{"id":7547,"date":"2024-04-03T23:40:47","date_gmt":"2024-04-03T20:40:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7547"},"modified":"2025-08-28T11:23:04","modified_gmt":"2025-08-28T08:23:04","slug":"carl-robert-jakobson","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/j\/carl-robert-jakobson\/","title":{"rendered":"Carl Robert Jakobson"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Carl Robert Jakobson (pseudon\u00fc\u00fcm C.R. Linnutaja; 26.\/14. VII 1841 \u2013 19.\/7. 1882) oli eesti \u00fchiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Temast kujunes rahvusliku liikumise radikaalse suuna m\u00f5jukas juht, ta oli silmapaistev k\u00f5nemees ning rahvakooli sisuline uuendaja.<\/p>\n\n\n\n

Jakobson s\u00fcndis Tartus, kasvas \u00fcles J\u00f5gevamaal Tormas, kus ta isa oli k\u00f6ster ja kihelkonna koolmeister. \u00d5ppis koolis ja kodu\u00f5petajate juhtimisel, j\u00e4tkas kooliteed 1856-59 Valga J. Cimze seminaris. 1859-62 t\u00f6\u00f6tas Jakobson oma isa j\u00e4rglasena Torma k\u00f6sterkooli\u00f5petajana, kuid lahkus sealt vastuolude t\u00f5ttu kohaliku m\u00f5isniku ja pastoriga. T\u00f6\u00f6tas kooli\u00f5petajana Jamburgis ja Peterburis ning sooritas 1864 Peterburi \u00fclikoolis g\u00fcmnaasiumi\u00f5petaja eksamid saksa keele ja kirjanduse alal. Jakobsoni vaadete arengus etendas olulist rolli Peterburi patriootideks nimetatud eesti haritlaste r\u00fchm, kellega ta liitus ning kelle m\u00f5jul alustas oma tegevust publitsisti ja koolikirjanikuna. 1871-72 elas Tallinnas, 1872-74 oli Vana- ja Uue-V\u00e4ndra vallakirjutaja. 1874. aastal ostis Jakobson Uue-V\u00e4ndras Kurgja talu, millest kavatses teha n\u00e4idismajapidamise. Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala. Ta oli Eesti Kirjameeste Seltsi asutajaliige ja 1881. aastast president, mitmete seltside juhtiv tegelane, Eesti Aleksandrikooli asutamise toetaja ning alates 1870. aastast Eesti Aleksandrikooli peakomitee liige. Jakobson suri kopsup\u00f5letikku ja maeti Kurgjale. Jakobsoni m\u00e4lestust j\u00e4\u00e4dvustavad ausambad Kurgjal, Tormas ja Viljandis, m\u00e4lestustahvlid Viljandis ja Tallinnas. 1950 asutati Kurgjale C.R. Jakobsoni talumuuseum; tema nimega t\u00e4navad on mitmes Eesti linnas. Jakobson oli 1992. aastal kasutusele v\u00f5etud Eesti Vabariigi viiesajakroonise rahat\u00e4he peal.<\/p>\n\n\n\n

Alates 1865. aastast kujunes Jakobson silmapaistvaks publitsistiks \u2013 ta saatis kaast\u00f6id \u201eEesti Postimehele\u201c, hiljem ka liberaalsetele vene- ja saksakeelsetele ajalehtedele. 1868 j\u00e4i rahuldamata Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. \u201eEesti Postimehele\u201c saadetud juhtkirjades k\u00f5neles ta vajadusest parandada kooliolusid, v\u00e4hendada usu\u00f5petuse osa ja p\u00f6\u00f6rata koolides rohkem t\u00e4helepanu kodanikutunde \u00e4ratamisele. Jakobson aitas rahvakooli arendamisele kaasa ka oma uues kirjaviisis lugemikega \u2013 \u201eUus Aabitsaraamat \u2026\u201c (1867) ja kolmeosaline \u201eKooli Lugemise raamat\u201c (1867-1876), mis kujunes tollal laialt levinud rahvaraamatuks ning p\u00fcsis koolides kasutusel ka veel XX sajandi esimesel k\u00fcmnendil. Lisaks nendele p\u00e4rinevad temalt veel kaasaegsele pedagoogikale tuginevad saksa keele, geograafia ja koolilaulmise \u00f5pikud ning lugemik t\u00fctarlastele \u201eHelmed\u201c (1880). Jakobson pidas oluliseks ilmalikku, loodusteadustel p\u00f5hinevat haridust ning just tema kooliraamatutes oli t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6ratud eestlaste maa, ajaloo, keele, elutingimuste ja kultuuri valgustamisele. Jakobsoni lugemikud toimisid ka esimeste eesti kirjanduse (eelk\u00f5ige l\u00fc\u00fcrika) valikkogudena. Jakobson oli ka esimene, kes tutvustas kooli\u00f5pilastele eepost \u201eKalevipoeg\u201c ning tegi h\u00e4sti valitud katkendite abil eepose ideelise tuuma laiemates hulkades tuttavaks ja m\u00f5istetavaks. Samuti avaldas ta koorilaulukogud, millega arendas algup\u00e4rast eesti koorilaulu. Jakobson p\u00f6\u00f6ras suurt t\u00e4helepanu ka majanduselu probleemidele ning oli esimene, kes andis eesti talupoegadele teadlikke talupidamisjuhiseid. Jakobson valiti nii P\u00e4rnu kui Viljandi p\u00f5llumeeste seltsi presidendiks (1873 ja 1875 vastavalt) ning ta pani aluse eestikeelsele p\u00f5llumajanduskirjandusele.<\/p>\n\n\n\n

1870. aastatel p\u00fchendus Jakobson \u00fcha enam poliitikale. Aastail 1868 ja 1870 pidas ta \u201eVanemuise\u201c seltsis \u201eKolm isamaa k\u00f5net\u201c (raamatuna 1870), mille eesm\u00e4rgiks oli \u00e4ratada eestlastes rahvustunnet. Nendest sai ka \u00e4rkamisaja demokraatliku suuna programmiline teos. Esimeses k\u00f5nes \u201eEestirahva valguse-, pimeduse- ja koiduaeg\u201c idealiseeris Jakobson vastupidiselt baltisakslaste n\u00e4gemusele eestlaste muistset priiust kui valguse aega ning pimedus algas ristir\u00fc\u00fctlite sissetungiga. Koiduajaks pidas Jakobson keiser Aleksander II troonile asumist ja j\u00e4rgnevaid reforme. Teises k\u00f5nes \u201eV\u00f5itlemised eesti vaimup\u00f5llul\u201c k\u00e4sitles ta eesti kultuuriloo kujunemise aluseid ning ennustas eesti kultuuri peatset t\u00f5usu. Kolmandas k\u00f5nes \u201eN\u00f5ia-usk ja n\u00f5ia-protsessid\u201c keskendus ketserluse ja n\u00f5iaprotsesside probleemidele Euroopa ajaloo kontekstis ning hoiatas eestlasi ebausu eest.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Jakobsoni poliitilise tegevuse tipuks sai ajaleht \u201eSakala\u201c, mis hakkas ilmuma 1878. K\u00f5rgetasemeline ja rahva seas populaarne leht kritiseeris kehtivat agraarkorraldust, aadliv\u00f5imu ja seisuslikke asutusi, n\u00f5udis \u00fchtse Eestimaa kubermangu moodustamist ning kohturefomi. Ajaleht toetas ja \u00f5hutas rahvalikke ja rahvuslikke algatusi. Jakobson pidas v\u00e4ga oluliseks talude p\u00e4riseksostmist, eestikeelsete koolide asutamist ja vabastamist kiriku eeskoste alt, taotles v\u00f5imalikult k\u00f5rget haridust t\u00fctarlastelegi. See t\u00f5i kaasa aga konflikte eestlastest kiriku\u00f5petajatega ning p\u00e4\u00e4dis rahvusliku liikumise m\u00f5\u00f5dukate tegelaste kaugenemisega \u201eSakalast\u201c. \u201eSakala\u201c ja selle lisaleht olid olulised eesti ilukirjanduse ja kirjanduskriitika arengus, avaldades tuntumate eesti kirjanike teoseid ning kriitikat uuemate raamatute kohta, arendati ka \u00fchiskondlikku satiiri.<\/p>\n\n\n\n

Jakobsoni luulelooming on tagasihoidlik \u2013 ta kirjutas m\u00f5ned vemmalv\u00e4rsid, tegi katsetusi rahvaluule eeskujul, t\u00f5lkis Goethe, Schilleri, Heine jt luulet. Ainus luulekogu \u201eLauliku C.R. Linnutaja laulud\u201c sisaldab peamiselt isamaalisi luuletusi, loodus- ja armastusl\u00fc\u00fcrikat ja lastelaule. Ilukirjanduslikus loomingus kaalukam on n\u00e4idend \u201eArtur ja Anna\u201c, mis kujutab eelarvamustevaba m\u00f5isniku abiellumislugu eesti taluneiuga. Tekst v\u00f5itleb seisusliku ebav\u00f5rdsuse ja feodaalse korra p\u00e4randi vastu. Esmalavastus 1873 \u201eVanemuises\u201c.<\/p>\n\n\n\n

Kui enne 1870. aastaid kasutati veel enamasti \u00fclemsaksa ortograafia baasil kujunenud vana kirjaviisi, siis k\u00f5ik Jakobsoni teosed avaldati soome ortograafia alusel loodud uues kirjaviisis ning see aitas kaasa kirjaviisi levikule ja kiirele v\u00f5idulep\u00e4\u00e4sule juba sama k\u00fcmnendi l\u00f5puks.<\/p>\n\n\n\n

A. N.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Valikbibliograafia eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n


Weikene Geograafia ehk Maade teaduse k\u00e4siraamat<\/strong>.\u00a0Kolmes raamatus. Alamate koolide kohta kirja pannud C. R. Jakobson. Tartu: H. Laakmann, 1868, 180 lk.
Kooli Lugemise raamat. 1. jagu<\/strong>. 80 pildiga. Kirja pannud C. R. Jakobson, g\u00fcmnaasi koolmeister. Tartu: H. Laakmann, 1867, 244 lk. [15. tr\u00fckk: 1906.]
Kooli Lugemise raamat.\u00a02 jagu<\/strong>.\u00a046 pildiga. Kirja pannud C. R. Jakobson. Tartus: H. Laakmann, 1875, 216 lk. [4. tr\u00fckk: 1907.]
Kooli Lugemise raamat.\u00a03. jagu<\/strong>.\u00a040 pildiga. Kirja pannud C. R. Jakobson g\u00fcmnaasi kooli\u00f5petaja. Tartu: H. Laakmann, 1876, 216 lk.
Saksakeele \u00f5ppimise raamat koolidele = Deutches Sprachbuch f\u00fcr den Schulgebrauch. Esimene jagu<\/strong>. Kirja pannud C. R. Jakobson. Tartu: C. Mattiesen, 1878, 114 lk.
Helmed.\u00a0Kooli lugemise raamat t\u00fctarlastele 24 pildiga<\/strong>. 1. jagu. Kirja pannud C. R. Jakobson. Tartu: K. Mattiesen, 1880, 187 lk.
Uus Aabitsaraamat, kust wiiek\u00fcmne p\u00e4\u00e4waga lugema ja kirjutama w\u00f5ib \u00f5ppida<\/strong>. Kirja pannud C. R. Jakobson. Peterburi: 1867, 40 lk.
Kolm isamaa \u00a0k\u00f5net<\/strong>. Tartus \u201eWanemuise\u201c seltsis pidanud C. R. Jakobson. Peterburi: 1870, 78 lk.
Teadus ja seadus p\u00f5llul<\/strong>. 1. jagu. Neile p\u00f5llumeestele, kes oma asju m\u00f5istuse najal tahawad toimetada, kirja pannud C. R. Jakobson. Peterburi: 1869, 172 lk.
Artur ja Anna ehk Wana ja uue aea inimesed<\/strong>. \u00dcks r\u00f5\u00f5mulik n\u00e4item\u00e4ng kolmes j\u00e4rgus. Luuletanud C. R. Linnutaja. Tartu: 1872, 69 lk.
Valitud teosed. 1. k\u00f6ide<\/strong>. Koostanud Rudolf P\u00f5ldm\u00e4e. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 503 lk.
Valitud teosed. 2. k\u00f6ide<\/strong>. Artiklid. F\u00f6ljetonid. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 487 lk.
Kolm isamaa k\u00f5net. Faksiimilev\u00e4ljaanne k\u00e4sikirjast<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 126 lk.
Kolm isamaa k\u00f5net. Kriitiline v\u00e4ljaanne k\u00e4sikirjast kommentaaride ja j\u00e4rels\u00f5naga<\/strong>. Teksti ette valmistanud ja j\u00e4rels\u00f5na: Rudolf P\u00f5ldm\u00e4e. \u00a0Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 110 lk.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

C. R. Jakobson<\/em><\/strong>i kohta<\/strong><\/em>
Jakob Johanson-P\u00e4rna,\u00a0Kuulus Eesti rahwa hariduse t\u00f6\u00f6taja Carl Robert Jakobson<\/strong>. Tallinn: 1891, 64 lk.
Anton J\u00fcrgenstein,\u00a0Carl Robert Jakobsoni elu ja t\u00f6\u00f6<\/strong>. Tartus: Eesti Kirjanduse Selts, 1925, 115 lk.
Hans Kruus,\u00a0Carl Robert Jakobson v\u00f5itlejana<\/strong>. \u00c4\u00e4rejooni. Tartu: 1932, 16 lk.
Abel K\u00e4bin,\u00a0C. R. Jakobson kui eesti p\u00f5llumeeste juht<\/strong>. Tallinn: P\u00f5llut\u00f6\u00f6koda, 1933, 109 lk.
Rudolf Kenkmaa,\u00a0Carl Robert Jakobson Tallinnas: 1871\/72<\/strong>. Tallinn, 1939, 89 lk.
Jaan Roos,\u00a0Carl Robert Jakobson: v\u00f5itleva rahvusluse pioneer<\/strong>. Tallinn: Kooli Kooperatiiv, 1940, 39 lk. [Sari \u2018Eesti rahvuslikud suurmehed: elulooline kirjastik noorsoole\u2019.]
Otto \u0160tein,\u00a0C. R. Jakobsoni (1841-1882) \u00fchiskondlik-poliitilised vaated<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1957, 38 lk.
C. R. Jakobson Kurgjal: kaasaegsete m\u00e4lestusi<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: August Mikk. V\u00e4ndra: Eesti NSV Kultuuriministeerium, 1965, 140 lk.
Ea Jansen,\u00a0C. R. Jakobsoni \u201cSakala\u201d<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 352 lk.
C. R. Jakobsoni \u201cSakala\u201d\u00a0ja Eesti ajakirjanduse teed<\/strong>. Artiklite kogumik. Koostanud Ea Jansen ja Juhan Peegel. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 147 lk.
Ea Jansen,\u00a0Carl Robert Jakobson muutuvas ajas: m\u00e4rkmeid, piirjooni, m\u00f5tteid<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1987, 188 lk.
Carl Robert Jakobson ja Kurgja-Linnutaja<\/strong>. Koos. M. Karelson. Tallinn: Valgus, 1981, 77 lk.
Carl Robert Jakobsonist ja tema algatuste edasiarendamisest<\/strong>. Koostanud. M. Karelson. Tallinn: Valgus, 1985, 82 lk.
Carl Robert Jakobsonist \u2013 tema s\u00f5nast t\u00e4nap\u00e4evani<\/strong>. Koostanud M. Karelson. Tallinn: Valgus, 1988, 95 lk.
J\u00fcri Kuum,\u00a0Carl Robert Jakobson \u2013 talurahva \u00f5petaja ja p\u00f5llumees<\/strong>. Saku: M. Tamberg, 2002, 206 lk.
Vello Paatsi,\u00a0Tundmatu Carl Robert Jakobson<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 2006, 189 lk.
Carl Robert Jakobson<\/strong>. Koostaja Lauri Vahtre. Tallinn: Meie Elu Kirjastus, 2014, 99 lk.
Tiina Toomet,\u00a0C. R. Jakobson ja Kurgja-Linnutaja talu aed<\/strong>. Kurgja: C. R. Jakobsoni Talumuuseum, 2016, 30 lk.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Belletristikat C. R. <\/em><\/strong>Jakobsoni kohta<\/strong><\/em>
Mait Metsanurk,\u00a0C. R. Jakobson. Dramaatiline kroonika 5 vaatuses epiloogiga<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1935, 170 lk.
Oskar Kruus,\u00a0Aeg atra seada<\/strong>. Kultuurilooline romaan. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 460 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Carl Robert Jakobsoni kirjandusliku tegevuse kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Carl Robert Jakobson (pseudon\u00fc\u00fcm C.R. Linnutaja; 26.\/14. VII 1841 \u2013 19.\/7. 1882) oli eesti \u00fchiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog. Temast kujunes rahvusliku liikumise radikaalse suuna m\u00f5jukas juht, ta oli silmapaistev k\u00f5nemees ning rahvakooli sisuline uuendaja. Jakobson s\u00fcndis Tartus, kasvas \u00fcles …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6482,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7547","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7547","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7547"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7547\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7553,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7547\/revisions\/7553"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6482"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7547"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}