{"id":7691,"date":"2024-04-03T23:40:46","date_gmt":"2024-04-03T20:40:46","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7691"},"modified":"2025-10-15T12:03:16","modified_gmt":"2025-10-15T09:03:16","slug":"helga-nou","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/n\/helga-nou\/","title":{"rendered":"Helga N\u00f5u"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Helga N\u00f5u (s\u00fcnninimi Raukas, s. 22. IX 1934) on eesti kirjanik, kes veetis N\u00f5ukogude okupatsiooni paguluses Rootsis.<\/p>\n\n\n\n

N\u00f5u s\u00fcndis Tartus. Tema lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus Kohtlas, Tallinnas ja P\u00e4rnus. Aastatel 1942\u20131944 k\u00e4is ta P\u00e4rnu Linna 5. algkoolis. 1944. aasta septembris p\u00f5genes ta 10-aastase t\u00fcdrukuna koos vanemate ja vendadega Rootsi, kus elas esimese aasta jooksul k\u00fcmmekonnas p\u00f5genikelaagris. Seej\u00e4rel \u00f5ppis Rootsis Adels\u00f6 algkoolis, Herm\u00e5dsi korrespondentsinstituudis ja Stockholmis S\u00f6dermalmi k\u00f5rgemas t\u00fctarlastekoolis. 1957. aastal l\u00f5petas ta Stockholmi \u00f5petajaseminari ning asus t\u00f6\u00f6le \u00d6rby kooli, kus t\u00f6\u00f6tas \u00fche aasta algkooli\u00f5petajana. Samal aastal kolis ta elama Uppsalasse ning abiellus Enn N\u00f5uga, kes on samuti tuntud kirjanik. Neil on kolm last: poeg Heino ning t\u00fctred Laine ja Liia. Hiljem teenis Helga N\u00f5u kooli\u00f5petajana leiba Balingsta koolis, S\u00f6dra Hagundas, Uppsala Eesti t\u00e4ienduskoolis, Sunnersta koolis ning aastatel 1977\u20131999 Eriksbergi-Hogadali koolis. P\u00e4rast seda j\u00e4i pensionile. Viimastel aastak\u00fcmnetel jagab kirjanikupaar elu Rootsi ja Eesti ehk Uppsala ja Tallinna vahel, viibides aasta jooksul kordam\u00f6\u00f6da m\u00f5lemas.<\/p>\n\n\n\n

Helga N\u00f5u on olnud \u00fchiskondlikult aktiivne ning l\u00f6\u00f6nud kaasa n\u00e4iteks Uppsala Eesti Seltsis, Eesti Komitees, Rootsi Eestlaste Esinduses, Rootsi Kirjanike Liidus, Rootsi \u00d5petajate Liidus, Uppsala Eesti Klubis, EELK Uppsala Koguduses, V\u00e4lismaises Eesti Kirjanike Liidus, Balti Instituudis, AS-is Eesti Kirjanike Kooperatiiv ning on Eesti Kirjanike Liidu, Eesti PEN klubi ja Eesti Kirjanduse Seltsi liige. Ta on esinenud loengutega Kanadas Metsa\u00fclikoolis ning Rootsis, samuti Eesti \u00f5petajate seminaridel, osalenud v\u00e4ljaannete Tulehoidja ja Eesti Kroonika toimetamisel. Reisinud Skandinaavias, aga ka Inglismaal, Itaalias, Austrias ja Ameerika \u00dchendriikides. Koos abikaasaga on ta palju esinenud Eesti raamatukogudes ja koolides. Aastatel 1979\u20131983 ja 1988\u20131993 oli ta Rootsi riikliku kultuurin\u00f5ukogu k\u00e4sikirjade hindaja eesti kirjanduse alal ning 1983\u20131988 sisser\u00e4ndajate ja v\u00e4hemuskirjanduste toetuskomisjoni liige.<\/p>\n\n\n\n

Helga N\u00f5u on olnud kirjanduslikult aktiivne 1960-ndate aastate algusest, mil tema l\u00fchijutte avaldati ajakirjades Mana ja Tulimuld. Tema loomingu seas on nii l\u00fchijutte, novelle, romaane kui ka n\u00e4idendeid, ta on kirjutanud nii lastele kui ka t\u00e4iskasvanutele. Helga N\u00f5u 1965. aastal ilmunud esikromaan \u201eKass s\u00f6\u00f6b rohtu\u201c k\u00f5neles Rootsis elavate eesti tudengite ebakindlusest ning vanema generatsiooni sentimentaalsest identiteedikriisist ning p\u00e4lvis kohalike konservatiivsemate v\u00e4liseestlaste seas kriitikat. Modernismi esindajana tuntud autori raamatud on suuresti sotsiaalselt tundlikud, vaadeldes inimese kasvamise protsessi, sisaldades \u00fchtaegu pedagoogilist ja ps\u00fchholoogilist elementi, ning k\u00e4ies aktuaalselt kaasas ajaga. Tema varased teosed lahkasid pagulas\u00fchiskonda, maailmakorda ning v\u00e4lis- ja kodueesti suhteid, samuti p\u00f5lvkondade vahelisi probleeme. Enamik Helga N\u00f5u raamatuid ilmus esmalt Rootsis ning j\u00f5udis Eesti lugejani alles mitu aastak\u00fcmmet hiljem.<\/p>\n\n\n\n

Ta on eesti keelde t\u00f5lkinud kolm Astrid Lindgreni raamatut ning \u00fche Kerstin Thorvalli ning rootsi keelde \u00fche Aleksander Raukase oma. Tema enese loomingut on t\u00f5lgitud soome, rootsi, l\u00e4ti ja vene keelde, samuti antud v\u00e4lja heliraamatutena. Rakvere Teatris on lavastatud tema n\u00e4idend \u201eP\u00f5genejad\u201c (1990), mis j\u00f5udis aasta hiljem publikuni ka kuuldem\u00e4nguna.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks kirjutamisele on ta tegelenud ka kunstiga, illustreerides nii enda kui ka teiste teoseid. Tema maalidest ja kunstit\u00f6\u00f6dest on korraldatud n\u00e4ituseid nii Eesti kui ka Rootsis.<\/p>\n\n\n\n

Ta on p\u00e4lvinud Eesti Kultuuri Koondise auhinna (1968), Henrik Visnapuu kirjandusauhinna\u00a0(1971, romaaniga \u201eTiiger, tiiger\u201c), Lauri nimelise noorsookirjanduse auhinna (1983, raamatu \u201ePea suu!\u201c eest), Rootsi Eestlaste Esinduse kultuuriauhinna (1983), Virumaa Fondi ja Rakvere teatri auhinna (1990), Valget\u00e4he V klassi teenetem\u00e4rk\u00a0(2001), Eesti Vabariigi Kultuuriministri t\u00e4nukiri ja preemia s\u00fcnnip\u00e4eva puhul (2014 ja 2019), Elise Rosalie Auna nimeline V\u00f5tikvere raamatuk\u00fcla kirjanduspreemia (2019, romaaniga \u201eIngel ja idioot\u201d), Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali elut\u00f6\u00f6preemia (2019) ja Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise \u00f5nnitlus- ja aukirja 90. s\u00fcnnip\u00e4eva puhul (2024).<\/p>\n\n\n\n

M. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Kass s\u00f6\u00f6b rohtu<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, 278 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: \u00d5llu, 1991, 192 lk.]
Tiiger, tiiger<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1969, 244 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Tr\u00fckit\u00f6\u00f6stus, 1990, 208 lk.]
Paha poiss<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1973, 214 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: \u00d5llu, 1990, 160 lk.]
Inimvaresed<\/strong>. Stockholm: V\u00e4lis-Eesti & EMP, 1993, 240 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: \u00d5llu, 1995, 208 lk.]
Hundi silmas<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 1999, 239 lk.
Ood lastud rebasele<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2006, 231 lk.
Peaaegu geenius ehk Schr\u00f6dingeri kassi otsimas<\/strong>. Tartu: Atlex, 2008, 240 lk.
Mahaj\u00e4tjad<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2013, 284 lk.
Nartsiss, meeste\u00f5gija<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2016, 366 lk.
Ingel ja idioot<\/strong>. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2019, 234 lk.
Salahobune<\/strong>. Tallinn: EKSA, 2025, 253 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Kord kolmap\u00e4eval<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, 270 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: \u00d5llu, 1993, 224 lk.]<\/p>\n\n\n\n

Laste- ja noortekirjandus<\/em><\/strong>
Ruuduline r\u00f6\u00f6vel<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, 70 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 64 lk.]
Oi-oi-oi, mis juhtus!<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1967, 32 lk. [2. tr\u00fckk: 2022.]
Pea suu!<\/strong>. Stockholm: V\u00e4lis-Eesti & EMP, 1983, 182 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: \u00d5llu, 1994, 127 lk; 3. tr\u00fckk: Pea suu! T\u00f5mba uttu!. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2003 ja 2004, 274 lk; 4. tr\u00fckk: Pea suu! T\u00f5mba uttu!. Tallinn: Eesti Ajalehed, 2011, 216 lk. 5. tr\u00fckk: e-raamat: Pea suu! T\u00f5mba uttu!. Tallinn: Hea Lugu: Eesti Digiraamatute Keskus, 2014; 5. tr\u00fckk: 2017; 6. tr\u00fckk: 2022.]
T\u00f5mba uttu!<\/strong>. Tallinn: Kupar, 2001, 206 lk. [2. tr\u00fckk: Pea suu! T\u00f5mba uttu!. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2003 ja 2004, 274 lk; 3. tr\u00fckk: Pea suu! T\u00f5mba uttu!. Tallinn: Eesti Ajalehed, 2011, 216 lk. 4. tr\u00fckk: e-raamat:\u00a0Pea suu! T\u00f5mba uttu!. Tallinn: Hea Lugu: Eesti Digiraamatute Keskus, 2014; 5. tr\u00fckk: 2017; 6. tr\u00fckk: 2022.]
Kuues s\u00f5rm<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2003, 167 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Maurus, 2011, 168 lk; 3. tr\u00fckk: Tallinn: Maurus, Eesti Digiraamatute Keskus,\u00a02011;\u00a0Audioraamat: V\u00f5ru: Pimedate Info\u00fching Helikiri, 2003, 1 CD, 4 t 45 min.]
Appi!<\/strong>. Tartu: Atlex, 2008, 264 lk. [Audioraamat: loeb Kristin J\u00fcrgenson. Tallinn: Eesti Pimedate Raamatukogu, 2009, 1 CD, 8 t 29 min.]
J\u00e4\u00e4auku<\/strong>. Tartu: Atlex, 2010, 244 lk.
Sim-sala Harri<\/strong>. Tallinn: Hea Lugu, 2020, 158 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kirjavahetus<\/em><\/strong>
Helga ja Enn N\u00f5u, Need meie v\u00e4ga vanad armastuskirjad. 1956-1958<\/strong>. Tallinn: EKSA, 2025, 477 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Helga N\u00f5u kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Helga N\u00f5u (s\u00fcnninimi Raukas, s. 22. IX 1934) on eesti kirjanik, kes veetis N\u00f5ukogude okupatsiooni paguluses Rootsis. N\u00f5u s\u00fcndis Tartus. Tema lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus Kohtlas, Tallinnas ja P\u00e4rnus. Aastatel 1942\u20131944 k\u00e4is ta P\u00e4rnu Linna 5. algkoolis. 1944. aasta septembris p\u00f5genes ta …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6497,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7691","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7691","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7691"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7691\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7698,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7691\/revisions\/7698"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6497"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7691"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}