f5hineb samanimelisel romaanil. Tallinn: Eesti Draamateater, 2019, 128 lk.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kai Aareleid (s. 26. IX 1972) on eesti prosaist, luuletaja ning t\u00f5lkija. S\u00fcndis Tartus, kus elas esimesed viis eluaastat. \u00d5ppis 1979-1990 Tallinna 21. Keskkoolis, 1990-1991 Tartu \u00dclikoolis ps\u00fchholoogiat ja 1991-1997 dramaturgiat Theatre Academy Helsinkis (TeaK), mille l\u00f5petas magistrikraadiga. Omandas 2001 &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6457,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7851","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7851","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7851"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7851\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7861,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7851\/revisions\/7861"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6457"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7851"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}