{"id":7536,"date":"2024-04-03T23:42:11","date_gmt":"2024-04-03T20:42:11","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7536"},"modified":"2025-08-27T16:20:45","modified_gmt":"2025-08-27T13:20:45","slug":"karl-august-hindrey","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/h\/karl-august-hindrey\/","title":{"rendered":"Karl August Hindrey"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Karl August Hindrey (1875\u20131947) on eesti kirjanik, ajakirjanik ja karikaturist, kelle mitme\u00adk\u00fclgse loomingu v\u00e4\u00e4rtuslikuma osa moodustavad ps\u00fchholoogilised novellid ja ajaloolised romaanid, kuid kes sellele lisaks on kirjutanud lasteraamatuid, reisi- ja m\u00e4lestusteraamatuid ning kriitikat. Ta on tuntud ka kui eesti koomiksi rajaja.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Viljandimaal Abja m\u00f5isa \u00f5llepruulija pojana. Alustas kooliteed paruni kodu\u00f5petaja juures, astus 1882 Viljandi Poeglaste Elementaarkooli, j\u00e4tkas \u00f5pinguid Viljandi kreiskoolis, Viljandi r\u00fc\u00fctelkonna g\u00fcmnaasiumis ja P\u00e4rnus kroonug\u00fcmnaasiumis. 1891\u20131894 \u00f5ppis Tartus Hugo Treffneri g\u00fcmnaasiumis, mida ei l\u00f5petanud. Aastatel 1894\u20131898 \u00f5ppis joonistamist ja maalimist Peterburis A.\u00a0Stieglitzi kunstit\u00f6\u00f6stuskoolis, hiljem M\u00fcnchenis ja Pariisis erakunsti\u00adkoolides. Naasnud 1904 Eestisse, t\u00f6\u00f6tas ta pika perioodi v\u00e4ltel ajalehtede Postimees ja P\u00e4evaleht toimetuses, kirjutades peamiselt reisikirju, kirjandus- ja teatrikriitikat. Pseudon\u00fc\u00fcmi Hoia Ronk all oli ta tuntud kui viljakas f\u00f6ljetonist ja teravmeelne karikaturist. Asutas pilkelehed S\u00e4demed ja Kratt, oli nende toimetaja (vastavalt 1905\u20131915 ja 1924\u20131926). 1917\u20131918 osales Eesti rahvuslike v\u00e4eosade asutamises ja tegutses Vabaduss\u00f5jas rinde\u00adkorrespondendina. 1920ndatel reisis mitmel pool Euroopas ja Aafrikas. Aastast 1928 valis vabakutselise kirjaniku ameti. Saksa okupatsiooni ajal tegutses ta metsavennana N\u00f5ukogude armee vastu ja kirjutas n\u00f5ukogudevastaseid artikleid. Peale s\u00f5ja l\u00f5ppu varjas end valenime all Iru vanadekodus, kus suri kehvades oludes v\u00e4hki. Kirjanik on maetud Tallinna Metsakalmistule. Ta p\u00e4lvis Riigivanema auhinna 1934. ja 1937. aastal ning Vabariigi Presidendi auhinna 1939. N\u00f5ukogude Eestis olid tema isik ja looming 1979. aastani p\u00f5lu all.<\/p>\n\n\n\n

Hindrey alustas viljaka ja menuka lastekirjanikuna, kes t\u00f5i eesti lastekirjandusse koomiliste piltidega illustreeritud v\u00e4rsslood \u201ePambu-Peedu\u201d, \u201cSeene-Mikk\u201d, \u201cPiripilli-Liisu\u201d (k\u00f5ik 1906), \u201eL\u00f5hkil\u00e4inud Kolumats\u201c, \u201eNina-Jass ja N\u00e4pp-Mall\u201c (m\u00f5lemad 1918), \u201eLoomade m\u00e4ss\u201c (1920) ja teised, milles tegelastena kujutatakse h\u00fcperaktiivseid lapsi, s\u00f5nakuulmatuid pahandusetegijaid. Groteskne situatsiooni- ja karakterikoomika kompab reaalsuse ja fantastika piire, pakkudes kehtestava moraali asemel humoorikat ja m\u00e4ngulist \u00f5petlikkust. Positiivse vastuv\u00f5tu p\u00e4lvisid ka j\u00e4rgnevad lasteraamatud ning mitmed rahva- ja muinasjutut\u00f6\u00f6tlused. Ta avaldas ka noorsoojutte ning populaarteaduslikke loodus- ja elulooraamatuid.<\/p>\n\n\n\n

Hindrey on eesti kirjanduse oman\u00e4olisemaid autoreid, kes alustas prosaistina vanemas eas. T\u00e4helepanu \u00e4ratab 5-k\u00f6iteline memuaarsari \u201eMinu elukroonika\u201c (3 k\u00f6idet, 1929), \u201eMurrang\u201c (1930) ja \u201eT\u00f5nissoni juures\u201c (1931), millele annab algt\u00f5uke ajakirjas Looming ilmunud autobiograafiline deb\u00fc\u00fctjutustus \u201eKunstikool\u201c (1929). Omalaadne isiku- ja kultuurilooline dokument on peiduperioodil kirjutatud \u201eIru p\u00e4evik. S\u00fcgis 1946\u201c (1996). Isikup\u00e4rane reisi\u00adraamat \u201eR\u00e4nnud, rannad, Riviera, S\u00f5sarsaared ja Savoy\u201d (1937) p\u00f5hineb ajakirjanduses varem avaldatud eruditsiooni pillavatel ja paeluvatel reisivestetel.<\/p>\n\n\n\n

1930ndatel keskendus ta peamiselt novellide ja romaanide kirjutamisele, tundes s\u00fcgavat huvi inimese ps\u00fc\u00fchilise ja eetilise olemuse, aga ka sotsiaalse identiteedi vastu. Rakendades subjektiivsemat jutustamisviisi ja vabamat kompositsiooni, on Hindrey esimeste novelli\u00adkogude (\u201eV\u00e4lkvalgus\u201c, 1932; \u201eArmastuskiri\u201c, 1933) \u00fcks peateemasid patriarhaalse mehe v\u00f5imupositsioon ning mehe-naise armastussuhted. Ps\u00fchholoogilistes novellides avab ta varjundirikkalt oma tegelaste, peamiselt vaimsete huvide ja peene tundeeluga isikute keerukat sisemaailma, n\u00e4idates nende k\u00f5rgete ideaalide ja n\u00f5udliku moraali vastandumist madalale \u00fcmbrusele. Hilisemates novellikogudes (\u201eSigtuna h\u00e4ving\u201c, 1937; \u201eS\u00fcdamed\u201c, 1938) elu\u00adkogemuslik ainestik ja reaaleluline anal\u00fc\u00fcs avardub, keskmesse t\u00f5useb kaastundega kujutatud tavainimese elutunnetus. Ajaloolised novellid, mis k\u00e4sitlevad mitmel juhul Sigtuna-motiivi, heroiseerivad muistsete eestlaste s\u00f5jalist v\u00f5imekust.<\/p>\n\n\n\n

Fantastilis-seikluslikud ajaviiteromaanid \u201eArarauna\u201c (1930) ja \u201eRowne r\u00e4ndab\u201c (1933) kujutavad L\u00f5una-Ameerika m\u00e4gimetsa sattunud muistse eesti suguharu eluolu. Ajalooline romaan \u201eUrmas ja Merike\u201c (I\u2013II, 1935\u20131936) pakub panoraamse, heroiseeritud sissevaate Eesti muinasaega, n\u00e4idates \u00fclikute seisuse tekkimist eesti h\u00f5imude seas ja vastandades perekonnasaaga taustal p\u00f5lvkondadevahelisi eluhoiakuid. Ajalooline diloogia \u201eLoojak\u201c (I \u201eN\u00f5id\u201c, 1938; II \u201eLembitu\u201c, 1939) k\u00e4sitleb eestlaste muistset vabadusv\u00f5itlust selle langus\u00adperioodil 1212\u20131227, koondades episoode nii kogukondlikust eluolust, ristiusule vastupanust kui ka s\u00f5jalisest v\u00e4givallast. Ps\u00fchholoogiliste varjundite peent m\u00e4ngu ja p\u00f5nevaid eetilisi dilemmasid pakub romaan \u201eS\u00fcndmusteta suvi\u201c (1937), milles minajutustaja t\u00e4helepanekute ja m\u00f5tiskluste kaudu n\u00e4idatakse P\u00fchaj\u00e4rve \u00e4\u00e4rde kogunenud s\u00f5pruskonna erinevaid ennese\u00adteostus- ja \u00f5nnep\u00fc\u00fcdlusi. Ps\u00fchholoogilisemat kujutamisviisi j\u00e4tkab Hindrey romaanis \u201eJa ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka\u201c (1939), mis vaatleb mere\u00e4\u00e4rses pansionis kohtunud eri olustikest p\u00e4rit tegelaste vastuolusid moraalitavadega. Kujunemisromaan \u201eTaaniel T\u00fcmmi t\u00e4helend\u201c (1942) kirjeldab vaestest oludest p\u00e4rit, kuid t\u00f6\u00f6ka ja tahtej\u00f5ulise talupoja t\u00f5usmist j\u00f5ukaks \u00e4rimeheks.<\/p>\n\n\n\n

A. O.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
Ararauna<\/strong>. Tartu: Postimees, 1930, 227 lk.
Rowne r\u00e4ndab<\/strong>. Tartu: Postimees, 1933, 261 lk.
Suremise eod<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 239 lk. [Teine tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 2010, 191 lk.]
Urmas ja Merike. I\u2013II<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 337 lk; 1936, 330 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Vadstena: Orto, 1948, 264 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1991, 383 lk.]
S\u00fcndmusteta suvi<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 217 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Toronto: Orto, 1953, 264 lk; Tallinn: Virgela, 1996, 191 lk.]
Loojak I: N\u00f5id<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 165 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Stockholm: Vaba Eesti, 1948, 98 lk; Tallinn: Monokkel, 1992, 165 lk.]
Loojak II: Lembitu<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1938, 196 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Stockholm: Vaba Eesti, 1949, 116 lk; Tallinn: Monokkel, 1992, 196 lk.]
Ja ilma ja inimesi ma tundsin viimati ka<\/strong>.\u00a0 Tartu: Noor-Eesti, 1939, 291 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: Tallinn: Virgela 1998, 231 lk.]
Taaniel T\u00fcmmi t\u00e4helend<\/strong>. Tartu: Tartu Eesti Kirjastus, 1942, 294 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 2006, 255 lk.]
Aovalged aknad<\/strong>. Tartu: Virgela, 1995, 254 lk. [Poolelij\u00e4\u00e4nud romaani k\u00e4sikirja p\u00f5hjal 1943. aastast.]
Mart Laar, Karl August Hindrey,\u00a0Aovalged aknad<\/strong>. Tallinn: Varrak, 2022, 301 lk. [Hindrey poolelij\u00e4\u00e4nud romaan, mille Mart Laar l\u00f5petas.]<\/p>\n\n\n\n

Novellid<\/em><\/strong>
V\u00e4lkvalgus<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1932, 157 lk. [2. tr\u00fckk: \u2018V\u00e4lkvalgus. Armastuskiri\u2019, Stockholm: Vaba Eesti, 1962, 296 lk.]
Armastuskiri<\/strong>. Tartu: Hea Novell, 1933, 234 lk. [2. tr\u00fckk: Tartu: Noor-Eesti, 1935, 240 lk; 3 tr\u00fckk: \u2018V\u00e4lkvalgus. Armastuskiri\u2019, Stockholm: Vaba Eesti, 1962, 296 lk.]
Sigtuna h\u00e4ving<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1937, 427 lk.
S\u00fcdamed<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanikkude Liit, 1938, 220 lk.
Hukatus M\u00e4laril<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti,1939, 206 lk.
Ja oli kunagi keegi\u2026<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942, 178 lk.
Ja oli kunagi keegi\u2026. Valimik novelle<\/strong>. Eess\u00f5na: \u00dclo Tedre. Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1968, 295 lk.
Kaugek\u00f5ne<\/strong>. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: \u00dclo Tedre. Tallinn: Eesti Raamat, 1986, 411 lk. [Sari \u2018Eesti novellivara\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Laste- ja noortekirjandus<\/em><\/strong>
Pambu-Peedu<\/strong>. Tartu: 1906, 8 lk. [2. tr\u00fckk: Tartu: O.\u00a0Luik, 1929, 8 lk.]
Pambu-Peedu, Seene-Mikk, Piripilli-Liisu<\/strong>. Tartu: Postimees, 1907, 34 lk.
Seene-Mikk<\/strong>. Tartu: 1906, 8 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tartu: O.\u00a0Luik, 1929, 8 lk; Tallinn: Tea Kirjastus, 2012, 29 lk.]
Piripilli-Liisu<\/strong>. Tartu: 1906, 16 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tartu: O.\u00a0Luik, 1929, 8 lk; Tallinn: Tea Kirjastus, 2009, 36 lk.]
Nina-Jass ja N\u00e4pp-Mall<\/strong>. Tartu: Odamees, 1918, 11 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tartu: O.Luik, 1929, 8 lk; Tallinn: Tea Kirjastus, 2012, 29 lk.]
L\u00f5hkil\u00e4inud Kolumats<\/strong>. Tartu: Odamees, 1918, 20 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: Tartu: O.\u00a0Luik, 1929, 8 lk.]
Loomade m\u00e4ss<\/strong>.\u00a0 Tartu: Odamees, 1920, 23 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tallinn: Ilo, 1996, 23 lk; Tallinn: Eesti NSV Raamatu\u00fching, 1989, 23 lk; Tallinn: Ilo, 2000, 24 lk.]
Jaunart Jauram<\/strong>. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus 1921, 32 lk. [2. tr\u00fckk: Stockholm: Vaba Eesti, 1956, 32 lk.]
Jaunart Jaurami J\u00f5ngermannid<\/strong>. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus 1921, 24 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: Stockholm: Vaba Eesti, 1957, 24 lk.]
Summi-Sulpsu sekeldused<\/strong>. Tallinn: Tallinna Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1922, 24 lk.
Pambu-Peedu ja teised<\/strong>. Tartu: O.\u00a0Luik, 1929, 44 lk.
Trebongi surm<\/strong>. Jutu-Paun nr 20. Tartu: O.\u00a0Luik, 1930.
Raks Reem teotseb<\/strong>. Jutu-Paun nr 40\/41. Tartu: O.\u00a0Luik, 1932.
Kill Martuse lihav\u00f5tted<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1933, 159 lk.
Kill Martus koolis<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 161 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Kupar, 1993, 124 lk.]
Ants oli v\u00e4ike saunamees<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjastus, 1942, 24 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Elva: Lambri Raamat, 2008, 24 lk; 2021.]
L\u00f5hkil\u00e4inud Kolumats ja teised piltlood<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1979, 110 lk.
Poisid, koerad ja teised toredad<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 1995, 93 lk.
\u00d5petlikud lood<\/strong>. Tallinn: Tea Kirjastus, 2012, 29 lk.<\/p>\n\n\n\n

N\u00e4idendid<\/em><\/strong>
Koopar\u00fc\u00fctel<\/strong>. Lavastatud 1916 Vanemuises. [Opereti libreto.]
Raidaru kirikum\u00f5is<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 82 lk.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused<\/em><\/strong>
Minu elukroonika I\u2013III<\/strong>. Tartu: Loodus, 1929, 264+191+256 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, 2010, 783 lk.]
Murrang<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1930, 201 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, 2010, 783 lk.]
T\u00f5nissoni juures<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1931, 248 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht 2010, 783 lk.]
Iru p\u00e4evik. S\u00fcgis 1946<\/strong>. Tartu: Virgela, 1996, 79 lk.<\/p>\n\n\n\n

Reisikirjad<\/em><\/strong>
Hoia Ronk,\u00a01914. Reisipildid<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjastus-\u00dchisus, 1924, 197 lk.
Kongos\u00f5it<\/strong>. Tartu: Loodus, 1929, 144 lk.
Hoia Ronk,\u00a0R\u00e4nnud, rannad, Riviera, S\u00f5sarsaared ja Savoy<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 261 lk.<\/p>\n\n\n\n

Publitsistika<\/em><\/strong>
Hoia Ronk,\u00a0Kaasaegsed<\/strong>. Tartu: Loodus, 1926, 147 lk. [F\u00f6ljetonid.]
Kirjad noortele<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2016, 536 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019, 130.]
Minu sajand<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2021, 303 lk. [Sari \u2018Eesti m\u00f5ttelugu\u2019, 157.]<\/p>\n\n\n\n

Populaarteadus<\/em><\/strong>
Meie metsloomad<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 103 lk. [2. tr\u00fckk: Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1940, 104 lk.]
Meie koduloomad ja nende p\u00f5lvnemine<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1935, 100 lk.
Kindral Ernst P\u00f5dder<\/strong>. Landesv\u00e4\u00e4ri v\u00f5itja. Tallinn: Kooperatiiv, 1935, 47 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamatu\u00fching, 1990, 47 lk.]
Admiral Johan Pitka. Eesti Vabaduss\u00f5ja hing<\/strong>. Tallinn: Kooli-Kooperatiiv, 1938, 278 lk.<\/p>\n\n\n\n

Karl August Hindrey<\/strong><\/em> kohta<\/strong><\/em>
Oskar Kruus, Karl August Hindrey. Eluk\u00e4ik ja looming<\/strong>. \u2013 Tallinn: Eesti Raamat, 2006, 64 lk.<\/p>\n\n\n\n


Artiklid ja arvustused Karl August Hindrey kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Karl August Hindrey (1875\u20131947) on eesti kirjanik, ajakirjanik ja karikaturist, kelle mitme\u00adk\u00fclgse loomingu v\u00e4\u00e4rtuslikuma osa moodustavad ps\u00fchholoogilised novellid ja ajaloolised romaanid, kuid kes sellele lisaks on kirjutanud lasteraamatuid, reisi- ja m\u00e4lestusteraamatuid ning kriitikat. Ta on tuntud ka kui eesti koomiksi …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6478,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7536","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7536","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7536"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7536\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7545,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7536\/revisions\/7545"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6478"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7536"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}