{"id":7463,"date":"2024-04-03T23:39:45","date_gmt":"2024-04-03T20:39:45","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7463"},"modified":"2025-06-16T15:42:59","modified_gmt":"2025-06-16T12:42:59","slug":"aleksander-tassa","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/t\/aleksander-tassa\/","title":{"rendered":"Aleksander Tassa"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Aleksander Tassa (7. VII \/ 25. VI 1882 \u2013 23. III 1955) oli prosaist, n\u00e4itekirjanik, kunstnik ja kunstiloolane; kirjanikuna tuntud peamiselt oma 20. sajandi teisel k\u00fcmnendil kirjutatud uusromantistliku, fantastilise l\u00fchiproosa poolest.<\/p>\n\n\n\n

Tassa\u00fcndis Tartus kooliteenri pojana. \u00d5ppis Tartu linnakoolis seda l\u00f5petamata, samal ajal ka Saksa K\u00e4sit\u00f6\u00f6liste Seltsi joonistuskursustel baltisaksa kunstniku R. J. von zur M\u00fchleni juures. 1900-1903 t\u00f6\u00f6tas Tartus kantseleiametnikuna. 1904 astus Peterburi Stieglitzi kunstit\u00f6\u00f6stuskooli, kust heideti j\u00e4rgmisel aastal v\u00e4lja revolutsioonilise tegevuse t\u00f5ttu. 1905 asus \u00f5ppima Tallinnas Ants Laikmaa ateljees, kust lahkus 1906, \u00f5ppides p\u00f5gusalt Peterburis J. Goldblatti ateljees. 1906-1913 reisis palju Euroopas ringi, tutvus kunsti ja kultuuriga ning tegeles ka ise kujutava kunstiga p\u00f5hiliselt Pariisis, aga ka Ahvenamaal, Helsingis, Norras, Taanis, Saksamaal, \u0160veitsis, Rootsis. Tema r\u00e4nnaku- ja loomekaaslasteks olid hilisemad nimekad eesti kunsti uuendajad, keda Tassa tundis juba Tartus ja Peterburis \u00f5ppimise aegadest: Konrad M\u00e4gi, Jaan Koort, Nikolai Triik, Anton Starkopf jpt. Kunsti\u00f5pinguid Pariisi ateljeedes takistas majanduslik kitsikus, mis soodustas Tassa keskendumist kirjandusele. Pariisis suhtles Tassa ka Friedebert Tuglasega. Tassa osales Noor-Eesti tegemistes, illustreerides selle v\u00e4ljaandeid ning avaldades neis kunstikriitikat ja ilukirjandust. Ta oli l\u00e4hedane ka r\u00fchmitusele Siuru ning r\u00fchmituse Tarapita liige.<\/p>\n\n\n\n

I Maailmas\u00f5ja puhkedes Tassa mobiliseeriti, ta oli s\u00f5jav\u00e4eteenistuses Peterburis ning T\u00fcrgi rindel Erzurumis. S\u00f5ja l\u00f5pus tuli tagasi Tartusse, kus aitas asutada kunsti\u00fchingut \u201cPallas\u201d ning oli 1918-1922 selle esimene juhataja. Osales 1919 ka kunstikool \u201cPallase\u201d loomises, t\u00f6\u00f6tades hiljem selle lektori ja \u00f5petajana. 1922-1923 tegeles Eesti Rahva Muuseumi kunstiosakonna rajamisega. 1923-1924 t\u00f6\u00f6tas teatri Vanemuine dramaturgina. 1931-1940 oli Eesti Rahva Muuseumi kunsti- ja kultuuriloolise osakonna juhataja. 1928-1931 ja 1940-1943 t\u00f6\u00f6tas Tallinnas Eesti Kunstimuuseumis. Suri Tallinnas, maetud Rahum\u00e4e kalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Kui Tassa aktiivsem tegevus kunstnikuna m\u00f6\u00f6dus 20. sajandi esimesel k\u00fcmnendil ja kestis umbes I Maailmas\u00f5jani, siis ilukirjandus domineeris tema loomingus sajandi teisel k\u00fcmnendil. Esimesed jutud ilmusid 1911. aastal \u201cNoor-Eesti\u201d ajakirjas. P\u00e4rast seda avaldas proosat ajakirjanduses. Tassa ainukesteks eluajal ilmunud ilukirjanduslikeks raamatuteks j\u00e4id \u201cN\u00f5ias\u00f5rmus. Fantastilised novellid\u201d (1919) ning \u201cH\u00f5belinik. Legendid\u201d (1921). P\u00e4rast seda keskendus Tassa rohkem n\u00e4idendite kirjutamisele, millest tuntum on \u201cKadaara sead\u201d (1923). Tema viimane n\u00e4idend \u201cSeitse magajat\u201d ilmus 1927, eelviimane jutt \u201cS\u00fcgisk\u00f5nelused\u201d samal aastal, millele lisandus veel 1944. aastal \u201cPaabeli torni ehitamisel\u201d. Suur hulk Tassa kirjanduslikku loomingut on j\u00e4\u00e4nud k\u00e4sikirja. Enamik k\u00e4sikirjalisest p\u00e4randist sisaldab arvukaid kavandeid ja fragmente, ent leidub ka poolelij\u00e4\u00e4nud romaan, filmistsenaariumeid, arvukaid unen\u00e4gude litereeringuid jpm.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Ka Tassa novellid ja n\u00e4idendid on unen\u00e4olikud; neis on v\u00e4hem d\u00fcnaamikat ja tegevust, p\u00f5hir\u00f5hk on fantastiliste keskkondade detailik\u00fcllastel kirjeldustel. Tema kirjanduslikus loomingus on oluline roll piibellikel ja m\u00fctoloogilistel motiividel, mida autor vabalt oma \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi \u00fcmber vormib. Tassa kahe proosateose kriitika t\u00f5i esile nende erinevuse kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud eesti kirjanduspildist. \u00dcheks tema innukamaks ja poolehoidvamaks kriitikuks oli Friedebert Tuglas, kelle enda novellilooming m\u00f5nev\u00f5rra sarnaneb Tassa proosaga. 1920. l\u00f5pul Eesti kirjanduses domineerima hakanud nn elul\u00e4heduse taotlus ei soosinud Tassale omast eriskummalist ja pillavat fantaasiat. Tema proosat on hiljem v\u00e4lja antud raamatutes \u201cSaalomoni s\u00f5rmus\u201d (Loomingu Raamatukogu, 1970) ning \u201cIgaviku l\u00f5pul\u201d (1989). Viimane kogumik sisaldab veel p\u00f5hjalikke saatek\u00e4sitlusi Tassa kirjandusliku ja kunstiloomingu kohta ning kaasaegsete m\u00e4lestusi.<\/p>\n\n\n\n

S. V.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h5>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
N\u00f5ias\u00f5rmus<\/strong>. Fantastilised novellid. Kaas ja frontispiss: Ado Vabbe. Tartu: Odamees, 1919, 160 lk. [Sisu: \u2018Meris\u00f5itjad\u2019, \u2018Enese \u00fclistus\u2019, \u2018Saalomoni s\u00f5rmus\u2019, \u2018Laulvad kellad\u2019, \u2018Jalutuss\u00f5it\u2019, \u2018Ilutulestus\u2019, \u2018S\u00fcgisp\u00e4ev\u2019, \u2018P\u00f5rgu aed\u2019, \u2018Surnu p\u00e4randus\u2019, \u2018Varemed\u2019, \u2018Suvitus m\u00e4gedes\u2019, \u2018Lahkumine\u2019, \u2018Uneraamat\u2019.]
H\u00f5belinik<\/strong>. Legendid. Kaas: Aleksander Grinev. Tallinn: Varrak, 1921, 105 lk. [Sisu: \u2018Aheldud jumal\u2019, \u2018Tundmata jumal\u2019, \u2018Jutt nahaparkijast Athanaasiusest ja l\u00f5uendi v\u00e4rvijast Tiimonist\u2019, \u2018Jutt mungast, Maarja maalijast\u2019, \u2018Vaga Jaan\u2019, \u2018Kannatuse tee\u2019, \u2018Kolgata\u2019, \u2018P\u00fc\u00fctud kurat\u2019, \u2018Maria Magdaleena\u2019, \u2018H\u00e4\u00e4 karjane\u2019, \u2018\u00c4ikse ilm\u2019, \u2018Igaviku l\u00f5pul\u2019.]
Saalomoni s\u00f5rmus<\/strong>. Eess\u00f5na: Nigol Andresen. Tallinn: Perioodika, 1970, 166 lk.
Igaviku l\u00f5pul<\/strong>. Koostanud Mari K\u00f5iv; eess\u00f5na: M. K\u00f5iv ja E. Pihlak. Tallinn: Kunst, 1989, 174 lk. [Sisu: jutustus, novellid, reproduktsioonid kunstiteostest.]<\/p>\n\n\n\n

Kunstiajalugu<\/em><\/strong>
Puul\u00f5ikekunstist<\/strong>. Materjale ja allikaid Eesti puul\u00f5ikest XIX sajandil. Tallinn: Ilukirjandus ja Kunst, 1948, 88 lk.
Kivitr\u00fckikunstist<\/strong>. Materjale ja allikaid Eesti kivitr\u00fckist XIX sajandil. Tallinn: 1951, 297 lk.<\/p>\n\n\n\n

Aleksander Tassa kohta<\/em><\/strong>
Igaviku l\u00f5pul<\/strong>. Koostanud Mari K\u00f5iv; eess\u00f5na: M. K\u00f5iv ja E. Pihlak. Tallinn: Kunst, 1989, 174 lk. [Sisu: jutustus, novellid, reproduktsioonid kunstiteostest.]<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Aleksander Tassa kohta<\/a><\/h5>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Aleksander Tassa (7. VII \/ 25. VI 1882 \u2013 23. III 1955) oli prosaist, n\u00e4itekirjanik, kunstnik ja kunstiloolane; kirjanikuna tuntud peamiselt oma 20. sajandi teisel k\u00fcmnendil kirjutatud uusromantistliku, fantastilise l\u00fchiproosa poolest. Tassa\u00fcndis Tartus kooliteenri pojana. \u00d5ppis Tartu linnakoolis seda l\u00f5petamata, …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6510,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7463","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7463","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7463"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7463\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7467,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7463\/revisions\/7467"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6510"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7463"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}