{"id":7670,"date":"2024-04-03T23:42:07","date_gmt":"2024-04-03T20:42:07","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7670"},"modified":"2025-10-15T10:01:25","modified_gmt":"2025-10-15T07:01:25","slug":"kersti-merilaas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/m\/kersti-merilaas\/","title":{"rendered":"Kersti Merilaas"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Kersti Merilaas (7. XII 1913 \u2013 8. III 1986; isikunimi kuni 1935 Eugenie Moorberg) on eesti luuleklassik, \u00fcks iseseisvas Eestis 1930. aastatel deb\u00fcteerinud v\u00e4ljapaistvaid noori autoreid, kelle edasine loometee sattus N\u00f5ukogude okupatsiooni poliitiliselt keerulistesse oludesse.<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis Narvas, elas m\u00f5ne aasta Peterburis, tuli 1917.a P\u00f5hja-Eestisse, kus elas mitmes kohas V\u00e4ike-Maarja l\u00e4hikonnas. \u00d5ppis Kiltsi algkoolis, V\u00e4ike-Maarja, Rakvere ja Tapa g\u00fcmnaasiumides, viimase l\u00f5petas 1932. a. Seej\u00e4rel teenis leiba peamiselt mitmesuguste juhut\u00f6\u00f6dega ning oli 1935\u20131936 ametnik Rakvere Maavalitsuses. 1936 abiellus ta luuletaja August Sangaga ja elas sestpeale m\u00f5nda aega kutselise kirjanikuna Tartus. Tema poeg on luuletaja Joel Sang. 1944. aastast alates elas ta P\u00e4rnus ja 1970. aastast Tallinnas, vahepeal ka Elva l\u00e4hedal Peedul. Ta suri Tallinnas.<\/p>\n\n\n\n

V\u00e4rsse hakkas ta kirjutama juba Kiltsi algkoolis; esimesed luuletused ilmusid tr\u00fckis 1927.a noorteajakirjas Elukevad. Tartusse asudes liitus Merilaas noorte luuletajate s\u00f5pruskonnaga, mis sai tuntuks \u201eArbujate\u201c nime all, ja aastatel 1935\u20131938 ilmus temalt perioodikas, peamiselt prestii\u017eses Eesti Kirjanikkude Liidu ajakirjas Looming, tervelt 60 luuletust. Esikkogu \u201eMaantee tuuled\u201c (1938) v\u00f5eti nii lugejate kui arvustajate poolt v\u00e4ga h\u00e4sti vastu. Selles andsid tooni siirad elujaatavad armastus- ja loodusluuletused, mille kujundit\u00e4psus ja traditsiooniline v\u00e4rsitehnika esindasid \u201eArbujate\u201c luuletajatele iseloomulikku uusklassikalist poeetikat, kuid Merilaasi luuletused olid vormilt suhteliselt lihtsamad, m\u00f5jusid spontaansemalt ja olid laululisema k\u00f5laga.<\/p>\n\n\n\n

Merilaasi j\u00e4rgmine luulekogu t\u00e4iskasvanutele n\u00e4gi tr\u00fckivalgust alles 24 aastat hiljem. Niiv\u00f5rd kui N\u00f5ukogude tsensuuriolud v\u00f5imaldasid, ilmus temalt luuletusi perioodikas. \u00dcldiselt kirjutas ja avaldas ta 1940. aastatel rohkem lastev\u00e4rsse, mis paistsid tollase v\u00e4hese ja \u00fcksluise lastekirjanduse taustal soodsalt silma. Lasteluulekogusid ilmus temalt ka hiljem. 1950ndate algupoolel kehtis Merilaasi luulele faktiliselt avaldamiskeeld, mille l\u00f5petas nn Hru\u0161t\u0161ovi sula. 1960. aastatel ilmusid kogud \u201eRannap\u00e4\u00e4suke\u201c (1962) ja \u201eKevadised koplid\u201c (1966), lisaks valikkogu \u201eKuukressid\u201c (1969). Uutes luuletustes paistsid nagu varemgi silma l\u00fc\u00fcriline tundetoon ning ergas loodustaju, ent suhteliselt kaalukam roll oli neis kogudes m\u00f5tteluulel, sotsiaalsetel ja eetilistel arutlustel. M\u00f5juva s\u00fcmboolikaga t\u00f5usid esile luuletused kodust ja kodumaast, nagu n\u00e4iteks viisistatuna tuntuks saanud \u201eP\u00f5hjarannik\u201c ja \u201eRukkilill\u201c. \u00dchena esimestest eesti luuletajatest teadvustas Merilaas keskkonnaprobleeme ja globaalseid ohte.<\/p>\n\n\n\n

Silmapaistev koht Merilaasi loomingus ja eesti luules \u00fcldse on tema viimasel kogul \u201eAntud ja v\u00f5etud\u201c (1981). See on tagasivaade l\u00e4bielatule ja arupidamine iseendaga. Isikup\u00e4raselt ja poeetiliselt on arendatud armastuse ja surma teemat. Lein armastatud inimese kaotuse p\u00e4rast, vananemise ja \u00fcksinduse meeleolud p\u00f5imuvad kauniste m\u00e4lestustega, tuues kaasa nostalgiat, kuid l\u00f5puks ka paratamatusega leppimist. Luuletused on valdavalt vabar\u00fctmilised, nagu olid ka paljud ta 1960ndate luuletused, kuid viimases kogus on v\u00e4ljendus eriti lakooniline ja t\u00e4pne.<\/p>\n\n\n\n

Vananemise ja elule tagasivaatamise teema on kesksel kohal ka Merilaasi n\u00e4idendis \u201eKaks viimast rida\u201c (1973). Veel on ta kirjutanud lasten\u00e4idendi \u201ePilli-Tiidu\u201c (1977) ja mitu ooperilibretot. Perioodikas on Merilaas avaldanud ka algup\u00e4rast l\u00fchiproosat. Saksa keelest on Merilaas t\u00f5lkinud B. Brechti, J. W. Goethe jt teoseid.<\/p>\n\n\n\n

E. S.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Maantee tuuled. Luuletusi<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1938, 62 lk.
Kallis kodu<\/strong>. Tartu: Tartu Eesti Kirjastus, 1944, 70 lk.\u00a0[Luuletusi lastele.]
P\u00e4ikese paistel<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 84 lk.\u00a0[Luuletusi lastele.]
Veskilaul<\/strong>. V\u00e4rssjutustus [lastele]. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 14 lk.
Rannap\u00e4\u00e4suke. Luuletusi 1938\u20131958<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 132 lk.
Lugu mustast ja valgest<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 17 lk.\u00a0[V\u00e4rssjutustus lastele.]
Kevadised koplid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 88 lk.
Kuukressid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1969, 196 lk.
Poeem P\u00e4rnu silgust<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1973, 46 lk.
Antud ja v\u00f5etud. Luuletusi 1977\u20131979<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 80 lk.
Lumest lumeni. Luuletusi lastele<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 44 lk.
Kui vanaema noor oli. V\u00e4rsse lastele<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 80 lk.
Valitud teosed<\/strong>. 1. ja 2. k\u00f6ide. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 282 + 335 lk.
Kersti Merilaas<\/strong>. Koostanud Joel Sang. Tallinn: Eesti Raamat, 1993, 127 lk.\u00a0[Sari \u2018V\u00e4ike luuleraamat\u2019.]
Valitud luuletused<\/strong>. Valinud Viivi Luik. Tallinn: Vagabund, 2003, 233 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Kaks viimast rida<\/strong>. N\u00e4idend neljas pildis. Tallinn: Perioodika, 1973, 68 lk.
Pilli-Tiidu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 120 lk.
Valitud teosed<\/strong>. 1. ja 2. k\u00f6ide. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 282 + 335 lk.<\/p>\n\n\n\n

Kersti Merilaasi kohta<\/strong><\/em>
Sirje Kiin, Kersti Merilaas: luuletaja elu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, 268 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Kersti Merilaasi kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kersti Merilaas (7. XII 1913 \u2013 8. III 1986; isikunimi kuni 1935 Eugenie Moorberg) on eesti luuleklassik, \u00fcks iseseisvas Eestis 1930. aastatel deb\u00fcteerinud v\u00e4ljapaistvaid noori autoreid, kelle edasine loometee sattus N\u00f5ukogude okupatsiooni poliitiliselt keerulistesse oludesse. Ta s\u00fcndis Narvas, elas m\u00f5ne …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6495,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7670","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7670","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7670"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7670\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7676,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7670\/revisions\/7676"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6495"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7670"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}