{"id":7601,"date":"2025-09-20T12:23:15","date_gmt":"2025-09-20T09:23:15","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7601"},"modified":"2025-09-20T13:12:12","modified_gmt":"2025-09-20T10:12:12","slug":"august-jakobson","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/j\/august-jakobson\/","title":{"rendered":"August Jakobson"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-25-14_august_jakobson.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"657\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-25-14_august_jakobson-657x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-5916\" title=\"Foto: J. &amp; P. Parikas\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-25-14_august_jakobson-657x1024.jpg 657w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-25-14_august_jakobson-192x300.jpg 192w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-25-14_august_jakobson-768x1197.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-25-14_august_jakobson-985x1536.jpg 985w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/a-25-14_august_jakobson.jpg 1227w\" sizes=\"auto, (max-width: 657px) 100vw, 657px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>August Jakobson (ametlikult Augustin Jakobson, 2. IX \/ 20. VIII 1904 \u2013 23.V 1963)\u00a0oli kirjanik, riigi- ja \u00fchiskonnategelane. Tuntud kui n\u00f5ukogudemeelne n\u00e4ite- ja romaanikirjanik. Tema ulatuslik looming m\u00f5jutas tugevalt eesti realismi arengut.<\/p>\n\n\n\n<p>Jakobson s\u00fcndis P\u00e4rnu l\u00e4hedal R\u00e4\u00e4ma alevikus t\u00f6\u00f6lisperekonnas (R\u00e4\u00e4ma liideti P\u00e4rnu linnaga 1920. aastal) ning \u00f5ppis P\u00e4rnu \u00fchisg\u00fcmnaasiumis. 1926-1929 \u00f5ppis Tartu \u00dclikooli majandusteaduskonnas, 1931-1935 arstiteaduskonnas, kuid ei l\u00f5petanud. Tegutses 1927-1940 Tartus kutselise kirjanikuna ning aastast 1928 oli Eesti Kirjanike Liidu liige, 1939-1940 selle esimees. P\u00e4rast Eesti okupeerimist kujunes Jakobsonist n\u00f5ukogulik poliitikategelane. 1940-41 t\u00f6\u00f6tas ajalehe Kommunist toimetuses ja oli kirjastuse Ilukirjandus ja Kunst peatoimetaja, lisaks oli ta Eesti N\u00f5ukogude Kirjanike Liidu organiseerimistoimkonna esimees. 1944-46 ning 1950-54 oli Jakobson Eesti N\u00f5ukogude Kirjanike Liidu esimees, nimetati 1945 Eesti NSV teeneliseks kirjanikuks ja kaks aastat hiljem ENSV rahvakirjanikuks. 1950-58 oli Jakobson ENSV \u00dclemn\u00f5ukogu Presiidumi esimees ja NSVLi \u00dclemn\u00f5ukogu Presiidiumi esimehe aset\u00e4itja. Jakobson oli NLKP liige 1942. aastast. Suri Tallinnas, maetud Metsakalmistule. M\u00e4lestust j\u00e4\u00e4dvustab sammas P\u00e4rnus (J. Soans, U. Ivask, 1973).<\/p>\n\n\n\n<p>Jakobsoni deb\u00fc\u00fct oli naturalistlik romaan \u201eVaeste-Patuste alev\u201c (1927). Kahek\u00f6iteline teos v\u00f5itis peaauhinna kirjastuse \u201eLoodus\u201c esimesel romaaniv\u00f5istlusel ning oli laialt loetud. Romaanis k\u00e4sitletakse t\u00f6\u00f6lisaguli Vaeste-Patuste alevi (mille aluseks oli P\u00e4rnu R\u00e4\u00e4ma linnaosa) inimeste vaesust ja viletust 1910.-1920. aastatel. Teos pani aluse sotsiaalolustikulise romaani traditsioonile eesti kirjanduses. N\u00f5ukogude Eestis alustas Jakobson romaani \u00fcmbert\u00f6\u00f6tamist, et olla vastavuses sotsialistliku realismi n\u00f5uetega, kuid j\u00f5udis seda teha ainult I k\u00f6itega. Romaani esimene dramatiseering oli A. S\u00e4revi poolt P\u00e4rnu T\u00f6\u00f6listeatris (1929) ning seda on dramatiseeritud hiljem korduvalt.<\/p>\n\n\n\n<p>J\u00e4rgnesid mitmed romaanits\u00fcklid (\u201eTuhkur hobune\u201c, \u201eAndruksonide suguv\u00f5sa\u201c) ning olles \u00e4\u00e4rmiselt viljakas autor, ilmusid aastatel 1930-1939 Jakobsoni sulest ka seitse novellikogu. L\u00fchikeste vahedega ilmusid veel mitmed romaanid ning enne Teist maailmas\u00f5da kirjutas Jakobson oma esimesed n\u00e4idendid \u201ePurunenud vaas\u201c (lavastati \u201eVanemuises\u201c ja Eesti Draamateatris 1938) ja \u201eViirastused\u201c (hiljem pealkirjaga \u201eTondid\u201c, mis koos novellikoguga \u201eM\u00e4lestusi laulvast kuldnokast\u201c sai 1940 Eesti Vabariigi presidendi auhinna). \u201eViirastused\u201c \u00e4ratas t\u00e4helepanu ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fcsi vaimus arendatud eetiliste probleemidega ning seda on korduvalt lavastatud hiljemgi.<\/p>\n\n\n\n<p>P\u00e4rast Eesti okupeerimist toimus Jakobsoni loomingus muutus: naturalistliku kallaku asemel hakkas teostes domineerima n\u00f5ukogulik ideoloogia. Ilmusid tugevalt propagandistliku sisuga teosed, mitmed novellivalimikud ja l\u00fchiproosateosed. Jakobson avaldas ka noortele adresseeritud muinasjutukogu \u201e\u00d6\u00f6bik ja vaskuss\u201c (1947), millest on mitmeid kordustr\u00fckke.<\/p>\n\n\n\n<p>N\u00f5ukogude Eestis kirjutas Jakobson lavateoseid, mida ta ise nimetas dramaatilisteks jutustusteks. Neist esimene oli \u201eElu tsitadellis\u201c (1946), mis taunib kahtlevat hoiakut n\u00f5ukogude v\u00f5imu suhtes. Teos p\u00e4lvis oma ideoloogilise hoiaku t\u00f5ttu n\u00f5ukogude kultuuriinstantside toetuse ning seda lavastati rohkesti N\u00f5ukogude Liidu ja Ida-Euroopa teatrites. Teose j\u00e4rgi loodi ka samanimeline esimene N\u00f5ukogude Eesti m\u00e4ngufilm (re\u017e. H. Rappoport; 1947). 1946. kirjutatud n\u00e4idend \u201eV\u00f5itlus\u201c (hiljem pealkirjaga \u201eV\u00f5itlus rindejooneta\u201c) kujutab klassikonflikte Eesti Vabariigi ajal \u00fche perekonna siseselt. Nende kahe n\u00e4idendi eest sai Jakobson esimese Eesti kirjanikuna Stalini preemia. N\u00e4idendis \u201eKaks leeri\u201c (1948) seatakse vastamisi sotsialistliku ja kapitalistliku \u00fchiskonna ideed. Sellele j\u00e4rgnesid mitmed sotsialistlikku korda idealiseerivad lavateosed (\u201eRooste\u201c, \u201eMeie elu\u201c, \u201eEhitajad\u201c) ja k\u00fclma s\u00f5ja aegsed poliitilised propagandan\u00e4idendid (\u201e\u00d6\u00f6 ja p\u00e4eva piiril\u201c, \u201e\u0160aakalid\u201c, \u201eKaitseingel Nebraskast\u201c ja \u201eSuremine\u201c).<\/p>\n\n\n\n<p><a><\/a>Jakobsoni viimaseks teoseks j\u00e4i kuuest n\u00e4idendist koosnev dramaatiline kroonika \u201eTormis\u00f5lmed\u201c I-II, mis n\u00e4itab s\u00fcndmusi Eestis aastail 1940-44. Tema enda redigeerituna ilmusid 1954-59 \u201eValitud teosed\u201c 13 k\u00f6ites, neile lisandus 1979-82 postuumselt 7 k\u00f6idet. Kuigi tema esikteos oli aastaid keelatud raamatute nimekirjas, siis hilisem n\u00f5ukoguliku ideoloogia omaksv\u00f5tmine, eriti aga propagandistlike dramaatiliste teoste kirjutamine, t\u00e4hendas, et Jakobsoni t\u00f5lgiti rohkesti NSV Liidu rahvaste keeltesse ja ka v\u00f5\u00f5rkeeltesse.<\/p>\n\n\n\n<p><em>A. N.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em>Romaanid<\/em><\/strong><br><strong>Vaeste-Patuste alev<\/strong>. Tartu: Loodus, 1927, 760 lk (2 k\u00f6idet). [2. tr\u00fckk: Tartu: Noor-Eesti, 1937, 399+361 lk; 3. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 1979-1980, 319+334 lk (Valitud teosed, 14-15. k\u00f6ide); 4. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, Akadeemia, 2009, 431 lk.]<br><strong>Tuhkur hobune: romaan 4 k\u00f6ites. I k\u00f6ide, Suur algus<\/strong>. Tartu: Loodus, 1928, 423 lk.<br><strong>Tuhkur hobune: romaan 4 k\u00f6ites. II k\u00f6ide, S\u00f5da, n\u00e4lg ja armastus<\/strong>. Tartu: Loodus, 1928, 616 lk.<br><strong>Tuhkur hobune: romaan 4 k\u00f6ites. III k\u00f6ide, Punane aasta<\/strong>. Tartu: Loodus, 1930, 339 lk.<br><strong>Tuhkur hobune: romaan 4 k\u00f6ites. IV k\u00f6ide, \u00dcheksas laine<\/strong>. Tartu: Loodus, 1933, 263 lk.<br><strong>Kolme vaeva tee. (Heleene Lingi elu ja surm)<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 486 lk. [2. tr\u00fckk: Valitud teosed, 6, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 415 lk.]<br><strong>Miika Valtsbergi roim: esimene romaan ts\u00fcklist \u201cAndruksonide suguv\u00f5sa\u201d<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1931, 447 lk. [2. tr\u00fckk: Valitud teosed, 16, Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 399 lk.]<br><strong>T\u00f6\u00f6 algus: teine romaan ts\u00fcklist \u201cAndruksonide suguv\u00f5sa\u201d<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 312 lk. [2. tr\u00fckk: Valitud teosed, 17, Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 318 lk.]<br><strong>Vallutajad: kolmas romaan ts\u00fcklist \u201cAndruksonide suguv\u00f5sa\u201d<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 345 lk. [2. tr\u00fckk: Valitud teosed, 18, Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 303 lk.]<br><strong>Vana kaardiv\u00e4gi<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 319 lk. [2. tr\u00fckk: Valitud teosed, 7, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 339 lk.]<br><strong>Metsalise rada<\/strong>. Tartus: Noor-Eesti, 1936, 484 lk. [2. tr\u00fckk: Valitud teosed, 8, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 415 lk.]<br><strong>Uus inimene<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1938, 535 lk. [2. tr\u00fckk: Valitud teosed, 9, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 363 lk.]<br><strong>Vaikne \u00f5htu: (Igavesed eestlased I)<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 380 lk. [2. tr\u00fckk: Valitud teosed, 10, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 424 lk.]<br><strong>Oktoobrituul: (Igavesed eestlased II)<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 344+368 lk (2 k\u00f6idet). [2. tr\u00fckk: Valitud teosed, 11, 12, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 376+384 lk.]<br><strong>Lumi sulab [1. k\u00f6ide]: (Igavesed eestlased III)<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1940, 383 lk. [2. tr\u00fckk: Valitud teosed, 13, Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 388 lk.]<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>L\u00fchiproosa<\/em><\/strong><br><strong>Joonatan Hingemaa eksir\u00e4nnakud<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 259 lk.<br><strong>Kotkapoeg<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1932, 168 lk.<br><strong>Reisijad l\u00f5ppjaamas<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1934, 154 lk.<br><strong>Reamees Mattias<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 208 lk.<br><strong>\u00dcksiklased<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 197 lk.<br><strong>Esimesed meheteod<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1936, 235 lk.<br><strong>M\u00e4lestusi laulvast kuldnokast<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1939, 215 lk.<br><strong>Tules ja veres<\/strong>. Moskva: V\u00f5\u00f5rkeelse Kirjanduse Kirjastus, 1942, 54 lk.<br><strong>Hiiglaste tee: kolm jutustust<\/strong>. Leningrad: Ilukirjandus ja Kunst, 1944, 112 lk.<br><strong>Sadam udu taga. Valitud jutustused 1<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 431 lk.<br><strong>Aovalgus. Valitud jutustused 2<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 447 lk.<br><strong>Tulikuum p\u00e4ev. Valitud jutustused 3<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 566 lk.<br><strong>Kasvutung. Jutustused<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 168 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>N\u00e4idendid<\/em><\/strong><br><strong>Viirastused<\/strong>. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1939, 135 lk.<br><strong>Elu tsitadellis<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 128 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 117 lk; \u2018Autasustatud n\u00e4idendid. Elu tsitadellis, V\u00f5itlus rindejooneta\u2019, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 304 lk; \u2018Valitud teosed, 4. k\u00f6ide: N\u00e4idendid. 1\u2019, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 603 lk; \u2018N\u00e4idendid: Elu tsitadellis, V\u00f5itlus rindejooneta, Kaks leeri, \u00d6\u00f6 ja p\u00e4eva piiril, Vana tamm\u2019, Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 560 lk.]<br><strong>V\u00f5itlus rindejooneta<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 104 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: \u2018Autasustatud n\u00e4idendid. Elu tsitadellis, V\u00f5itlus rindejooneta\u2019, Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 304 lk; \u2018Valitud teosed, 4. k\u00f6ide: N\u00e4idendid. 1\u2019, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 603 lk; \u2018N\u00e4idendid: Elu tsitadellis, V\u00f5itlus rindejooneta, Kaks leeri, \u00d6\u00f6 ja p\u00e4eva piiril, Vana tamm\u2019, Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 560 lk.]<br><strong>Rooste<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 172 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Valitud teosed, 4. k\u00f6ide: N\u00e4idendid. 1\u2019, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 603 lk.]<br><strong>Kaks leeri<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 124 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: \u2018Valitud teosed, 5. k\u00f6ide: N\u00e4idendid. 2\u2019, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 510 lk; \u2018N\u00e4idendid: Elu tsitadellis, V\u00f5itlus rindejooneta, Kaks leeri, \u00d6\u00f6 ja p\u00e4eva piiril, Vana tamm\u2019, Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 560 lk.]<br><strong>Meie elu<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1949, 116 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018Valitud teosed, 4. k\u00f6ide: N\u00e4idendid. 1\u2019, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 603 lk.]<br><strong>Ehitajad<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 132 lk.<br>[2. tr\u00fckk: \u2018Valitud teosed, 4. k\u00f6ide: N\u00e4idendid. 1\u2019, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 603 lk.]<br><strong>\u00d6\u00f6 ja p\u00e4eva piiril<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1950, 148 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: \u2018Valitud teosed, 5. k\u00f6ide: N\u00e4idendid. 2\u2019, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 510 lk; \u2018N\u00e4idendid: Elu tsitadellis, V\u00f5itlus rindejooneta, Kaks leeri, \u00d6\u00f6 ja p\u00e4eva piiril, Vana tamm\u2019, Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 560 lk.]<br><strong>\u0160aakalid<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1952, 36 lk.<br>[J\u00e4rgnev tr\u00fckk: \u2018Valitud teosed, 5. k\u00f6ide: N\u00e4idendid. 2\u2019, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 510 lk.]<br><strong>Kaitseingel Nebraskast<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 143 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: \u2018Valitud teosed, 5. k\u00f6ide: N\u00e4idendid. 2\u2019, Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 510 lk.]<br><strong>Suremine<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 120 lk.<br><strong>Vana tamm<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 116 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: \u2018N\u00e4idendid: Elu tsitadellis, V\u00f5itlus rindejooneta, Kaks leeri, \u00d6\u00f6 ja p\u00e4eva piiril, Vana tamm\u2019, Tallinn: Eesti Raamat, 1975, 560 lk.]<br><strong>Tormis\u00f5lmed. Dramaatiline kroonika 2 k\u00f6ites. 1. k\u00f6ide<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 343 lk. [Sisu: \u2018Taliharjap\u00e4ev\u2019, \u2018Kevadine tuul\u2019, \u2018Raudne udu\u2019.]<br><strong>Tormis\u00f5lmed. Dramaatiline kroonika 2 k\u00f6ites. 2. k\u00f6ide<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 376 lk. [\u2018J\u00e4\u00e4minek\u2019, \u2018Hingetorm\u2019, \u2018H\u00e4da neile, kes unustavad\u2019.]<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Muinasjutud<\/em><\/strong><br><strong>\u00d6\u00f6bik ja vaskuss: eesti rahva muinasjutte lindudest ja loomadest<\/strong>. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 211 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1949, 211 lk; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 212 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 136 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 141 lk; Kuressaare: TormiKiri, 1997, 135 lk.]<\/p>\n\n\n\n<p><em><strong>Valitud teosed<\/strong><\/em><br><strong>Valitud teosed, 1. k\u00f6ide: Jutustused. 1<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 504 lk.<br><strong>Valitud teosed, 2. k\u00f6ide: Jutustused. 2<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 456 lk.<br><strong>Valitud teosed, 3. k\u00f6ide: Jutustused. 3<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 575 lk.<br><strong>Valitud teosed, 4. k\u00f6ide: N\u00e4idendid. 1<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 603 lk. [Sisu: \u2018Tondid\u2019; \u2018Elu tsitadellis\u2019, \u2018V\u00f5itlus rindejooneta\u2019, \u2018Rooste\u2019, \u2018Meie elu\u2019, \u2018Ehitajad\u2019.]<br><strong>Valitud teosed, 5. k\u00f6ide: N\u00e4idendid. 2<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1955, 510 lk. [Sisu: \u2018Kaks leeri\u2019, \u2018\u00d6\u00f6 ja p\u00e4eva piiril\u2019, \u2018\u0160aakalid\u2019, \u2018Kaitseingel Nebraskast\u2019, \u2018Kaotatud paradiis\u2019.]<br><strong>Valitud teosed, 6. k\u00f6ide: Kolme vaeva tee: Heleene Lingi elu ja surm: romaan<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 415 lk.<br><strong>Valitud teosed, 7. k\u00f6ide: Vana kaardiv\u00e4gi: romaan 3 jaos epiloogiga<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 339 lk.<br><strong>Valitud teosed, 8. k\u00f6ide: Metsalise rada: romaan 5 jaos koos epiloogiga<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 415 lk.<br><strong>Valitud teosed, 9. k\u00f6ide: Uus inimene: (\u00fche eduka mehe r\u00f5\u00f5me ja muresid): romaan viies jaos<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1956, 363 lk.<br><strong>Valitud teosed, 10. k\u00f6ide: Vaikne \u00f5htu. Igavesed eestlased 1<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1958, 424 lk. [Romaan.]<br><strong>Valitud teosed, 11. k\u00f6ide: Oktoobrituul. I. Igavesed eestlased 2<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 376 lk. [Romaani 1. osa.]<br><strong>Valitud teosed, 12. k\u00f6ide: Oktoobrituul. II. Igavesed eestlased 3<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 384 lk.<br><strong>Valitud teosed, 13. k\u00f6ide: Lumi sulab. Igavesed eestlased 4<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 388 lk. [Romaan.]<br><strong>Valitud teosed, 14. k\u00f6ide: Vaeste-Patuste alev: romaan. 1<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 319 lk.<br><strong>Valitud teosed, 15. k\u00f6ide: Vaeste-Patuste alev: romaan. 2<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 334 lk.<br><strong>Valitud teosed, 16. k\u00f6ide: Miika Valtsbergi roim. Andruksonide suguv\u00f5sa 1<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 399 lk. [Romaan.]<br><strong>Valitud teosed, 17. k\u00f6ide: T\u00f6\u00f6 algus. Andruksonide suguv\u00f5sa 2<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 318 lk. [Romaan.]<br><strong>Valitud teosed, 18. k\u00f6ide: Vallutajad. Andruksonide suguv\u00f5sa 3<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 303 lk. [Romaan.]<br><strong>Valitud teosed, 19. k\u00f6ide: Jutustused. 4<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 461 lk.<br><strong>Valitud teosed, 20. k\u00f6ide: Muinasjutud<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, 335 lk.<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>August Jakobsoni kohta<\/em><\/strong><br>Ants J\u00e4rv, <strong>August Jakobson<\/strong>. Tartu: Tartu Riiklik \u00dclikool, 1971, 64 lk.<br>Martin Neithal, <strong>August Jakobson<\/strong>: l\u00fchimonograafia. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 2014, 214 lk.<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/j\/august-jakobson\/august-jakobsoni-kohta\/\" data-type=\"page\" data-id=\"7608\">Artiklid ja arvustused August Jakobsoni kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>August Jakobson (ametlikult Augustin Jakobson, 2. IX \/ 20. VIII 1904 \u2013 23.V 1963)\u00a0oli kirjanik, riigi- ja \u00fchiskonnategelane. Tuntud kui n\u00f5ukogudemeelne n\u00e4ite- ja romaanikirjanik. Tema ulatuslik looming m\u00f5jutas tugevalt eesti realismi arengut. Jakobson s\u00fcndis P\u00e4rnu l\u00e4hedal R\u00e4\u00e4ma alevikus t\u00f6\u00f6lisperekonnas (R\u00e4\u00e4ma &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6482,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7601","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7601","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7601"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7601\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7610,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7601\/revisions\/7610"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6482"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7601"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}