{"id":7612,"date":"2024-04-03T23:41:00","date_gmt":"2024-04-03T20:41:00","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7612"},"modified":"2025-10-15T10:08:34","modified_gmt":"2025-10-15T07:08:34","slug":"ilmar-jaks","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/j\/ilmar-jaks\/","title":{"rendered":"Ilmar Jaks"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Ilmar Jaks (4. IV 1923 \u2013 IX 2019) on eesti pagulaskirjanduse l\u00fchiproosa \u00fcks t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseimaid esindajaid. Jaksi loomingut iseloomustab novellivormi klassikaliste v\u00e4\u00e4rtuste loomulik taju, keeleline tundlikkus, stiililine aktiivsus, iroonilisus, ideoloogiliste paradokside otsing ning sagedasti t\u00e4heldatav ootamatuse ja kummastuse tunne.<\/p>\n\n\n\n

Jaks s\u00fcndis 1923. aastal L\u00e4\u00e4nemaal Asuk\u00fcla vallas taluomanikust algkooli\u00f5petaja pojana, \u00f5ppis 1930\u201334 Haapsalu 2. algkoolis ja 1934\u201341 Haapsalu \u00fchisg\u00fcmnaasiumis. Jaksil on olnud seiklusrikas elu. T\u00f6\u00f6tanud 1941. aastast ajakirjanikuna Tallinnas, siirdus ta 1943 Soome, v\u00f5ttis osa s\u00f5jast Soome armee eesti r\u00fcgemendis nr 200 (st oli soomepoiss) ning naasis 1944. aastal Eestisse, kus ta saadeti Punaarmee t\u00f6\u00f6pataljoni Eestisse ja Leningradi. 1945. aastal \u00f5nnestus tal Leningradi sadamas ujuda Soome laevale ning p\u00f5geneda Rootsi. Rootsis \u00f5ppis ta 1949\u201353 \u00f5igusteadust, alates 1954. aastast t\u00f6\u00f6tas Rootsi riigiasutustes, sealhulgas juristina kuninglikus meditsiinivalitsuses ja kuninglikus kammerkolleegiumis; samaaegselt tegeles erapraksisega. 1978. aastal lahkus Jaks Rootsist, elades l\u00fchiajaliselt Taanis, Austrias ja Saksa LV-s; siis pikemalt Prantsusmaal Bretagne\u2019is ning hiljem taas Rootsis Norra piiri \u00e4\u00e4res. Ta oli abielus prantsuse-vietnami p\u00e4ritolu poetessi Ariane Kveld Jaksiga. Jaks on p\u00e4rjatud Friedebert Tuglase novelliauhinnaga (1992 ja 2004) ning Riigivapi IV klassi teenetem\u00e4rgiga (1998). Ta suri Fredrika k\u00fclas \u00c5sele omavalitsuses Ume\u00e5 linna l\u00e4hedal Rootsis.<\/p>\n\n\n\n

Kirjanduslikku tegevust alustas Ilmar Jaks s\u00f5jam\u00e4lestuste kroonikuna, memuaarm\u00f5tisklus \u201cSaaremaalt Leningradi. T\u00f6\u00f6pataljonlase p\u00e4evik 1944\u201345\u201d (1949) ennetab elutundelt hilisemat l\u00fcroeepilist s\u00f5japroosat ning paistab silma anal\u00fc\u00fctilisusega. Alustanud loometeed s\u00f5ja ning selle tagaj\u00e4rgede vaatlusega pagulase vaatepunktist, lisandusid tema loomingusse j\u00e4rk-j\u00e4rgult universaalsemad motiivid, n\u00e4iteks inimese saatus. R\u00f5hutanud publitsistikas kalduvust m\u00f5testada maailma pu\u00e4nteeritud episoodide jadana, hakkas Jaks ka ilukirjanduslikus loomingus praktiseerima novellivormi.<\/p>\n\n\n\n

Novellikogudes \u201cAruanne\u201d (1958), \u201cMapp\u201d (1970), \u201cKeldrist p\u00f6\u00f6ningule\u201d (1971) ja \u201cAugeiase tallid\u201d (1977) avastab Jaks p\u00f5hjalikult l\u00fchiproosa v\u00f5imalusi. Tema novellide l\u00e4htepunktiks on sageli m\u00f5ni igap\u00e4evaeluline \u00fcksikseik, mis l\u00e4bi autori k\u00e4sitluse omandab humoorika, iroonilise, groteskse v\u00f5i traagilise kvaliteedi. Temaatiliselt keskenduvad novellid algul s\u00f5jale, palju on karakterportreesid; hiljem on valdav kiiretempoline ja tinglikum, taime- ja loomaallegooriateni ulatuv esitusviis, mikroskoopilise ja kosmilise plaani \u00fcha j\u00e4igem vastandus ning sellest tulenev grotesk. L\u00e4biva ideena kordub kodumaatus kui s\u00fc\u00fc ja \u00fclekohus ning individuaalse loojatemperamendi ja kollektiivse moraali vastandus. Novellikogu \u201cPimedus\u201d (2003) oli esimene, mis ilmus originaalis autori kodumaal, seda kannab t\u00e4helepanu saatusliku potentsiaaliga olukordadele, juhuste kokkulangevusele, erinevate vaatenurkade v\u00f5i arusaamade p\u00f5rkumisele, mis paljastavad t\u00f5dede suhtelisust. Jaksi l\u00fchiproosas on eraldiseisvaks v\u00e4\u00e4rtuseks novellikogu kui omaette tervik.<\/p>\n\n\n\n

Jaks on kirjutanud ka kolm romaani. Autobiograafilistel s\u00fc\u017eeeseikadel p\u00f5hinev \u201cEikellegi maal. \u00dclest\u00e4hendusi Siimonist\u201d (1963) loob m\u00f5juv\u00f5imsa kujundi \u201cprotot\u00fc\u00fcpsest pagulasest\u201d. Teose aegruum rullub lahti assotsiatiivse m\u00e4lu tegevusena, palju m\u00e4ngitakse semantiliste kontrastidega (oks\u00fc\u00fcmoron, kollaa\u017e) ning kasutatakse ohtralt lingvistilise tihendamise v\u00f5tteid (s\u00f5naeksperiment ja -m\u00e4ng, kohatine alg- ja l\u00f5ppriim, stiliseeritud r\u00fctm). Romaan \u201cTalu\u201d (1980) k\u00e4sitleb kriitiliselt talut\u00f6\u00f6 idealiseerimist, seades mehe t\u00f6\u00f6orjuse, omandivaistu ja maa k\u00e4sule kuuletumise vastamisi naise \u00fcrgse, ohjamatu armastusega. Romaan \u201cNeptun. \u00d5iguse telgitagustest\u201d (1981) on advokaadi jutustus \u00f5iguss\u00fcsteemi ja inimsuse kokkup\u00f5rgetest, seaduse ja \u00fcksikisiku vastuolulisest vahekorrast, mis p\u00e4\u00e4dib advokaadi loobumisega oma praksisest. Teose teeb eriliseks vaatepunkti asetamine seaduse, mitte alistatava subjekti poolele.<\/p>\n\n\n\n

J. T.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Talu<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1980, 194 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: \u00d5llu, 1993, 140 lk.]
Neptun: \u00f5iguse telgitagustest<\/strong>. Stockholm: V\u00e4lis-Eesti & EMP, 1981, 136 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: \u00d5llu, 1992, 136 lk.]
Eikellegi maal. \u00dclest\u00e4hendusi Siimonist<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1963, 294 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: \u00d5llu, 1991, 172 lk.]<\/p>\n\n\n\n

Novellid ja jutustused<\/em><\/strong>
Aruanne<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1958, 287 lk.
Mapp: novelle ja katkendeid<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, 263 lk.
Keldrist p\u00f6\u00f6ningule<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1971, 247 lk.
Augeiase tallid<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1977, 211 lk.
Augeiase tallid; Keldrist p\u00f6\u00f6ningule<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1991, 176 lk. [Sari \u2018Europeia\u2019, valikkogu.]
Pimedus<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2003, 152 lk.
Pleenum Heaolu Keskasutuses<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 2004, 79 lk. [Loomingu Raamatukogu, jutustus.]<\/p>\n\n\n\n

Memuaristika<\/em><\/strong>
Saaremaalt Leningraadi: T\u00f6\u00f6pataljonlase p\u00e4evik 1944-1945<\/strong>. Stockholm: Eesti Raamat, 1949, 199 lk.<\/p>\n\n\n\n


Artiklid ja arvustused Ilmar Jaksi kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ilmar Jaks (4. IV 1923 \u2013 IX 2019) on eesti pagulaskirjanduse l\u00fchiproosa \u00fcks t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rseimaid esindajaid. Jaksi loomingut iseloomustab novellivormi klassikaliste v\u00e4\u00e4rtuste loomulik taju, keeleline tundlikkus, stiililine aktiivsus, iroonilisus, ideoloogiliste paradokside otsing ning sagedasti t\u00e4heldatav ootamatuse ja kummastuse tunne. Jaks s\u00fcndis …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6482,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7612","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7612","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7612"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7612\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7689,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7612\/revisions\/7689"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6482"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7612"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}