{"id":7562,"date":"2024-04-03T23:39:54","date_gmt":"2024-04-03T20:39:54","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7562"},"modified":"2025-08-28T12:14:33","modified_gmt":"2025-08-28T09:14:33","slug":"karl-august-hermann","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/h\/karl-august-hermann\/","title":{"rendered":"Karl August Hermann"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Karl August Hermann (23.\/11. IX 1851 \u2013 11. I 1909 \/ 29. XII 1908) oli eesti kirjamees, publitsist, helilooja ja keeleteadlane.<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis P\u00f5ltsamaa kihelkonnas V\u00f5hma k\u00fclas Otsa talus sepa pojana. \u00d5ppis Anikvere k\u00fclakoolis, 1864\u20131868 P\u00f5ltsamaa kihelkonnakoolis ja saksa elementaarkoolis. Oli abi\u00f5petaja P\u00f5ltsamaal, 1871\u20131874 \u00f5petaja Peterburis. Astus 1875 Tartu \u00fclikooli usuteaduskonda, 1878 siirdus Leipzigi \u00fclikooli keeleteadust \u00f5ppima, Ph.D. 1880 v\u00e4itekirjaga eesti keele s\u00f5nat\u00fcvede v\u00e4ldetest Der <\/em>einfache Wortstamm und die drei Lautstufen in der estnischen Sprache<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Oli Tartus 1882\u20131885 Eesti Postimehe toimetaja. 1886 omandas Perno Postimehe ja hakkas seda Tartus Postimehe nime all toimetama. 1891 sai lehest esi\u00admene eesti p\u00e4evaleht, millele tegi kaast\u00f6\u00f6d ka kirjanik Eduard Vilde. 1896 loobus Posti\u00admehe toimetamisest, uueks peatoimetajaks sai Jaan T\u00f5nisson. 1885\u20131897 andis v\u00e4lja muusika\u00adkuukirja Laulu ja m\u00e4ngu leht ja toimetas 1898\u20131899 ajakirja Rahva L\u00f5bu-leht. 1906 omandas ajalehe Valgus, millele andis nime H\u00fc\u00fcdja, mis l\u00f5petas ilmu\u00admise 1907. Hermann oli mitme rahvusliku seltsi liige, s.h Aleksandrikooli komitees, 1890\u20131891 Eesti Kirjameeste Seltsi esimees.<\/p>\n\n\n\n

Alates 1889 t\u00f6\u00f6tas Hermann Tartu \u00fclikoolis eesti keele lektorina. Avaldas \u201cEesti keele grammatika\u201d (1884), \u201cEesti keele Lause-\u00f5petuse\u201d (1896), viiuli\u00f5petuse (1893), noodi\u00f5petuse (1898), koostas eesti-vene s\u00f5naraamatu ja vene keele \u00f5piku, huvitus soomeugri jt rahvaste s\u00f5naet\u00fcmoloogiast ning eestlaste muinasseostest. Avaldas k\u00e4sitluse \u201cSumeri-akkadlased\u201d (1896), kus tegi oletusi eestlaste ja sumerite suguluse kohta, ja \u00fclevaate l\u00e4hiajaloost \u201cSuur Saksa-Prantsuse s\u00f5da 1870 ja 1871\u201d (1873). Ta asus koostama ents\u00fck\u00adlopeediat \u201cEesti \u00dcle\u00fcldise teaduse raamat ehk encyklop\u00e4dia konversationi-lexikon\u201d, millest j\u00f5udis t\u00e4ielikult ilmuda vaid 1. k\u00f6ide (1900\u20131904, 1906). Ta koostas ka teose \u201cEesti kirjanduse ajalugu esimesest algusest meie ajani\u201d (1898), mis hoolimata algelisusest oli v\u00e4\u00e4rtuslik andmekogu.<\/p>\n\n\n\n

Hermann on loonud ligikaudu 300 koorilaulu (m\u00f5nedel andmetel umbes tuhatkond), millest m\u00f5ned said v\u00e4ga populaarseks, nagu \u201cIsamaa m\u00e4lestus\u201d, \u201cOh laula ja h\u00f5iska\u201c, \u201cTeretus\u201c, \u201cKevade marss\u201c, \u201dKungla rahvas\u201c (s\u00f5nad F. Kuhlbars), \u201eMingem \u00fcles m\u00e4gedele\u201c (M. Veske), \u201eMunam\u00e4el\u201c (J. Kunder). Ta on loonud ka soololaule, klaveri- ja viiulipalu. Ta komponeeris esimese eesti ooperikatsetuse, pseudom\u00fctoloogilise laulum\u00e4ngu \u201cUku ja Vanemuine ehk Eesti jumalad ja rahvad\u201d (1907, esietendus 1908, orkestreeris A. Wirkhaus), mis koges siiski karmi kriitikat. Andis v\u00e4lja rohkesti koorikirjandust, kogus ja t\u00f6\u00f6tles rahvaviise, oli \u00fcldlaulu\u00adpidude \u00fcldjuht.<\/p>\n\n\n\n

Hermann t\u00f5lkis ja mugandas n\u00e4idendeid (T. K\u00f6rneri kurbm\u00e4ng \u201cLeppimine surmas\u201d, lustim\u00e4ng \u201cLinnas ja maal\u201d A. Ifflandi j\u00e4rgi); algup\u00e4rand \u201cOksjon!\u201d (1874) ei osutunud edukaks. Tema jutud ilmusid peamiselt tema enda toimetatud \u201cEesti rahva Kasulises Kalendris\u201d (1875\u20131882) ja \u201cK. A. Hermanni Kasulises Rahvakalendris\u201d (1887\u20131903, 1907), osalt ka raamatuis. Juttude laad on lihtsakoeline, ainestik k\u00fclaelust. Tuntuim on muinsusromantiline \u201cAuulane ja \u00dclo\u201d (1887). V\u00e4rsse kirjutas ta peamiselt oma koorilauludele, samuti t\u00f5lkis selleks vene, saksa, soome, rootsi, ungari, itaalia, prantsuse, inglise jt keeltest. \u201cK. A. Hermann\u2019i Salmikud\u201d ilmusid kahes vihus (1881, 1892). Tema stiil on j\u00e4rel\u00adromantiliselt tundeline, \u00fclds\u00f5naline ja trallitav.<\/p>\n\n\n\n

Hermann suri Tartus, maetud Tartu Raadi kalmistule. M\u00e4lestust j\u00e4\u00e4dvustavad m\u00e4lestussammas haual (V. Mellik), P\u00f5ltsamaal (A. Leius), m\u00e4les\u00adtuskivi V\u00f5hma k\u00fclas ja m\u00e4lestustahvel Tartus Veski t\u00e4naval, nimelised t\u00e4navad Tartus, P\u00f5ltsamaal ja Tallinnas.<\/p>\n\n\n\n

A. M.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/strong><\/em>
Mida warem, seda parem<\/strong>. Lastele armsaks ajawiiteks soowinud K.A. Hermann. Tartu: H. Laakmann, 1880, 16 lk. [K\u00e4ttesaadav:\u00a0http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:100991<\/a>.]
Sina pead oma isa ja ema auustama, et sinu k\u00e4si h\u00e4sti k\u00e4ib ja sina kaua elad maa p\u00e4\u00e4l<\/strong>. Lastele armsaks ajaviiteks soovinud K. A. Hermann. Tartu: H. Laakmann, 1880, 16 lk. [K\u00e4ttesaadav:\u00a0http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:100992<\/a>.]
K.A. Hermann\u2019i Salmikud<\/strong>. 1.-2. kimbukene. Tartu: Schnakenburg, 1881-1892, 66 lk; 186+6 lk. [K\u00e4ttesaadav:\u00a0http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:100752<\/a>,\u00a0http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:100753<\/a>.]<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
Imelikud juhtumised: \u00d5petlikud jutud<\/strong>. Kirjapannud [t\u00f5lkinud] K.A. Hermann. Tartu: [s.n.], 1871, 114 lk. [Sisu: \u2018\u00dcle s\u00f5rva\u2019, \u2018M\u00e4da-soos\u2019, \u2018Liva k\u00f5rb\u2019, \u2018Vana kaljukitse-k\u00fctt\u2019.]
Loe!. \u00d5petlikud loud ja jutud<\/strong>. Kirjutanud K. A. Hermann. Tartu: [s.n.], 1876, 200 lk. [K\u00e4ttesaadav:\u00a0http:\/\/www.etera.ee\/s\/X1iJ8xb2xc<\/a>.]
Mida warem, seda parem<\/strong>. Lastele armsaks ajawiiteks soowinud K.A. Hermann. Tartu: H. Laakmann, 1880, 16 lk. [K\u00e4ttesaadav:\u00a0http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:100991<\/a>.]
Sina pead oma isa ja ema auustama, et sinu k\u00e4si h\u00e4sti k\u00e4ib ja sina kaua elad maa p\u00e4\u00e4l<\/strong>. Lastele armsaks ajaviiteks soovinud K. A. Hermann. Tartu: H. Laakmann, 1880, 16 lk. [K\u00e4ttesaadav:\u00a0http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:100992<\/a>.]
Auulane ja \u00dclo: Jutt Eesti muistsest ajast<\/strong>. Jutustanud K. A. Hermann. Tartu: K. A. Hermann, 1887, 32 lk.
Lapse m\u00e4lestus ja teised algup\u00e4ralised jutud<\/strong>. Jurjev: [s.n.], 1896, 68 lk.
Rikka ja waese pulmad: K\u00fclajutukene Eesti rahwa elust<\/strong>. Kirjutanud Dr. K. A. Hermann. Jurjev: Hermann, 1898, 48 lk.
Kullerkupukene: w\u00e4ike m\u00e4lestus \u00f5rnast lapsep\u00f5lwest<\/strong>. Tartus: Hermann, 1914, 21 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid, libretod<\/em><\/strong>
Oksjon!: Lugu waese rahwa elust<\/strong>: N\u00e4item\u00e4ng \u00fches j\u00e4rgus. Luulenud K. A. Hermann. Tartu: H. Laakmann, 1874, 40 lk. [K\u00e4ttesaadav:\u00a0http:\/\/www.etera.ee\/s\/XOq4bVaF9F<\/a>.]
Eesti esimesi trag\u00f6\u00f6diaid<\/strong>. Koostanud K\u00fclli Laugaste. Tartu: Tartu \u00dclikooli Kirjastus, 1997, 213 lk. [Sisaldab K. A. Hermanni n\u00e4idendeid \u2018Leppimine surmas ehk kurb lugu kahe venna vahel\u2019 ja \u2018Oksjon!: Lugu vaese rahva elust\u2019.]
\u201cUku ja Wanemuine\u201d ehk Eesti jumalad ja rahwas<\/strong>: Lauleldus (oper) neljas waatuses: [s\u00f5nade osa] Loonud ja kokku seadnud Dr. K. A. Hermann. Tartu: M. Hermann, 1908, 30 lk. [K\u00e4ttesaadav:\u00a0http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:14502<\/a>.]<\/p>\n\n\n\n

Publitsistika<\/em><\/strong>
Suur Saksa-Prantsuse s\u00f5da aastal 1870 ja 1871<\/strong>. Eestirahwale kirjapannud K. A. Hermann. Tartu: H. Laakmann, 1873, 124 lk. [K\u00e4ttesaadav:\u00a0http:\/\/www.digar.ee\/arhiiv\/nlib-digar:101526<\/a>.]<\/p>\n\n\n\n

Toimetised<\/em><\/strong>
Eesti-rahwa Kasuline Kalender<\/strong>, 1875-1882. Tartu: H. Laakmann, 1874-1881.
Uus Eesti rahwa Kasuline Kalender<\/strong>, 1883-1886. Tartu: W. Just, 1882-1885.
K. A. Hermann\u2019i Kasuline Rahwa-Kalender<\/strong>, 1887-1901. Tartu: K. A. Hermann, 1886-1900.
K. A. Hermann\u2019i Kasuline Kalender<\/strong>, 1902-1907. Jurjev: Hermann, 1901-1906.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused K. A. Hermanni kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Karl August Hermann (23.\/11. IX 1851 \u2013 11. I 1909 \/ 29. XII 1908) oli eesti kirjamees, publitsist, helilooja ja keeleteadlane. Ta s\u00fcndis P\u00f5ltsamaa kihelkonnas V\u00f5hma k\u00fclas Otsa talus sepa pojana. \u00d5ppis Anikvere k\u00fclakoolis, 1864\u20131868 P\u00f5ltsamaa kihelkonnakoolis ja saksa elementaarkoolis. …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6478,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7562","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7562","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7562"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7562\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7568,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7562\/revisions\/7568"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6478"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7562"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}