{"id":7726,"date":"2024-04-03T23:41:11","date_gmt":"2024-04-03T20:41:11","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7726"},"modified":"2025-10-31T11:31:27","modified_gmt":"2025-10-31T09:31:27","slug":"ilmar-laaban","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/l\/ilmar-laaban\/","title":{"rendered":"Ilmar Laaban"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Ilmar Laaban (11. XII 1921 \u2013 29. XI 2000) oli eesti luuletaja, t\u00f5lkija ja publitsist. Eesti esimeseks s\u00fcrrealistiks peetud Laabani looming on keskendunud loogilistest seostest irduvatele poeetikav\u00f5imalustele ja k\u00f5lam\u00e4ngudele.<\/p>\n\n\n\n

Laaban s\u00fcndis Tallinnas ning \u00f5ppis aastatel 1934\u20131940 Tallinna I poeglaste g\u00fcmnaasiumis. 1939\u20131940 ja 1941\u20131942 \u00f5ppis ta Tallinna Konservatooriumis kompositsiooni ja klaverit. 1940. aastal astus ta Tartu \u00dclikooli, kus \u00f5ppis \u00fche aasta v\u00e4ltel romaani keeli. 1943. aasta mais siirdus Soome kaudu Rootsi, kus j\u00e4tkas romaani keelte ja filosoofia \u00f5ppimist Stockholmi \u00fclikoolis. Hiljem tegutses kutselise kirjanikuna, pidas loenguid ning avaldas artikleid mitmes keeles ning mitme maa v\u00e4ljaannetes. 1975 valiti Laaban Rahvusvahelise Kunstikriitikute \u00dchingu (AICA) liikmeks, alates 1989. aastast oli ta Eesti Kirjanike Liidu v\u00e4lisliige.<\/p>\n\n\n\n

Laabani esimesed kirjanduslikud tekstid ilmusid aastatel 1936\u20131938 \u00f5pilasajakirjas Realist ning \u00dclemaalise Eesti Noorsoo \u00dchenduse h\u00e4\u00e4lekandjas Eesti Noorus, kus avaldas luulet, artikleid ja esseesid. 1946. a ilmus Stockholmis Laabani luulekogu \u201eAnkruketi l\u00f5pp on laulu algus\u201c, mida on peetud esimeseks taotlusliku ja j\u00e4rjekindla s\u00fcrrealismi n\u00e4iteks eesti kirjanduses: kujundiehituses ja assotsiatsioonides on loobutud loogilistest seostest. 1957. a avaldas Laaban kogu keelem\u00e4ngulisi aforisme pealkirja all \u201eRroosi Selaviste\u201d. M\u00f5lemad raamatud on ilmunud taastr\u00fckina valimikus \u201eOma luulet ja v\u00f5\u00f5rast\u201d (1990), kus leidub ka tema varem ilmumata luulet. Laaban huvitus ka helisid, k\u00f5net ja muusikat \u00fchendavast k\u00f5laluulest (sound poetry), kutsudes enda loodud k\u00f5laluulet h\u00e4\u00e4lutusteks. 1998. a anti Rootsis v\u00e4lja Laabani h\u00e4\u00e4lutustest koostatud CD \u201cAnkark\u00e4ttingens slut \u00e4r s\u00e5ngens b\u00f6rjan\u201d (\u201eAnkruketi l\u00f5pp on laulu algus\u201c). Ta on kirjutanud ka rohkelt palindroome nii eesti, rootsi kui ka saksa keeles, 2008. aastal ilmus tema palindroomidest koostatud raamat \u201eEludrooge ego-ordule\u201d. Laabani looming on olnud inspiratsiooniks mitmele p\u00f5lvkonnale s\u00fcrrealismist huvitatud eesti kirjanikele alates Andres Ehinist ja l\u00f5petades Erkki Luugi ja Kristjan Haljakuga.<\/p>\n\n\n\n

Laaban on t\u00f5lkinud eesti keelde prantsuse (Guillaume Apollinaire, Charles Baudelaire jt), rootsi (Gunnar Ekel\u00f6f, Erik Lindegren jt) saksa (Rainer Maria Rilke, Kurt Schwitters jt) ja hispaania (Federico Garc\u00eda Lorca, Octavio Paz jt) luulet. Tema t\u00f5lked rootsi ja prantsuse luulest on koondatud 2001. a ilmunud kogumikku \u201eMagneetiline j\u00f5gi\u201c. Ka on ta t\u00f5lkinud eesti luuletajate (sh Artur Alliksaar, Betti Alver, Viivi Luik, Juhan Liiv, Gustav Suits jt) loomingut saksa ja rootsi keelde. Lisaks ilukirjandusele ja t\u00f5lgetele on Laaban avaldanud rohkelt artikleid ja esseesid kirjandusest ja kunstist, mida on mitmes k\u00f6ites v\u00e4lja antud rootsikeelsena Lundis ning eesti keeles 1997. a ilmunud valimikus \u201eMarsyase nahk\u201c. See kogumik p\u00e4lvis ka Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esseistikapreemia.<\/p>\n\n\n\n

M. U.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Ankruketi l\u00f5pp on laulu algus. Luuletusi 1943\u20131945<\/strong>. Stockholm: 1946, 123 lk. [Teine tr\u00fckk: 2008.]
Rroosi Selaviste<\/strong>. Stockholm: Vaba Eesti, 1957, 40 lk.
Oma luulet ja v\u00f5\u00f5rast<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 301 lk.
S\u00f5nade s\u00fclemid, s\u00fclemite s\u00fcsteemid<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2004, 405 lk.
Eludrooge ego-ordule<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2008, 88 lk.
\u00a0
Artiklid, arvustused, esseed<\/em><\/strong>
Marsyase nahk. Tekste tekstidest. Tekste piltidest<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1997,\u00a0 285 lk.<\/p>\n\n\n\n

Luulet\u00f5lked<\/em><\/strong>
Magneetiline j\u00f5gi: v\u00e4rsit\u00f5lkeid prantsuse ja rootsi luulest<\/strong>. T\u00f5lkinud ja j\u00e4rels\u00f5na: Ilmar Laaban; koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: Jaan Malin; toimetanud Jaan Malin ja \u00dclo Treikelder; j\u00e4rels\u00f5na t\u00f5lkinud Ene-Reet Soovik; kujundanud J\u00fcri Kaarma. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2001, 287 lk.<\/p>\n\n\n\n

Ilmar Laabani kohta<\/em><\/strong>
Ankruketi l\u00f5pp on bibliograafia algus: Ilmar Laabani tegude loend = The end of the anchor chain is the beginning of the bibliography: list of Ilmar Laaban\u2019s works<\/strong>. Koostajad Aino Tamj\u00e4rv, Jaan Malin; eess\u00f5na: Marin Laak, saates\u00f5nad: Jaan Malin. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2021, 333 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Ilmar Laabani kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ilmar Laaban (11. XII 1921 \u2013 29. XI 2000) oli eesti luuletaja, t\u00f5lkija ja publitsist. Eesti esimeseks s\u00fcrrealistiks peetud Laabani looming on keskendunud loogilistest seostest irduvatele poeetikav\u00f5imalustele ja k\u00f5lam\u00e4ngudele. Laaban s\u00fcndis Tallinnas ning \u00f5ppis aastatel 1934\u20131940 Tallinna I poeglaste g\u00fcmnaasiumis. …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6486,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7726","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7726","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7726"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7726\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7738,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7726\/revisions\/7738"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7726"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}