{"id":7655,"date":"2024-04-03T23:41:43","date_gmt":"2024-04-03T20:41:43","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7655"},"modified":"2025-10-14T14:18:26","modified_gmt":"2025-10-14T11:18:26","slug":"herta-laipaik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/l\/herta-laipaik\/","title":{"rendered":"Herta Laipaik"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/herta_laipaik_kalju_suur-scaled.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"682\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/herta_laipaik_kalju_suur-682x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-2441\" title=\"Foto: Kalju Suur\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/herta_laipaik_kalju_suur-682x1024.jpg 682w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/herta_laipaik_kalju_suur-200x300.jpg 200w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/herta_laipaik_kalju_suur-768x1154.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/herta_laipaik_kalju_suur-1022x1536.jpg 1022w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/herta_laipaik_kalju_suur-1363x2048.jpg 1363w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/herta_laipaik_kalju_suur-1920x2884.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/herta_laipaik_kalju_suur-scaled.jpg 1704w\" sizes=\"auto, (max-width: 682px) 100vw, 682px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Herta Laipaik (29. I 1921 \u2013 17. I 2008) v\u00f5itis N\u00f5ukogude perioodil lugejate poolehoiu Siberi-teemaliste noorsoojutustustega. Hiljem \u00e4ratas ta t\u00e4helepanu eesti rahvaluulest inspireeritud kunstmuistendite sarjaga. Tal j\u00e4tkus nii fantaasialendu kui ka t\u00e4helepanu tegeliku olustiku detailide suhtes.<\/p>\n\n\n\n<p>Ta s\u00fcndis Valgamaal Hummuli vallas k\u00e4sit\u00f6\u00f6lise perekonnas. 1940. aastal l\u00f5petas Laipaik T\u00f5rva \u00fchisg\u00fcmnaasiumi ja \u00f5ppis aastatel 1940\u20131943 Tartu \u00fclikoolis arstiteadust. Keerulistel 1940. aastatel t\u00f6\u00f6tas ta algul ajakirjanikuna, hiljem meditsiini\u00f5ena. Eestist v\u00e4ljasaadetuna t\u00f6\u00f6tas aastatel 1950\u20131953 Siberis, Krasnojarski krai Razdelnoje haiglas. P\u00e4rast Eestisse tagasitulekut t\u00f6\u00f6tas p\u00f5hiliselt raamatukoguhoidjana.<\/p>\n\n\n\n<p>Laipaiga esikteos, romaan \u201eTeenijat\u00fcdruk K\u00e4rt\u201c ilmus aastal 1944, kuid s\u00f5jaolude t\u00f5ttu ei j\u00f5udnud raamat lugejateni. Ajaloolise t\u00e4psuse ja eksootilise p\u00f5nevusega on kirjutatud jutustus \u201eH\u00f5bet\u00e4hega taigas\u201c (1958) ja jutukogu \u201e\u00dcksik paat Jenisseil\u201c (1966). Lasteraamatus \u201eProfessor Lillepooli kroonika\u201c (1982) kasutab autor ulmekirjanduse v\u00f5tteid.<\/p>\n\n\n\n<p>Kunstmuistendite kogud \u201eMaarjakask\u201c (1983) ja \u201eKurjasadu\u201c (1987) ning jutukogumik \u201ePipratoosi tondid\u201c (1990) kasutavad rahvap\u00e4rimusi kirjaniku lapsep\u00f5lvemaadelt L\u00f5una-Eestis.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00f5ukogude aja l\u00f5pus ja 1990. aastatel avaldas Laipaik mitmeid romaane, milles kujutas mahendamata t\u00f5ep\u00e4raga elu jooksul kogetud raskete aegade katsumusi, nagu romaan \u201eHallid luiged\u201c (1986) naistegelase vangistusest Saksa okupatsiooni ajal, Siberisse k\u00fc\u00fcditatute elu kujutav romaan \u201eAngara \u00e4\u00e4res. Anno 1950\u201c (1992) v\u00f5i romaan \u201eKoerakoonlane\u201c (1993) spiooni saatusest p\u00e4rast 2. maailmas\u00f5da. Autoril ei olnud illusioone inimeste rikutuse suhtes, kuid ta uskus s\u00fcdameheadusesse ja elu m\u00f5ttekusse.<\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks ajaloolisele proosale, kriminaallugudele ja fantaasiaraamatutele on Laipaik avaldanud ka arvustusi ja publitsistikat.<\/p>\n\n\n\n<p><em>L. P.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em>Romaanid<\/em><\/strong><br><strong>Hallid luiged<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 190 lk.<br><strong>Vagajutt vaskraamatust<\/strong>. Tallinn: Kupar, 1991, 78 lk.<br><strong>Angara \u00e4\u00e4res. Anno 1950<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1992, 240 lk.<br><strong>Koerakoonlane. Hingep\u00fc\u00fcdja<\/strong>. Jutustused. Tallinn: Katherine, 1993, 302 lk.<br><strong>Pelg<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1993, 159 lk.<br><strong>P\u00e4rlid surevad pikkamisi<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1993, 301 lk.<br><strong>Ilut\u00fcdruku lilled<\/strong>. Tallinn: Katherine, 1994, 198 lk.<br><strong>Musta opaali rada<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1996, 286 lk.<br><strong>Oma koja narr<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1998, 215 lk.<br><strong>Ood litrilisele \u00f5htukleidile<\/strong>. Tallinn: Olion, 1999, 255 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Jutud<\/em><\/strong><br><strong>H\u00f5bet\u00e4hega taigas<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 256 lk.<br><strong>\u00dcksik paat Jenisseil<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1966, 152 lk.<br><strong>Kummitus muusikatoas \u2013 Doktor Vallaku m\u00f5istatus<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 240 lk.<br><strong>Professor Lillepooli kroonika<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 168 lk.<br><strong>Pipratoosi tondid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 139 lk.<br><strong>Hauakaevaja lood<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 236 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Kunstmuistendid<\/em><\/strong><br><strong>Maarjakask<\/strong>. Kunstmuistendeid \u00fche vana jutuvestja m\u00e4lestuseks. Tallinn: Eesti Raamat, 1983, 120 lk.<br><strong>Kurjasadu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 126 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>M\u00e4lestused<\/em><\/strong><br><strong>Tuulekellad<\/strong>. Tallinn: Olion, 2000, 124 lk.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/l\/herta-laipaik\/herta-laipaiga-kohta\/\" data-type=\"page\" data-id=\"7657\">Artiklid ja arvustused Herta Laipaiga kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Herta Laipaik (29. I 1921 \u2013 17. I 2008) v\u00f5itis N\u00f5ukogude perioodil lugejate poolehoiu Siberi-teemaliste noorsoojutustustega. Hiljem \u00e4ratas ta t\u00e4helepanu eesti rahvaluulest inspireeritud kunstmuistendite sarjaga. Tal j\u00e4tkus nii fantaasialendu kui ka t\u00e4helepanu tegeliku olustiku detailide suhtes. Ta s\u00fcndis Valgamaal Hummuli &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6486,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7655","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7655","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7655"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7655\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7659,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7655\/revisions\/7659"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6486"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7655"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}