{"id":7584,"date":"2024-04-03T23:41:58","date_gmt":"2024-04-03T20:41:58","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7584"},"modified":"2025-09-18T15:29:35","modified_gmt":"2025-09-18T12:29:35","slug":"ain-kaalep","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/k\/ain-kaalep\/","title":{"rendered":"Ain Kaalep"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Ain Kaalep (4. VI 1926 \u2013 9. VI 2020) oli eesti luuletaja, n\u00e4\u00edtekirjanik, kriitik ja t\u00f5lkija, kelle loomingus on tugevalt esil keele- ja vormiteadlikkus ning dialoog maailma kultuuri- ja kirjanduslooga. Nii originaalloomingus kui ka t\u00f5lketegevuse k\u00e4igus avardas Kaalep eesti poeetika v\u00f5imalusi alates kvantiteeriva v\u00e4rsis\u00fcsteemi rakendamisest kuni erinevate kultuuride kanooniliste vormideni. Maailma kultuurip\u00e4randi, ajaloo ja kaunite kunstide kontekst on tugevalt kujundanud temaatikat ja motiivistikku Kaalepi luules, milles vaimsuse k\u00f5rval ei puudu ka huumor ja m\u00e4ngulisus.<\/p>\n\n\n\n

Kaalepit koos Jaan Krossi ja Ellen Niiduga seostatakse ka eesti luule eemaldumisega sotsialistliku realismi kaanonist 1950. aastate l\u00f5pus ja 1960. aastatel; Kaalepi 1960. aastal ajakirjas Looming avaldatud luuletus \u201eL\u00f5ikuskuu sonaat\u201c andis t\u00f5uke vabav\u00e4rsivaidluse nime all tuntud diskussioonile, kus keskseks k\u00fcsimuseks oli vabav\u00e4rsi sobivus n\u00f5ukogude luulesse.<\/p>\n\n\n\n

Kaalep s\u00fcndis Tartus metsateadlase perekonnas. Ta \u00f5ppis Hugo Treffneri g\u00fcmnaasiumis ning astus 1943. a Tartu \u00dclikooli, mille l\u00f5petas p\u00e4rast \u00f5pingute sunnitud katkestusi 1956. aastal soome-ugri keelte alal. Aastatel 1943-1944 kuulus Kaalep vabatahtlikuna Soome armee jalav\u00e4er\u00fcgementi JR 200 (st oli soomepoiss), 1945-1946 oli ta KGB poolt vangistatud. Kuni \u00fclikooli l\u00f5petamiseni t\u00f6\u00f6tas ta mitmesugustes ametites, 1956. aastal sai temast kutseline kirjanik. 1960.- 1980. aastatel t\u00f6\u00f6tas Kaalep periooditi Elva keskkoolis ja Tartu Riiklikus \u00dclikoolis, sh TR\u00dc t\u00f5lkekabineti juhatajana 1979-1982. Aastatel 1989-2001 oli ta kultuuriajakirja Akadeemia peatoimetaja. 2002. aastal oli Kaalep T\u00dc vabade kunstide professor. Ta oli Eesti Kongressi ja P\u00f5hiseaduse Assamblee liige. Kaalep on p\u00e4lvinud mitmeid auhindu, sh Rahvusm\u00f5tte auhind (2008) ning Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind (2010), ta valiti nii Elva (1998) kui ka Tartu (2014) aukodanikuks. 1996. aastal omistati talle Riigivapi III klassi teenetem\u00e4rk.<\/p>\n\n\n\n

Luuledeb\u00fc\u00fcdi tegi Kaalep 1944. a Soomes ilmunud eesti s\u00f5durite e soomepoiste v\u00e4ljaandes \u201eKodutee\u201c. Esimesed luuletuskogud, \u201eSamarkandi vihik\u201c ning \u201eAomaastikud\u201c, ilmusid 1962. 1999. a ilmus v\u00f5rumurdeline kogu \u201eHaukamaa laulu\u2019\u201c. 1984. aastal p\u00e4lvis ta luuletuse \u201e\u00d5nne piir\u201c eest Juhan Liivi luuleauhinna. 2008. a ilmus Kaalepi luule koondkogu \u201cMuusad ja maastikud. Luuletusi aastaist 1945\u20132008\u2033. T\u00f5lkijana vahendas Kaalep laialdaselt ja viljakalt eesti keelde vanema ja uuema maailmakirjanduse klassikat, sealhulgas antiikautoreid (Sophokles, Euripides, Plautus, Horatius jt), aga ka teoseid prantsuse (Charles Baudelaire, Jacques Pr\u00e9vert jt), hispaania (Lope de Vega, Federico Garc\u00eda Lorca, Vicente Aleixandre, C\u00e9sar Vallejo, Octavio Paz jt), portugali (Fernando Pessoa), katalaani (Salvador Espriu), saksa (Johann Wolfgang von Goethe, Friedrich Schiller, Heinrich Heine jt) ja muudest keeltest. Valikut Kaalepi luulet\u00f5lgetest esindab kahes osas ilmunud kogumik \u201ePeegelmaastikud\u201d (I osa 1976, II osa 1980). Kaalep kirjutas ka n\u00e4idendeid \u2013 \u201eIidamast ja Aadamast ehk Antimantikulaator\u201d (1967, avaldatud ajakirjas Mana 1969, nr. 36), \u201cM\u00e4e veri (Totomauna)\u201d (1970, avaldatud: Looming 2006, nr. 6) ning \u201cMinu silmad ja sinu silmad\u201d (1965). Kirjanduskriitiku ja esseistina avaldas Kaalep rohkelt artikleid mitmesugustes v\u00e4ljaannetes, oluline osa neist kirjutistest on koondatud 1997. a ilmunud kogumikku \u201eKolm Lydiat\u201c.<\/p>\n\n\n\n

M. U.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Aomaastikud<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 112 lk.
Samarkandi vihik<\/strong>. Tallinn: Ajalehtede-Ajakirjade Kirjastus, 1962, 64 lk.
J\u00e4rvemaastikud<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 99 lk.
Klaasmaastikud<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 124 lk.
Paani surm ja teisi luuletusi<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1976, 90 lk.
Kuldne Aphrodite ja teisi luuletusi<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 91 lk.
Haukamaa laulu\u2019<\/strong>. V\u00f5ru: V\u00f5ro Instituut, 1999, 48 lk.
Muusad ja maastikud: Luuletusi aastaist 1945\u20132008<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2008, 589 lk.
Maiseid maastikke<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 2013. [Audioraamat sarjast \u2018Kirjanike h\u00e4\u00e4led\u2019.]
\u00a0
L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Jumalatosin<\/strong>. Tallinn: Kultuurileht (Loomingu Raamatukogu), 2008, 65 lk.
\u00a0
Esseed, artiklid, arvustused<\/em><\/strong>
Maavallast ja maailmakirjandusest: Vestlusi. Vaatlusi. Arvustusi. K\u00e4sitlusi<\/strong>. Tallinn: Eesti raamat, 1984, 327 lk.
Kolm Lydiat<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 1997, 598 lk.
Kodu k\u00f5ikjal kaasas: mitme aastak\u00fcmne kirjutisi<\/strong>. Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2013, 247 lk.<\/p>\n\n\n\n


Artiklid ja arvustused Ain Kaalepi kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ain Kaalep (4. VI 1926 \u2013 9. VI 2020) oli eesti luuletaja, n\u00e4\u00edtekirjanik, kriitik ja t\u00f5lkija, kelle loomingus on tugevalt esil keele- ja vormiteadlikkus ning dialoog maailma kultuuri- ja kirjanduslooga. Nii originaalloomingus kui ka t\u00f5lketegevuse k\u00e4igus avardas Kaalep eesti poeetika …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7584","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7584","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7584"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7584\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7590,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7584\/revisions\/7590"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7584"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}