{"id":7524,"date":"2024-04-03T23:39:23","date_gmt":"2024-04-03T20:39:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7524"},"modified":"2025-08-27T15:38:32","modified_gmt":"2025-08-27T12:38:32","slug":"anna-haava","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/h\/anna-haava\/","title":{"rendered":"Anna Haava"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Anna Haava (s\u00fcnnilt Anna Rosalie Espenstein, aastani 1939 kodanikunimi Havakivvi, hiljem Haavakivi; 15.\/3. X 1864 \u2013 13.III 1957) on \u00fcks olulisemaid ja alates 19. sajandi l\u00f5pust rahva seas armastatumaid eesti luuletajaid ja laulus\u00f5nade autoreid.<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis Kodavere kihelkonnas Haavakivi veskitalus talupojaperekonnas. 1873. aastal algas Anna Haava haridustee \u2013 \u00f5ppis Pataste, Saare-Vanam\u00f5isa ja Tartu Hoffmanni saksakeelses erakoolis, 1880-84 Tartu K\u00f5rgemas saksakeelses t\u00fctarlastekoolis, mille l\u00f5petas kodu\u00f5petaja diplomiga. Asus t\u00f6\u00f6le Tartus lasteaias pedagoogina ning alustas loometegevust. Kui Lydia Koidula 1886. aasta suvel suri, ilmus Postimehes varjunime \u201e\u00dcks Eesti neiu\u201c all luuletus \u201eKoidulale\u201c \u2013 see oli Anna Haava esimene tr\u00fckis avaldatud luuletus.<\/p>\n\n\n\n

1892-93 viibis Anna Haava ravi eesm\u00e4rgil Leipzigis, hiljem t\u00f6\u00f6tas Berliini l\u00e4hedal F\u00fcrstenwaldi diakonissiasutuses. Viibis m\u00f5ned kuud Eestis oma ainsa \u00f5e Liisa haiguse ja surma juures ning siirdus Venemaale. 1894-99 tegutses kodu\u00f5petajana ja halastaja\u00f5ena Peterburis ja mujal Venemaal. Naasis sajandivahetuseks Eestisse ning oli majapidajaks Haavakivil venna juures. P\u00e4rast pikemat haigust asus 1906 vabakutselisena Tartusse ning oli enne Esimest maailmas\u00f5da m\u00f5nda aega \u201ePostimehe\u201c toimetuse liige. Hiljem tegutses vabakutselise kirjaniku ja t\u00f5lkijana. Kannatas sageli materiaalset puudust, eriti s\u00f5ja-aastail. 1920. aastast alates hakkas saama kirjanikupensioni, oli Eesti Kirjanike Liidu asutajaliikmeks 1922. aastal, 1945. m\u00e4\u00e4rati personaalpension. 1954 toimusid luuletaja 90. s\u00fcnnip\u00e4eva puhul pidustused Tartu \u00dclikooli aulas, samast aastast on Tartus tema nimega t\u00e4nav. Haava suri 92-aastaselt Tartus ja on maetud Raadi kalmistule.\u00a0<\/p>\n\n\n\n

Luuletajana oli Anna Haava tegev 22. eluaastast hilise eani \u2013 viimased luuletused ilmusid 1954. aastal valikkogus. Esimesed kogud \u201eLuuletused\u201c I (1888), II (1890) ja III (1897) sisaldavad romantilisi tundelaule, mille peamiseks teemaks on armastus. Haava noorusluule sai ilmumisel sooja vastuv\u00f5tu osaliseks ning k\u00f5ikidest osadest anti v\u00e4lja mitu kordustr\u00fckki. 1906 ilmus teises tonaalsuses kogu \u201eLained\u201c, kus on m\u00e4rgatav \u00fchiskonnakriitiline joon. Kogus olevates tekstides m\u00f5istab Haava hukka nii diskrimineerimise rahvuslikul pinnal kui ka sotsiaalse \u00fclekohtu ja v\u00e4givalla. \u00dchiskonnakriitilisus s\u00fcvenes ka kogudes \u201cRistlained\u201d (1910) ning \u201cMeie p\u00e4evist\u201d (1920). Uuesti muutus Haava luule isiklikumaks kogudes P\u00f5hjamaa lapsed\u201d (1913), \u201cSiiski on elu ilus\u201d (1930) ja \u201cLaulan oma eesti laulu\u201d (1935).\u00a02006 ilmus pikka aega k\u00e4sikirjana seisnud m\u00e4lestusteraamat \u201eM\u00e4lestusi Laanekivi Manni lapsep\u00f5lvest\u201c ning 2008 Anna Haava kogutud luuleraamat \u201eLuule\u201c, mis sisaldab ligi 700 luuletust.<\/p>\n\n\n\n

Juba 1887 l\u00f5i Peterburis \u00f5ppiv noor orelikunstnik Miina H\u00e4rma esimesed viisid Anna Haava luuletustele. \u00dcle 200 Haava luuletuse on heliloojate poolt (M. H\u00e4rma, M, Saar, K.A. Hermann jt) viisistatud, osa neist kuulub laulupidude repertuaari ning on muutunud rahvalikeks lauludeks. Haava on ajakirjanduses avaldanud jutte, koostanud aforismikogu \u201ePeot\u00e4is t\u00f5tt\u201c (1900) ning kirjutanud libreto Artur Lemba ooperile \u201eLembitu t\u00fctar\u201c (1908). Anna Haavalt on ilmunud ka lapsep\u00f5lvekodu kujutav proosaraamat \u201eV\u00e4ikesed pildid Eestist\u201c (1911).<\/p>\n\n\n\n

T\u00f5lkijana on ta vahendanud peamiselt saksa kirjandust: J. W. Goethe \u201eEgmont\u201c, F. Schilleri \u201eWilhem Tell\u201c, H. Hofmannstahli \u201eKuningas Oidipus\u201c aga ka W. Shakespeare\u00b4i \u201eSuve\u00f6\u00f6-unen\u00e4gu\u201c, Hans-Christian Anderseni \u201eMuinasjutud\u201c jt. Haava tutvustas ka antiikm\u00fctoloogiat, vahendades eesti keelde I. C. Andr\u00e4 ja R. Schneideri \u201eGreeka muinaskangelased\u201c ja G. Schalki \u201eRooma muinaskangelased\u201c.<\/p>\n\n\n\n

A. N.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Luule<\/em><\/strong>
Luuletused<\/strong>. Tartu: K. A. Hermann, 1888, 77 lk. [2. tr\u00fckk: 1891, 3. tr\u00fckk: 1915; 4. tr\u00fckk: 1920?.]
Luuletused. 2 wihk<\/strong>. Tartu: K. A. Hermann, 1890, 115 lk. [2. tr\u00fckk: 1913.]
Luuletused. 3 wihk<\/strong>. Tartu: [s.n.], 1897, 128 lk. [2. tr\u00fckk i.a.]
Lained<\/strong>. Tartu: [s.n.], 1906, 180 lk.
Rist-lained<\/strong>. Tartu: Postimees, 1910, 54 lk.
P\u00f5hjamaa lapsed<\/strong>. Tartu: Postimees, 1913, 87 lk.
Meie p\u00e4evist<\/strong>. Tallinnas: Varrak, 1920, 60 lk.
Anna Haava luuletuskogu<\/strong>. Tartus: Eesti Kirjanduse Seltsi koolikirjanduse toimkond, 1924, 398 lk.
Siiski on elu ilus<\/strong>. Tallinn: R. Kivi, 1930, 94 lk.
Laulan oma eesti laulu<\/strong>. Tartus: Noor-Eesti, 1935, 65 lk.
Luuletused<\/strong>. Koostanud ja eess\u00f5na Oskar Kruus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1954, 416 lk.
N\u00f5mmelill: valimik luuletusi<\/strong>. Koostanud Paul Rummo. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 64 lk.
Anna Haava<\/strong>. Koostanud Debora Vaarandi. Tallinn: Eesti Raamat, 1968, 128 lk. [Sari \u2018V\u00e4ike luuleraamat\u2019.]
Luule<\/strong>. Koostanud Sirje Endre ja Linda Olmaru. Eess\u00f5na Doris Kareva. Tallinn: SE & JS, 2008, 575, lk.<\/p>\n\n\n\n

Proosa<\/em><\/strong>, m\u00e4lestused, kirjavahetus<\/strong><\/em>
Peot\u00e4is t\u00f5tt<\/strong>. Jurjev: Hermann, 1900, 180 lk. [Aforismid.]
Lembitu t\u00fctar<\/strong>. Tartu: [s.n.], 1908, 15 lk. [Ooperilibreto.]
W\u00e4iksed pildid Eestist<\/strong>. Tartu: Postimees, 1911, 72 lk. [Jutud. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tartu: Postimees, 1920, 94 lk; Tallinn: Perioodika (Loomingu Raamatukogu), 1972, 79 lk.]
M\u00e4lestusi Laanekivi Manni lapsep\u00f5lvest<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2006, 471 lk. [Autobiograafilised jutustused.]
R\u00e4ndaja Anna. Anna Haava kirjad Elise Aunale, Mari Raamotile ja Juhan Luigale<\/strong>. Tallinn: SE&JS, 2014, 206 lk.<\/p>\n\n\n\n

Valitud t\u00f6\u00f6d<\/strong><\/em>
Ma l\u00e4hen \u00fcle n\u00f5mme. M\u00f5tted. Luule. Jutud<\/strong>. Koostajad Sirje Endre ja Kadi Pajupuu, eess\u00f5na: Katri Aaslav-Tepandi. Tallinn: SE & JS, 2020, 213 lk.
T\u00e4ht s\u00e4\u00e4l \u00fcleval<\/strong>. Koostaja Sirje Endre, saates\u00f5na Linda Olmaru. Tallinn: SE&JS, 2024
199 lk.<\/p>\n\n\n\n

Anna Haava<\/em><\/strong> kohta<\/strong><\/em>
Villem Ridala,\u00a0Anna Haava 50-aastase s\u00fcnnip\u00e4eva puhul<\/strong>. Tartu: Eesti Kirjandus, 1914, 83 lk.
Ello S\u00e4\u00e4rits,\u00a0Anna Haava: elu ja loomingu lugu<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2007, 125 lk.
<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Anna Haava kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Anna Haava (s\u00fcnnilt Anna Rosalie Espenstein, aastani 1939 kodanikunimi Havakivvi, hiljem Haavakivi; 15.\/3. X 1864 \u2013 13.III 1957) on \u00fcks olulisemaid ja alates 19. sajandi l\u00f5pust rahva seas armastatumaid eesti luuletajaid ja laulus\u00f5nade autoreid. Ta s\u00fcndis Kodavere kihelkonnas Haavakivi veskitalus …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6478,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7524","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7524","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7524"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7524\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7537,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7524\/revisions\/7537"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6478"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7524"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}