{"id":7638,"date":"2024-04-03T23:42:09","date_gmt":"2024-04-03T20:42:09","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7638"},"modified":"2025-10-13T16:51:58","modified_gmt":"2025-10-13T13:51:58","slug":"august-gailit","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/g\/august-gailit\/","title":{"rendered":"August Gailit"},"content":{"rendered":"
\"August<\/a><\/figure>\n\n\n\n

August Gailit (9. I 1891 \/ 28. XII 1890 \u2013 5. XI 1960) oli novelli- ja romaanikirjanik, kes romantilise loojanatuurina on eesti proosa \u00fcldpildis erandlik autor ja tuntud eesk\u00e4tt klassikaks saanud episoodromaanide \u201eToomas Nipernaadi\u201c ja \u201eEkke Moor\u201c poolest.<\/p>\n\n\n\n

Gailit s\u00fcndis l\u00e4ti v\u00f5i liivi p\u00e4ritolu ehitusmeistri pojana Sangaste m\u00f5isas Kuiksillal. Tema ema oli saksastunud perekonnast p\u00e4rit eestlanna. 1895. aastast oli tema noorp\u00f5lvekoduks Laatre m\u00f5is Tartumaal. \u00d5ppis 1899. aastast Valgas l\u00e4ti kihelkonnakoolis ja linnakoolis, seej\u00e4rel 1905\u20131907 Tartu linnakoolis, mis j\u00e4i l\u00f5petamata. 1907\u20131911 t\u00e4iendas oma haridust Tartus eratunde v\u00f5ttes. 1911\u20131916 tegutses ajakirjanikuna Riias, seej\u00e4rel s\u00f5jakorrespondent. J\u00e4tkas ajakirjanikuna 1916\u20131917 Tallinna Teataja ja 1918 Tartus Postimehe toimetuses. Kirjutas kunsti- ja kirjanduskriitikat. 1917. aastast tegutses aktiivselt kirjanike r\u00fchmituses Siuru. V\u00f5ttis osa Vabaduss\u00f5jast s\u00f5jav\u00e4eametnikuna ja s\u00f5jakirjasaatjana. 1920\u20131922 t\u00f6\u00f6tas ajakirjandusata\u0161eena Eesti saatkonnas Riias. 1922\u20131924 elas Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias. Seej\u00e4rel kutseline kirjanik Tartus. Abiellus n\u00e4itlejanna Elvi Vaher-Nanderiga. Oli 1932\u20131934 Vanemuise teatri direktor, 1934\u20131944 elas kirjanikuna Tallinnas. P\u00f5genes koos perekonnaga 1944. aasta septembris Rootsi, elukohaks sai Ormesta m\u00f5is \u00d6rebro linna l\u00e4hedal. J\u00e4tkas seal kirjanduslikku tegevust kuni oma surmani. Maetud \u00d6rebro P\u00f5hjakalmistule, kuhu on p\u00fcstitatud m\u00e4lestuskivi.<\/p>\n\n\n\n

Deb\u00fcteerib perioodikas 1909. Esimese raamatuna ilmub s\u00fcmbolistlik jutustus \u201eKui p\u00e4ike l\u00e4heb looja\u201c (1910). Siuru-perioodi teravmeelsed kirjanduslikud f\u00f6ljetonid on koondatud kogusse \u201eKlounid ja faunid\u201c (1919). Varaseim novellistika ilmub raamatutes \u201eSaatana karussell\u201c (1917), \u201eR\u00e4ndavad r\u00fc\u00fctlid\u201c (1919) ja \u201eAugust Gailiti surm\u201c (1919). Tema uusromantilistele novellidele on omane erakordsus ainevalikus, t\u00fc\u00fcbikujutuses ja s\u00f5nastuslaadis. Eelistatult on kujutatud liialdavate fantaasiapiltide, eksootiliste olevuste ja n\u00e4htuste galeriid, mis on k\u00fcllastunud destruktiivsetest meeleoludest, grotesksetest motiividest ja karikeerivatest piltidest. Lahates inimeksistentsi varjatud tahke ja kokkupuudet vaenuliku kaosemaailmaga, on novellid kohati kantud ekspressionismist m\u00f5jutatud inetuseesteetikast ja k\u00fc\u00fcnilisest sarkasmist. Kolmes viimases kodumaal ilmunud novellikogus \u201eIdioot\u201c (1924), \u201eVastu hommikut\u201c (1926) ja \u201eRistis\u00f5itjad\u201c (1927) on fantastiline kujutamislaad ja m\u00e4nguline stiilikirevus taandunud, kuid p\u00f5hiline elutunnetus on j\u00e4tkuvalt romantiline, t\u00e4is dramaatikat, mida annab edasi tegelaste siseelu ps\u00fchholoogilisem valgustus. Varasema saatuse- ja armastusteema k\u00f5rval on vaatluse alla v\u00f5etud ka drastilisi olukordi sotsiaalsest ja ideoloogilisest sf\u00e4\u00e4rist, ent l\u00e4htetasand on eesk\u00e4tt \u00fcldinimlik, ellusuhtumine p\u00f5hitoonilt pessimistlik v\u00f5i isegi traagiline. Kultuuripoliitika ja \u00fchiskonnaelu v\u00e4\u00e4rn\u00e4htusi materdavad f\u00f6ljetonid on koondatud kogusse \u201eAja grimassid\u201c (1926).<\/p>\n\n\n\n

Impressionistlike sugemetega romaan \u201eMuinasmaa\u201c (kirjutatud 1914, ilmunud 1918) avab suviste s\u00fcndmuste taustal boheemlasliku tegelaskuju palgejooni. Romaanis \u201ePurpurne surm\u201d (1924) ekspressionistlikult kujutatud mandumine ja h\u00e4ving annab O.\u00a0Spengleri vaimus aimu \u00d5htumaa allak\u00e4iku t\u00f5endavatest suurtest s\u00f5dadest ja veristest revolutsioonidest, mille kulminatsiooniks kujuneb aegam\u00f6\u00f6da l\u00e4henev epideemia. Tuntuim teos, novellromaan \u201eToomas Nipernaadi\u201c (1928) kujutab boheemlasliku hulkurina r\u00e4ndavat kirjanikku, kes romantilise kaanoni arhet\u00fc\u00fcpse esindajana kehastab nii elujuhtumite kollektsion\u00e4\u00e4ri, igavese armastuskogemuse otsijat kui ka eksistentsialistlikku m\u00e4ssajat elu paratamatuste vastu. Vabaduss\u00f5ja-teemaline episoodromaan \u201eIsade maa\u201c (1935) jutustab m\u00f5neti koomilisel viisil ja ajalugu romantiseerivalt vabadusv\u00f5itlusest. Mereromaan \u201eKarge meri\u201c (1938, p\u00e4lvis 1939 EV presidendi auhinna) kujutab rannaelu v\u00e4ikesel saarel, kus eluolu m\u00e4\u00e4ravad traditsioonilised kogukondlikud eluvormid ja heitlus karmide loodusstiihiatega. Arenguromaan \u201eEkke Moor\u201c (1941) jutustab humoorikal ja l\u00fc\u00fcrilisel viisil rannak\u00fcla noormehe r\u00e4nnakutest, kogemaks tegelikkuse eri k\u00fclgi ning otsimaks iseennast ja elu lahtisi allikaid. Kodumaal valminud, kuid Rootsis ilmunud romaan \u201eLeegitsev s\u00fcda\u201c (1945) pakub maamilj\u00f6\u00f6 taustal filosoofilisi m\u00f5tisklusi elu ja kunsti suhete teemal. Romaan \u201e\u00dcle rahutu vee\u201c (1951) kujutab kodumaalt p\u00f5genejate teekonda v\u00e4ikeses kaluripaadis 1944. aasta s\u00fcgisel. Kolmeosaline proosateos \u201eKas m\u00e4letad, mu arm?\u201c (I \u2013 1951, II \u2013 1955, III \u2013 1959) sisaldab erineva pikkuse ja kireva ainestikuga nostalgilisi m\u00e4lestuslugusid, kus tuntavad on koduigatsuse ja hingepaguluse meeleolud. Gailiti looming laiemalt on pakkunud ainestikku paljudeks lava- ja filmiversioonideks. Tallinnfilm on loonud romaanide \u201eKarge meri\u201c (1982, re\u017e. A.\u00a0Kruusement) ja \u201eToomas Nipernaadi\u201c (1983, re\u017e. K.\u00a0Kiisk) filmiversioonid.<\/p>\n\n\n\n

A. O.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Novellid<\/em><\/strong>
Saatana karussell<\/strong>. Tallinn: Siuru, 1917, 123 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Saatana karussell: \u201cSiuru\u201d-aegsed novellid\u2019, Tallinn: Kunst, 2010, 340 lk.]
R\u00e4ndavad r\u00fc\u00fctlid<\/strong>. Tartu: Odamees, 1919, 211 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Saatana karussell: \u201cSiuru\u201d-aegsed novellid\u2019, Tallinn: Kunst, 2010, 340 lk.]
Klounid ja faunid<\/strong>. Tartu: Odamees, 1919, 153 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Varrak, 2011, 175 lk.]
August Gailiti surm<\/strong>. Tartu: Odamees, 1919, 42 lk.
Idioot<\/strong>. Tartu: Odamees, 1924, 88 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Saatana karussell: \u201cSiuru\u201d-aegsed novellid\u2019, Tallinn: Kunst, 2010, 340 lk.]
Aja grimassid<\/strong>. Tartu: Loodus, 1926, 154 lk.
Vastu hommikut<\/strong>. Tartu: Loodus, 1926, 269 lk.
Ristis\u00f5itjad<\/strong>. Tartu: Loodus, 1927, 383 lk. [2. tr\u00fckk: Toronto: Orto, 1953, 239 lk.]
Kogutud novellid. I k\u00f6ide<\/strong>. Tallinn: Kultuurkoondis, 1940, 298 lk.
Kogutud novellid. II k\u00f6ide<\/strong>. Tallinn: Kultuurkoondis, 1940, 275 lk.
Kogutud novellid. III k\u00f6ide<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942, 254 lk.
Viimne romantik<\/strong>. Vadstena: Orto, 1949, 228 lk.
Kas m\u00e4letad, mu arm?. I osa<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1951, 271 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Kas m\u00e4letad, mu arm?\u2019, I-III, Tartu: Ilmamaa, 1997, 630 lk.]
Kas m\u00e4letad, mu arm?. III osa<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1959, 266 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Kas m\u00e4letad, mu arm?\u2019, I-III, Tartu: Ilmamaa, 1997, 630 lk.]
P\u00f5hjaneitsi<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: Heino Puhvel. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 232 lk. [Sari \u2018Eesti novellivara\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Kui p\u00e4ike l\u00e4heb looja<\/strong>. P\u00e4rnu: Sakala; Meie Kodumaa, 1910, 198 lk.
Muinasmaa<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1918, 228 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tallinn: Varrak, 1920, 167 lk; Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1965, 267 lk; Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2002, 189 lk; 2022.]
Purpurne surm<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1924, 230 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev 2001, 220 lk.]
Toomas Nipernaadi<\/strong>. Tartu: Loodus,1928, 430 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tartu: Noor-Eesti, 1935, 452 lk; Tallinn: Eesti Kirjastus, 1944, 445 lk; Vadstena: Orto, 1947, 396 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 360 lk; Tallinn: Avita, 1996, 320 lk; Tallinn: Varrak, 2001, 477 lk; Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, 2006, 253 lk; Tallinn: Hea Lugu, 2014, 260 lk; 2023.]
Isade maa<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 407 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Vadstena: Orto, 1946, 407 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 357 lk; Tartu: Ilmamaa: 1996, 270 lk; Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, 2009, 318 lk; 2025.]
Karge meri<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 327 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tallinn: Koskel, 1944, 251 lk; Vadstena: Orto, 1949, 207 lk; Tallinn: Eesti Raamat 1883, 192 lk.]
Ekke Moor<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1941, 290 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942, 289 lk; Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1960, 324 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 221 lk; Tallinn: Pegasus, 2007, 291 lk; Tallinn: Hea Lugu, 2015, 269 lk; 2024]
Leegitsev s\u00fcda<\/strong>. Vadstena: Orto, 1945, 310 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckkid: Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1956, 311 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1990, 230 lk; 2024]
\u00dcle rahutu vee<\/strong>. G\u00f6teborg: Orto, 1951, 375 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tartu: Ilmamaa, 1998, 303 lk; Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, 2009, 255 lk.]
Kas m\u00e4letad, mu arm?. II osa: Proua Ene Leevi pihtimus<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1955, 286 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Kas m\u00e4letad, mu arm?\u2019, I-III, Tartu: Ilmamaa, 1997, 630 lk.]<\/p>\n\n\n\n

Luule<\/strong><\/em>
P\u00fchaj\u00e4rv<\/strong>. Suine kiri Felix Ormussonile. Biograafiline f\u00f6ljeton v\u00e4rssides. Tartu: Ilmamaa, 2018, 32 lk.<\/p>\n\n\n\n

Esseed ja artiklid<\/strong><\/em>
Siis tuli s\u00f5da<\/strong>. Koostaja Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2019, 536 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Kirjavahetus<\/em><\/strong>
August Gailiti kirjad Friedebert Tuglasele ajavahemikust 1917-1926<\/strong>. Sissejuhatus ja kommentaarid: Margus Kasterpalu. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, Virgela, 1996, 93 lk.
August Gailit,\u00a0Kirjad Eesti Kirjanike Kooperatiivile<\/strong>. Koostanud Janika\u00a0Kronberg. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1999, 147 lk.
Ella Ilbak, August Gailit,\u00a0Kirjad 1952-1961<\/strong>. Koostanud Piret\u00a0Noorhani. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2009, 137 lk.<\/p>\n\n\n\n

August Gailiti kohta<\/strong><\/em>
Bernard Kangro, Valev Uibopuu, August Gailit 1891\u20131960<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, 157 lk.
Jaanus Vaiksoo, Gailit ja Nipernaadi<\/strong>. Tallinn: Koolibri, 1995, 96 lk.
Hando Runnel (koostaja), Lugusid Mr. Ge\u2019st, August Gailitist<\/strong>. \u2013 Tartu: Ilmamaa, 2020, 380 lk.
Aivar Kull, August Gailit: lahtiste allikate poole<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2022, 399 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused August Gailiti kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

August Gailit (9. I 1891 \/ 28. XII 1890 \u2013 5. XI 1960) oli novelli- ja romaanikirjanik, kes romantilise loojanatuurina on eesti proosa \u00fcldpildis erandlik autor ja tuntud eesk\u00e4tt klassikaks saanud episoodromaanide \u201eToomas Nipernaadi\u201c ja \u201eEkke Moor\u201c poolest. Gailit s\u00fcndis …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6476,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7638","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7638","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7638"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7638\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7647,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7638\/revisions\/7647"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6476"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7638"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}