{"id":7492,"date":"2024-04-03T23:40:48","date_gmt":"2024-04-03T20:40:48","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7492"},"modified":"2025-08-27T12:30:54","modified_gmt":"2025-08-27T09:30:54","slug":"eduard-bornhohe","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/b\/eduard-bornhohe\/","title":{"rendered":"Eduard Bornh\u00f6he"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Eduard Bornh\u00f6he (kodanikunimega Brunberg, 1862\u20131923) oli eesti prosaist, kelle loomingu kandvaima osa moodustavad ajalooainelised romantilised seiklusjutustused. Need on kujundanud j\u00e4rgnevate p\u00f5lvkondade rahvuslikku ajaloo- ja eneseteadvust ning on leidnud koha eesti kirjandusklassikas ja koolinoorte lugemisvaras.<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis Virumaal Kullaaru m\u00f5isas m\u00f5isateenija pojana. \u00d5ppis 1872\u20131874 Tallinnas W.\u00a0Kentmanni algkoolis, seej\u00e4rel kuni 1877 kreiskoolis. J\u00e4rgnevalt pidas ta mitmes paigas erinevaid ameteid, olles kaubakontori \u00f5pilane, maam\u00f5\u00f5tja abiline, raudteejaamaametnik, k\u00f6ster-koolmeister, kodu\u00f5petaja ja teatrikriitik. 1888 sooritas eksternina Tallinna kubermangug\u00fcmnaasiumis l\u00f5pueksamid ja asus 1889 \u00f5ppima Tartu \u00fclikooli eesti filoloogiat. Katkestanud rahalistel p\u00f5hjustel \u00f5pingud, j\u00e4tkus Bornh\u00f6he r\u00e4ndurielu erinevaid ameteid pidades Venemaal, Poolas ja Saksamaal. Naasnud l\u00f5plikult kodumaale, asus ta 1893 t\u00f6\u00f6le Tallinnas ringkonnakohtu t\u00f5lgina, 1901 arhivaarina. 1907\u20131917 t\u00f6\u00f6tas \u00fclemtalurahvakohtu eesistujana J\u00f5hvis, seej\u00e4rel linnasekret\u00e4ri ja rahvakohtunikuna Narvas. 1919 siirdus Tallinna, kus pidas kuni surmani rahukohtuniku ametit. Bornh\u00f6he maeti Tallinna Kopli surnuaiale, 1951 maeti \u00fcmber Tallinna Metsakalmistule. Tema t\u00e4dipoeg oli tuntud eesti kirjanik Eduard Vilde.<\/p>\n\n\n\n

17-aastaselt kirjutatud \u201eTasuja\u201c (1880) on esimene algup\u00e4rane eesti ajaloo aineline jutustus, mis sai teerajajaks teistele 19. sajandi l\u00f5pu ja 20. sajandi alguse ajaloolistele romaanidele. J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usu (1343) k\u00e4sitleva jutustusega v\u00e4ljendas Bornh\u00f6he v\u00e4ikerahva patriootilist v\u00f5itlusvaimu ja vabadusiha. Romantismile omaselt ei juhindu autor minevikku kujutades vaid ajaloolistest allikatest (autor toetus Balthasar Russowi (1578) ja Christian Kelchi (1695) kroonikale), vaid loob s\u00e4rava ja \u00fcleva k\u00e4sitluse eestlaste kangelaslikust vabadusv\u00f5itlusest baltisaksa feodaalidega. Sotsiaalsete ja poliitiliste vastuolude taustal tulevad esile peategelase, rahvajuhiks sirguva vabatalupoeg Jaanuse ehk Tasuja seisuslikust positsioonist ja \u00f5nnetust armastusest tulenevad \u00fcleelamised, mis kasvavad k\u00e4ttemaksuks k\u00f5igi m\u00f5isnike vastu.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4rgnevad ajaloolised teosed \u201eVillu v\u00f5itlused\u201c (1890) ja \u201eV\u00fcrst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed p\u00e4evad\u201c (1893) j\u00e4tkavad romantilise ajaloofiktsiooni suunda. Neist viimane, Balthasar Russowi kroonikale toetuv seikluslik romaan jutustab talurahva\u00fclest\u00f5usust Liivi s\u00f5ja s\u00fcndmuste taustal 16. sajandi II poolel Tallinnas ja selle \u00fcmbruses. Romaani ainetel on valminud armastatud menufilm \u201eViimne reliikvia\u201c (1979, re\u017eiss\u00f6\u00f6r Grigori Kromanov), mis paelub oma p\u00f5neva s\u00fc\u017eee, \u00fcllaste kangelaste ja vabadusaateliste lauludega, mis kuuluvad t\u00e4naseni eestlaste laulurepertuaari.<\/p>\n\n\n\n

Ajaloopoosa k\u00f5rval kirjutas Bornh\u00f6he olustikurealistlikke olevikuainelisi lugusid. L\u00fchikestest satiirilistest juttudest koosnevas raamatus \u201eTallinna narrid ja narrikesed\u201c (1892) naerab ta v\u00e4lja iseenese tarkusest end vaimuhiiglasteks pidavad isehakanud leiutajad, harimatud kirjanikud ja nende epigoonliku loomingu. Erineva sotsiaalse staatusega ametimeeste eluolu ja igandlikke tavasid k\u00e4sitleb ta realistlikus l\u00fchiromaanis \u201eKollid\u201c (1903). Bornh\u00f6he on kujundanud eesti reisikirjanduse traditsiooni raamatuga \u201eUsur\u00e4ndajate radadel\u201c (1899), kus ta hoogsas kujundlikus stiilis pajatab L\u00e4his-Ida rahvastest ja nende kultuurist, kritiseerides muuhulgas kolonialistide v\u00f5imuambitsioone. Ta avaldas eesti keeles l\u00fchendatud mugandused D. Defoe \u201cRobinson Crusoest\u201d (1891) ja M. de Cervantese \u201cDon Quijotest\u201d (1900). T\u00f5mbudes tagasi kirjanduslikust tegevusest, ei avaldanud ta oma elu kahel viimasel k\u00fcmnendil enam \u00fchtegi raamatut.<\/p>\n\n\n\n

A. O.<\/em>

<\/p>\n\n\n\n

Raamatud eesti keeles<\/strong><\/h4>\n\n\n\n

L\u00fchiromaanid ja jutud<\/strong><\/em>
R\u00f6\u00f6vel ja m\u00f5isnik<\/strong>. Tartu: H.\u00a0Laakmann, 1878, 112 lk.
Tasuja<\/strong>. Tallinn: A.\u00a0E.\u00a0Brandt, 1880, 147 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tartu: M.\u00a0Vares, 1888 146 lk, Jurjev: M.\u00a0Vares, 1900, 132 lk; Tallinn: Teadus, 1915, 97 lk; Tallinn: Kool, 1921 117 lk; Tallinn: Kool, 1922, 117 lk; Tartu: Loodus, 1935, 135 lk; Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1945, 108 lk; Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1947, 118 lk; Vadstena: Orto, 1947, 100 lk; Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 128 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1967, 88 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1971 169 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1984, 88 lk; Columbia: Cultural Models, 1996, 232 lk; Kuressaare: TormiKiri, 1998, 379 lk; Tallinn: Mixi Kirjastus, 1999, 102 lk; Tallinn: Ilo, 2005, 103 lk; Tallinn: Ilo, 2008, 103 lk; Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, 2008, 127 lk; Tallinn: Eesti Digiraamatute Keskus, 2010, e-raamat; Tartu: Lutsu-nimeline Linnaraamatukogu, 2011, e-raamat; Tallinn: T\u00e4nap\u00e4ev, 2017, 110 lk, 2025, 2025.]
Lindanissa<\/strong>. Tallinn: A.\u00a0E.\u00a0Brandt, 1882, 64 lk.
Villu v\u00f5itlused<\/strong>. Tallinn: K.Busch, 1890, 112 lk. [J\u00e4rgnevad v\u00e4ljaanded: Tallinn: Kool, 1921, 101 lk; Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1946, 100 lk; Vadstena: Orto,1949, 127 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1971, 169 lk; Kuressaare: TormiKiri, 1998, 379 lk; Tallinn: Eesti Digiraamatute Keskus, 2010, e-raamat; Tartu: Lutsu-nimeline Linnaraamatukogu, 2011, e-raamat.]
Tallinna narrid ja narrikesed<\/strong>. Tallinn: K.\u00a0Busch, 1892, 96 lk. [J\u00e4rgnevad v\u00e4ljaanded: Tallinn: Varrak, 1993, 76 lk; 2021]
V\u00fcrst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased p\u00e4evad<\/strong>. Tallinn: G.\u00a0Pihlakas, 1893, 96 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tallinn: G. Pihlakas, 1898, 240 lk; Tallinn: G. Pihlakas, 1920, 240 lk; Tallinn: G. Pihlakas, 1929, 200 lk; Tartu: Elmatar, 1996, 170 lk; Kuressaare: TormiKiri, 1998, 379 lk; Tallinn: TormiKiri, 2008, 166 lk; Tallinn: Eesti Digiraamatute Keskus, 2010, e-raamat; 2012, Tallinn: ImmiSoft, 2016, 72 lk; 2023.]
Kollid<\/strong>. Tallinn: M.\u00a0Schiffer, M.\u00a0Antje, 1903, 146 lk. [J\u00e4rgnev v\u00e4ljaanne: Tartu: Lutsu-nimeline Linnaraamatukogu, 2012, e-raamat.]
Kuulsuse narrid<\/strong>. Tallinn: Pedagoogiline Kirjastus, 1941, 52 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 48 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1974, 39 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1981, 36 lk; Tallinn: Mixi Kirjastus, 2006, 26 lk; Tallinn: Eesti Digiraamatute Keskus, 2010, e-raamat.]<\/p>\n\n\n\n

Reisikiri<\/em><\/strong>
Usur\u00e4ndajate radadel<\/strong>. Tallinn: Eesti Postimees, 1899, 144 lk. [J\u00e4rgnev v\u00e4ljaanne: Tallinn: Digira, 2012, e-raamat.]<\/p>\n\n\n\n

Valitud ja kogutud teosed<\/em><\/strong>
E.\u00a0Bornh\u00f6he kirjat\u00f6\u00f6de kogu<\/strong>. Tallinn: Keyler ja Poeg, 1905\u20131906, 772 lk. [Ilmunud annetena 1-24. Kaasanne v\u00e4ljaandele Uus Aeg. Sisu: \u2018Tasuja\u2019, \u2018Willu v\u00f5itlused\u2019, \u2018Tallinna narrid\u2019, \u2018Orelim\u00e4ngija\u2019, \u2018\u00dcks leht \u201cvana pagana\u201d t\u00e4htraamatust\u2019, \u2018Aadam ja Eewa\u2019, \u2018Aischa\u2019, \u2018J\u00f5ulu-\u00f6\u00f6 Petlemmas\u2019, \u2018W\u00fcrst Gabriel ehk Pirita kloostri wiimsed p\u00e4ewad\u2019, \u2018Anni neitsip\u00f5lv\u2019, \u2018Kollid\u2019.]
Ajaloolised jutustused<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus 1952, 356 lk. [Sisu: \u2018Tasuja\u2019, \u2018Villu v\u00f5itlused\u2019, \u2018V\u00fcrst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased p\u00e4evad\u2019. J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1953, 323 lk; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 468 lk; Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 348 lk; Tallinn: Eesti Raamat, 1977, 316 lk.]
Teosed I:<\/strong>\u00a0Tallinna jutud<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1962, 343 lk. [Sisu: \u2018Anni neitsip\u00f5lv\u2019, \u2018Tallinna narrid ja narrikesed\u2019, \u2018Aadam ja Eeva\u2019, \u2018Lihav\u00f5ttekink\u2019, \u2018Orelim\u00e4ngija\u2019, \u2018J\u00f5uluingel\u2019, \u2018Kollid\u2019.]
Teosed II: Jutud ja reisikirjad<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963, 420 lk. [Sisu: \u2018\u00dcks leht \u00abvanapagana\u00bb t\u00e4htraamatust\u2019, \u2018Labajalavalss laeva peal\u2019, \u2018Surmasuus\u2019, \u2018Must plaaster\u2019, \u2018Liisi peigmees\u2019, \u2018J\u00f5ulu\u00f6\u00f6 Petlemmas\u2019, \u2018Ai\u0161a\u2019, \u2018Teekond \u00d5htu-Euroopas\u2019, \u2018Usur\u00e4ndajate radadel\u2019, \u2018Tallinnast Nuustakule\u2019, \u2018Volgal\u2019, \u2018\u00d6ine postis\u00f5it Eestimaal\u2019, \u2018Buduaar ja tsirkus\u2019, \u2018Valimik kirju\u2019.]
Teosed III: Ajaloolised jutustused<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1964, 348 lk.\u00a0[Sisu: \u2018Tasuja\u2019, \u2018Villu v\u00f5itlused\u2019, \u2018V\u00fcrst Gabriel ehk Pirita kloostri viimased p\u00e4evad\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Eduard Bornh\u00f6he kohta<\/strong><\/em>
Endel Nirk, Eduard Bornh\u00f6he. Kirjanik ja inimene<\/strong>. \u2013 Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 140 lk.

<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Eduard Bornh\u00f6he kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eduard Bornh\u00f6he (kodanikunimega Brunberg, 1862\u20131923) oli eesti prosaist, kelle loomingu kandvaima osa moodustavad ajalooainelised romantilised seiklusjutustused. Need on kujundanud j\u00e4rgnevate p\u00f5lvkondade rahvuslikku ajaloo- ja eneseteadvust ning on leidnud koha eesti kirjandusklassikas ja koolinoorte lugemisvaras. Ta s\u00fcndis Virumaal Kullaaru m\u00f5isas m\u00f5isateenija …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6462,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7492","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7492","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7492"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7492\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7508,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7492\/revisions\/7508"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6462"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7492"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}