{"id":7702,"date":"2024-04-03T23:39:26","date_gmt":"2024-04-03T20:39:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7702"},"modified":"2025-10-24T18:20:39","modified_gmt":"2025-10-24T15:20:39","slug":"nikolai-baturin","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/b\/nikolai-baturin\/","title":{"rendered":"Nikolai Baturin"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Nikolai Baturin (5. VIII 1936 \u2013 17. V 2019) oli luuletaja, n\u00e4itekirjanik ja prosaist.<\/p>\n\n\n\n

Tema vanemad olid peipsivenelaste j\u00e4reltulijad. Tsaariaja l\u00f5pus kolis Baturini perekond Mulgimaale. Ta s\u00fcndis Arumetsas Viljandimaal. Ta \u00f5ppis aastatel 1952\u20131955 p\u00f5llumajandustehnikumis ja teenis merev\u00e4es, kus tegeles viis aastat Kaspia mere naftavarude kaitsmisega. Tal pidas muidki ebatavalisi t\u00f6\u00f6kohti, mis olid sageli loodusega seotud. P\u00e4rast s\u00f5jav\u00e4eteenistuse l\u00f5ppu t\u00f6\u00f6tas ta muuhulgas lukksepana, kalurina ja naftav\u00e4ljadel. Aastatel 1965\u20131980 oli ta lepinguline jahimees Siberi taigas; ta osales ka mitmetel geoloogilistel ekspeditsioonidel Angara j\u00f5gikonnas 1960. aastatel.<\/p>\n\n\n\n

1973. aastal sai temast Eesti Kirjanike Liidu liige. Kirjanikuna on Baturin tuntud oma m\u00e4ngulise keelekasutuse poolest. Lisaks murdekeele, eriti mulgi keele piiride kompamisele kasutas ja leiutas ta omaenda rikkaliku s\u00f5navara, mis sisaldas mitmesuguseid arhaisme, barbarisme ja neologisme. Tema looming ammutab sageli inspiratsiooni isiklikest l\u00e4bielamistest, k\u00e4sitledes inimese kohta looduses ja nendevahelist tasakaalu. Baturini deb\u00fc\u00fctteos, luulekogu \u201eMaa-alused j\u00e4rved\u201c (1968) sisaldas kuut mulgimurdelist luuletust. Luulekogud \u201eV\u00e4ljadelt ja v\u00e4ljakutelt\u201c (1972) ja \u201eKajokurelend\u201c (1975) kinnistasid veelgi tema mainet murdepoeedina \u2013 viimatinimetatu koosnes ainult mulgimurdelistest luuletustest.<\/p>\n\n\n\n

Baturin oli julge eksperimenteerija. 1974. aastal avaldas ta proosaluuletuse \u201eVarahilisel ajal\u201c, mis poetiseeris tema lapsep\u00f5lvem\u00e4lestusi. Tema j\u00e4rgnevad luulekogud olid maalikunstnikest (nt P. Brueghel ja M. Chagall) inspireeritud \u201eGalerii\u201c (1977), \u201eL\u00fc\u00fcrakala\u201c (1978), \u201ePoolusvaikus, vaikusepoolus\u201c (1980), mis kasutas keerukat kujundites\u00fcsteemi ja rikkalikku keelt, ning \u201eTirelilood\u201c (1980), mis koosnes proosaluuletusest, draamast ja l\u00fchijutust. Tema viimane luulekogu \u201eSinivald\u201c (1990) koosnes mitme aastak\u00fcmne jooksul kirjutatud loodusluuletustest.<\/p>\n\n\n\n

Baturini esimene l\u00fchijuttude kogumik \u201eKuningaonni kuningas\u201d (1973) ammutas inspiratsiooni tema kogemusest jahimehena, mis on kogu ta loomingus korduv motiiv. Tema teine \u200b\u200bl\u00fchijuttude kogumik \u201eOaas\u201d (1976) kujutas k\u00f5rbeekspeditsiooni. Ta kirjutas ja illustreeris teise proosaluuletuse \u201eLaiuvad laaned, kauguvad k\u00f5rved\u201d (1981), mis p\u00f5hines evenkide folklooril. Lisaks luulele ja l\u00fchijuttudele avaldas Baturin mitu romaani, sh filosoofilise \u201eLeiud kajast\u201d (1977), ps\u00fchholoogilise \u201eNoor j\u00e4\u00e4\u201d (1985) ja mahuka \u201eKaru s\u00fcdame\u201d (1989), mis kirjeldab jahimehe teekonda taigas, otsides elu ja iseennast. \u201cKaru s\u00fcdant\u201d on kirjeldatud soomeugriliku maailmavaate peegeldusena. Selle romaani eest v\u00f5itis Baturin 1990. aastal Eduard Vilde kirjandusauhinna. \u201eKaru s\u00fcda\u201d on j\u00e4\u00e4nud Baturini k\u00f5ige populaarsemaks ja tunnustatumaks teoseks. Selle p\u00f5hjal tehti ka samanimeline m\u00e4ngufilm (2001, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Arvo Iho).<\/p>\n\n\n\n

1993. aastal avaldas Baturin kriminulli \u201cM\u00f5rv majakal\u201d ja romaani \u201cKartlik Nikas, l\u00f5vilakkade kammija\u201d. J\u00e4rgnesid romaanid \u201cRingi vangid\u201d (1996) ja \u201cApokal\u00fcpsis. anno Domini\u2026\u201d (1997), mis sisaldab ulmeelemente. Viimatinimetatu kujutab inimeste vaimun\u00f5trust, mis viib inimkonna h\u00e4vinguni. See romaan v\u00f5itis Eesti Kirjanike Liidu romaaniv\u00f5istlusel teise koha. Baturini mahukaim romaan \u201cKentaur\u201d (2003) ammutab inspiratsiooni Baturini kogemustest naftaplatvormidel, kasutab ohtralt tule s\u00fcmbolit ning k\u00e4sitleb probleeme, mida meie t\u00e4nap\u00e4evane s\u00f5ltuvus naftast tekitab. \u201cKentaur\u201d v\u00f5itis Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemia ja romaaniv\u00f5istluse. Samuti ulmeline \u201eS\u00f5najalg kivis\u201d (2006) keskendub ookeanide h\u00e4vingule ja sellele, kas ja kuidas inimesel loodusega koos eksisteerida on v\u00f5imalik. \u201eDelfiinide tee\u201d (2009) kujutab endast j\u00e4rge eelmisele romaanile, keskendudes taas ookeani ja inimese suhtele. Baturini viimased romaanid on \u201eLendav hollandlanna\u201d (2012) ja \u201eMongolite unen\u00e4oline invasioon Euroopasse\u201d (2016).<\/p>\n\n\n\n

Baturini romaanid m\u00e4ngivad postmodernistlikul moel \u017eanrikirjanduse \u2013 nii kriminullide kui ulme \u2013 elementidega. Neis keskendutakse sagedasti avaratele maastikele nagu ookean, k\u00f5rb, taiga, ja vaadeldakse inimese kohta maailmas. Barurin k\u00e4sitles inimese ahnusest tingitud keskkonnaprobleeme. Ta andis oma tegelastele sageli enda nimega sarnaseid nimesid (Nikyas, Nikas, Nika jne).<\/p>\n\n\n\n

Baturini kaks n\u00e4idendit ilmusid 1986. aastal raamatus \u201eTeemandirada\u201c ja kolm raamatus \u201eKummitus kummutis\u201c (1994).<\/p>\n\n\n\n

M. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Maa-alused j\u00e4rved: luuletusi 1963-1967<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 72 lk.
V\u00e4ljadelt ja v\u00e4ljakutelt<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1972, 92 lk.
Kajokurelend: luuletusi mulgi murden<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 96 lk.
Galerii<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 52 lk.
L\u00fc\u00fcrakala<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 70 lk.
Poolusevaikus; Vaikusepoolus: talvitusluuletusi 1979-1980<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 56 lk.
Tirelilood<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 221 lk. [Sisu: \u2019Varahilisel ajal\u2019 (proosapoeem), \u2019Kahe kalda kaigud\u2019 (luulets\u00fckkel), \u2019Anekdoot Haroni venest\u2019 (n\u00e4idend).]
Sinivald: luuletuse mulgi murden, 1963-1983<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 204 lk.<\/p>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Kuningaonni kuningas: laanejutustus<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 216 lk.
Leiud kajast<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 230 lk.
Noor j\u00e4\u00e4: armastusromaan<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1985, 144 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 2009, 207 lk.]
Karu s\u00fcda<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 493 lk. [2. tr\u00fckk: Tartu: Elmatar, 2001, 434 lk.]
Kartlik Nikas, l\u00f5vilakkade kammija: lapsep\u00f5lvemart\u00fc\u00fcrium<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1993, 469 lk.
M\u00f5rv majakal: kriminaalromaan<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1993, 173 lk.
Ringi vangid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1996, 213 lk.
Apokal\u00fcpsis anno Domini\u2026<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1997, 367 lk.
Kentaur<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 2003, 573 lk.
S\u00f5najalg kivis<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 2006, 188 lk.
Delfiinide tee: romantiline histooria<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 2009, 190 lk.
Lendav hollandlanna<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 2012, 143 lk.
Mongolite unen\u00e4oline invasioon Euroopasse<\/strong>. Tallinn: Menu Kirjastus, 2016, 135 lk. [E-raamat: Tallinn: Menu Kirjastus, 2016.]
Maskide defilee<\/strong>. Poeetiline elur\u00e4nnak. Tartu: Ilmamaa, 2019, 271 lk. [Autobiograafiline romaan.]<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Varahilisel ajal<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1974, 72 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Tirelilood\u2019, Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 221 lk.]
Oaas<\/strong>. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1976, 86 lk.
Tirelilood<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 221 lk. [Sisu: \u2019Varahilisel ajal\u2019 (proosapoeem), \u2019Kahe kalda kaigud\u2019 (luulets\u00fckkel), \u2019Anekdoot Haroni venest\u2019 (n\u00e4idend).]
Laiuvad laaned, kauguvad k\u00f5rved: ladvajutte, v\u00f5ravesteid lastele ja lapselikele: proosapoeem<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 78 lk.
F\u00f6\u00f6niksburgi karussell<\/strong>. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2017, 130 lk. [Sisaldab jutte \u2018Aken allikaga aeda\u2019. \u2018Kristuseveri ja kirsiviin\u2019 ja \u2018V\u00e4rvilised v\u00e4rvud\u2019 ning n\u00e4idendit \u2018Heledate varjude \u00f5htu\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Tirelilood<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 221 lk. [Sisu: \u2019Varahilisel ajal\u2019 (proosapoeem), \u2019Kahe kalda kaigud\u2019 (luulets\u00fckkel), \u2019Anekdoot Haroni venest\u2019 (n\u00e4idend).]
Teemandirada: lugemisteater<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 157 lk.
Kummitus kummutis: lugemisteater<\/strong>. P\u00e4rnu: Perona, 1993, 301 lk. [Sisu: \u2019Kummitus kummutis\u2019, \u2019Ilissa\u2019, \u2019Lummak\u00fcla lustimeistrid\u2019.]
F\u00f6\u00f6niksburgi karussell<\/strong>. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2017, 130 lk. [Sisaldab jutte \u2018Aken allikaga aeda\u2019. \u2018Kristuseveri ja kirsiviin\u2019 ja \u2018V\u00e4rvilised v\u00e4rvud\u2019 ning n\u00e4idendit \u2018Heledate varjude \u00f5htu\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Nikolai Baturini kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Nikolai Baturin (5. VIII 1936 \u2013 17. V 2019) oli luuletaja, n\u00e4itekirjanik ja prosaist. Tema vanemad olid peipsivenelaste j\u00e4reltulijad. Tsaariaja l\u00f5pus kolis Baturini perekond Mulgimaale. Ta s\u00fcndis Arumetsas Viljandimaal. Ta \u00f5ppis aastatel 1952\u20131955 p\u00f5llumajandustehnikumis ja teenis merev\u00e4es, kus tegeles viis …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6462,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7702","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7702","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7702"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7702\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7710,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7702\/revisions\/7710"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6462"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7702"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}