{"id":7593,"date":"2024-04-03T23:41:26","date_gmt":"2024-04-03T20:41:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7593"},"modified":"2025-09-20T11:44:53","modified_gmt":"2025-09-20T08:44:53","slug":"juhan-jaik","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/j\/juhan-jaik\/","title":{"rendered":"Juhan Jaik"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Juhan Jaik (13. I 1899 \u2013 10. XII 1948) oli viljakas autor mitmes \u017eanris; tuntuks sai ta fantastiliste juttudega, mis ammutavad ainest L\u00f5una-Eesti folkloorist.<\/p>\n\n\n\n

Jaik s\u00fcndis V\u00f5rumaal S\u00e4nna m\u00f5isas ja l\u00f5petas 1913. aastal Tsooru ministeeriumikooli. 1915. aastal arreteeriti Jaik osalemise p\u00e4rast noorte p\u00f5randaaluses seltsis, p\u00e4rast pagendust Venemaal ning teistkordset l\u00fchiaegset vangistust v\u00f5ttis ta osa Eesti vabaduss\u00f5jast. 1920. ja 1930. aastatel elas Jaik Tallinnas ning t\u00f6\u00f6tas ajakirjaniku ja ametnikuna, oli 1935\u20131936 Eesti Raamatuaasta peasekret\u00e4r ning 1936\u20131940 haridusministeeriumi n\u00f5unik. Teise maailmas\u00f5ja l\u00f5pus p\u00f5genes Jaik Eestist Austria ja Prantsusmaa kaudu Rootsi.<\/p>\n\n\n\n

Jaik deb\u00fcteeris luuletajana, tema luulekogu \u201eR\u00f5uge kiriku kell\u201c (1924) paistis silma L\u00f5una-Eestiga seotud motiividega, osa luuletustest olid kirjutatud v\u00f5ru keeles. Proosakirjandusse j\u00f5udis Jaik kogumikuga \u201eV\u00f5rumaa jutud\u201c (I\u2013II; 1924\u20131933), v\u00f5ru keele kasutamist on juttudes v\u00e4hem, kuid seotus kodukandiga on siingi t\u00e4htis ja j\u00e4\u00e4b t\u00e4htsaks hiljemgi. \u201eV\u00f5rumaa juttudes\u201c on \u00fchte seotud argist tegelikkust ja fantaasiamaailma, kus esinevad tihti folkloorse taustaga tegelased ja motiivid. Paljudel lugudel on romantilise \u00f5uduskirjanduse tunnusjooni, aga Jaik ei j\u00e4\u00e4 ka p\u00fcsima rangetesse \u017eanrilistesse raamidesse ning s\u00fcngeid s\u00fc\u017eeearendusi tasakaalustab humoristlik vaatenurk.<\/p>\n\n\n\n

\u201eV\u00f5rumaa juttude\u201c puhul j\u00e4\u00e4b lahtiseks, kas adressaadina on silmas peetud t\u00e4iskasvanud lugejat v\u00f5i last. Hilisemas loomingus eristub Jaigil lastele m\u00f5eldud looming selgemalt ja omandab j\u00e4rjest suurema t\u00e4htsuse. Jaigi t\u00e4iskasvanutele m\u00f5eldud uusromantiline novellilooming on \u00e4ratanud k\u00fcll m\u00f5nev\u00f5rra t\u00e4helepanu, kuid lastele m\u00f5eldud teosed on olnud siiski t\u00e4helepanu keskmes. Jaik kirjutas n\u00e4idendeid, v\u00e4rsslugusid (n\u00e4iteks \u201eHunt\u201c \u2013 1942), aga lastekirjanduslikuski osas on tal k\u00f5ige rohkem proosat. \u201eV\u00f5rumaa juttudele\u201c j\u00e4rgnevast loomingust t\u00f5useb eriti esile kolmest jutustusest koosnev sari, mida seob maapoisist peategelane Pombi: \u201ePombi ja \u00dcdsim\u00e4rdi n\u00f5iad\u201c (1932), \u201ePombi ja esivanemate kuld\u201c (1934) ning Pombi ja Siukuningas\u201c (1934). Neiski tekstides on Jaigile tunnuslikult kokku seotud reaalelulisi ja kujutluslikke elemente.<\/p>\n\n\n\n

Jaigi hilisloomingus t\u00f5useb teiste seas esile t\u00e4iskasvanutele m\u00f5eldud proosateos \u201eTiroliana\u201c, mis j\u00e4i autori eluajal avaldamata ning ilmus eraldi raamatuna alles 1999. aastal. See dokumentaalne ja isiklik tekst kajastab Eestist lahkumist ning eriti Austrias saadud kogemusi.<\/p>\n\n\n\n

Jaigi loomingu retseptsioon on olnud muutlik. Enne teist maailmas\u00f5da saavutas Jaik lugejamenu, aga kriitikute arvamused j\u00e4id vastuolulisteks. P\u00e4rast teist maailmas\u00f5da oli tema loomingu levik kodumaal poliitilistel p\u00f5hjustel takistatud, \u00fcks jutukogu ilmus siiski ka N\u00f5ukogude Eestis (\u201eKaarnakivi\u201c \u2013 1980). Jaigi loomingu suur taasavastamine tuli 20. sajandi l\u00f5pus ja 21. sajandi alguses, v\u00e4ga paljud raamatud on ilmunud kordustr\u00fckkidena. K\u00f5ige muu k\u00f5rval saavutab Jaik uuemal ajal v\u00f5ru klassiku staatuse, tema loomingust on hakatud otsima ja leidma l\u00f5unaeesti identiteedi aluseid, aga samuti eesti fantaasiakirjanduse l\u00e4htepunkte.<\/p>\n\n\n\n

M. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Jutud<\/em><\/strong>
V\u00f5rumaa jutud: valik I<\/strong>. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1924, 178 lk. [2. tr\u00fckk: V\u00f5rumaa jutud. I-II. Tallinn: Canopus, 2008, 288 lk.]
Kaamelid pasunapuhujatega<\/strong>. Novellid. Tartu: Noor-Eesti, 1928, 212 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Koppel, 1993, 211 lk.]
Uhuu jutustused<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1929, 140 lk.
Kaarnakivi<\/strong>. Tallinn: Eesti \u00d5petajate Liit, 1931, 96 lk.
Pombi ja \u00dcdsim\u00e4rdi n\u00f5iad<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1932, 184 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Kupar, 1993, 129 lk.]
V\u00f5rumaa jutud. II<\/strong>. Tallinn: Kooperatiiv, 1933, 142 lk. [2. tr\u00fckk: V\u00f5rumaa jutud. I-II. Tallinn: Canopus, 2008, 288 lk.]
Vanaisa kasukas<\/strong>. Tallinn: Kooperatiiv, 1933, 72 lk.
H\u00f5bedane karjakell<\/strong>. Tallinnas: Kooperatiiv, 1933, 77 lk. [Sisaldab ka \u00fchte luuletust ja n\u00e4idendit \u2018Joonas-j\u00f5ulumees\u2019.]
H\u00e4dastvere poiste ninamees<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 134 lk.
Kuut\u00f5rvajad: noorsoojutt<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 112 lk.
Juudasoo<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1934, 131 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Canopus, 2009, 110 lk.]
Pombi ja esivanemate kuld<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 222 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Kupar, 1993, 152 lk.]
Pombi ja Siukuningas<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1934, 210 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Kupar, 1993, 149 lk.]
Tondijutud: noorsoojutud<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 132 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: 1992, 132 lk.]
Pajupill: lastejutud<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 106 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Koppel, 1993, 104 lk.]
Tolmukull<\/strong>. Tallinn: Kultuurikoondis, 1939, 84 lk.
N\u00f5iutud Tuks<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1944, 20 lk. [2. tr\u00fckk: Stockholm: 1959, 20 lk.]
Kuldne elu: jutustused<\/strong>. Vadstena: Orto, 1946, 232 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Canopus, 2005, 175 lk.]
Kaarnakivi: valimik tondi- ja loomajutte<\/strong>. Koostanud Edvin Hiedel. Tallinn: Eesti Raamat, 1980, 256 lk.
Kaie ajaviide<\/strong>. Tallinn: Juhan Jaigi p\u00e4rijad, 1998, 24 lk.
Valg\u00f5 kivi: valit luul\u00f5tuisi ja jutt\u00f5<\/strong>. Koostanud Kauksi \u00dclle. V\u00f5ru: V\u00f5ro Instituut, 1999. [V\u00f5ru murdesse t\u00f5lkinud Kauksi \u00dclle, Madis K\u00f5iv ning Jan Rahman.]
N\u00f5iutud Tuks<\/strong>. Koostanud Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark, 1999, 159 lk. [Luuletused ja jutustused.]
K\u00e4ok\u00fcbarad<\/strong>. Koostanud Hilve Rebane. Tallinn: Eesti Raamat, 1999, 381 lk. [Sari \u2018Eesti novellivara\u2019.]
Tondid, hundid, hobud<\/strong>. Tallinn: Canopus, 2004, 180 lk. [Luuletused ja jutud.]
J\u00f5ulu\u00f6\u00f6 v\u00e4ikeses majakeses ja teisi jutte lastele<\/strong>. Tallinn: Canopus, 2006, 138 lk.
Imede k\u00fcla: lastelood<\/strong>. Tallinn: Canopus, 2008, 106 lk.
Valitud tondijutte<\/strong>. Tallinn: Canopus, 2009, 132 lk.
Tundmata palu. 1920-1948<\/strong>. Koostanud Lauri Sommer. Luhametsa: Kaarnakivi seltsi kirjastus, 2018, 340 lk.
V\u00f5rumaa joogi julgust\u00fckid. 1920-1934<\/strong>. Koostanud Lauri Sommer. Luhametsa: Kaarnakivi seltsi kirjastus, 2019, 181 lk.<\/p>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Rannaliivalt taevani<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1931, 206 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Canopus, 2006, 172 lk.]
K\u00e4ttemaks<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1934, 165 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Canopus, 2007, 126 lk.]<\/p>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
R\u00f5uge kiriku kell<\/strong>. Luuletusi 1918-1922. Tallinn: Leelo, 1924, 54 lk. [2. tr\u00fckk: Pariis, Stockholm, Tallinn: 1991, 54 lk; 3. tr\u00fckk: Tallinn: Canopus, 2005, 48 lk.]
Hunt<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942, 14 lk. [V\u00e4rssjutt lastele. 2. tr\u00fckk: Tallinn: Canopus, 2007, 51 lk; 3. tr\u00fckk: 2022.]
Valg\u00f5 kivi: valit luul\u00f5tuisi ja jutt\u00f5<\/strong>. Koostanud Kauksi \u00dclle. V\u00f5ru: V\u00f5ro Instituut, 1999. [V\u00f5ru murdesse t\u00f5lkinud Kauksi \u00dclle, Madis K\u00f5iv ning Jan Rahman.]
N\u00f5iutud Tuks<\/strong>. Koostanud Andres Jaaksoo. Tallinn: Steamark, 1999, 159 lk. [Luuletused ja jutustused.]
Tondid, hundid, hobud<\/strong>. Tallinn: Canopus, 2004, 180 lk. [Luuletused ja jutud.]<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Isa Liivapurgis<\/strong>: \u00fchevaatuslik j\u00f5ulun\u00e4idend lastele. Tallinn: T. Mutsu, 1932, 32 lk.
Tooma poisid<\/strong>: lasten\u00e4idend kolmes vaatuses. Tallinn: Eesti Haridusliit, 1932, 70 lk.
Esivanemate kuld<\/strong>: rahvat\u00fckk 3 vaatuses. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1934, 84 lk.
S\u00e4rumeeste r\u00fcgement<\/strong>: kolmepildiline n\u00e4idend Vabaduss\u00f5jast. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1935, 43 lk.
Ahvimaa<\/strong>: laste n\u00e4idend kahes vaatuses. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1935, 39 lk.
Sinep ja sool<\/strong>: n\u00e4idend kolmes vaatuses. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1936, 94 lk.
Kuri loom<\/strong>: lasten\u00e4idend 1 pildis. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1939, 26 lk.
Meie ei abiellu<\/strong>: naljam\u00e4ng kolmes vaatuses. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1939, 96 lk.
\u00d5nn hulgub<\/strong>: n\u00e4idend kolmes vaatuses. Tallinn: Autorikaitse \u00dching, 1939, 86 lk.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused<\/em><\/strong>
Tiroliaana<\/strong>. Tallinn: Tallinna Tehnika\u00fclikooli Kirjastus, 1999, 192 lk. [2., parandatud tr\u00fckk: \u2018Tiroliana\u2019, Tallinn: Canopus, 2004, 191 lk.]<\/p>\n\n\n\n


Artiklid ja arvustused Juhan Jaigi kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Juhan Jaik (13. I 1899 \u2013 10. XII 1948) oli viljakas autor mitmes \u017eanris; tuntuks sai ta fantastiliste juttudega, mis ammutavad ainest L\u00f5una-Eesti folkloorist. Jaik s\u00fcndis V\u00f5rumaal S\u00e4nna m\u00f5isas ja l\u00f5petas 1913. aastal Tsooru ministeeriumikooli. 1915. aastal arreteeriti Jaik osalemise …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6482,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7593","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7593","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7593"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7593\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7599,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7593\/revisions\/7599"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6482"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7593"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}