{"id":7454,"date":"2025-06-16T15:15:56","date_gmt":"2025-06-16T12:15:56","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7454"},"modified":"2025-06-16T15:24:02","modified_gmt":"2025-06-16T12:24:02","slug":"jakob-tamm","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/t\/jakob-tamm\/","title":{"rendered":"Jakob Tamm"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Jakob Tamm (1861\u20131907) oli eesti luuletaja ja t\u00f5lkija. Tema loomingu kaalukam osa mitmekesistas 19. sajandi l\u00f5pu kirjanduspilti realistlikus kirjutuslaadis ja folklooriainelise eepilise luulega ning vene ja saksa klassikalise kirjanduse t\u00f5lgetega.<\/p>\n\n\n\n

Jakob Tamm s\u00fcndis Tartumaal Vastse-N\u00f5o vallas sulase pojana. Ta \u00f5ppis Tartu II (vene) \u00f5petajate seminaris, kus kujunes p\u00fcsiv huvi vene ja saksa kirjanduse vastu. L\u00f5petanud oma \u00f5pingud kiitusega, alustas ta 1883. aastal t\u00f6\u00f6d \u00f5petajana: k\u00f5igepealt Adaveres, siis Pilisteveres ning l\u00f5puks P\u00f5ltsamaal Aleksandrikoolis. 1893. aastast kuni elutee l\u00f5puni oli Jakob Tamm V\u00e4ike-Maarja kihelkonnakooli juhataja. Tema k\u00e4e all \u00f5ppis koolis ka A. H. Tammsaare. Jakob Tammest sai aktiivne rahvavalgustuslik kultuuritegelane, kuuludes ka kohalikku kirjandusr\u00fchmitusse, mida hakati nimetama V\u00e4ike-Maarja parnassiks.<\/p>\n\n\n\n

Jakob Tamme luuletusi hakkas ajakirjanduses ilmuma 1882. aastast. 1892. aastal ilmusid \u201e\u00c4rganud h\u00e4\u00e4led\u201c I ja II, mis koondavad luuletaja algup\u00e4raseid ja t\u00f5lgitud luuletusi varasemast loominguperioodist (1881\u20131886). Need j\u00e4idki ainukesteks Jakob Tamme enda poolt v\u00e4lja antud luuleraamatuteks. Osa tema hilisemast loomingust n\u00e4gi tr\u00fckivalgust ajakirjanduse ja kooli\u00f5pikute lehtedel, osa j\u00e4i aga k\u00e4sikirja, j\u00f5udes lugejani postuumselt.<\/p>\n\n\n\n

Jakob Tamme looming l\u00e4htub \u00fchelt poolt vahetust \u00fcmbrusest talletatud muljetest ning teisalt rahvaluule ainestikust. Ta on loonud oman\u00e4olisi tekste nii tunde- kui ka jutustava luule laadis. Jakob Tamme varasem looming l\u00e4heneb rahvusromantilisele stiilile. Kuigi l\u00fc\u00fcrikuna k\u00e4sitles ta ajale iseloomulikke teemasid \u2013 armastus, loodus, kodu jt \u2013, t\u00f5usevad mitmed tekstid esile poeetilise keele ja v\u00e4rsitehnilise mitmekesisuse poolest. Armastusteemasid arendab Jakob Tamm paljudes sonettides. Silmapaistvam osa tema l\u00fc\u00fcrikast v\u00e4ljendub realistlikus elukujutuses (\u201eMusta aja m\u00e4lestused\u201c). Hinnatud on ka tema lasteluuletused (\u201eH\u00e4llilt elule\u201c).<\/p>\n\n\n\n

Luule arengu seisukohast peetakse aga olulisemaks Jakob Tamme saavutusi l\u00fcroeepikas. Jutustavas luules leidub rahvap\u00e4rimuslikku ainestikku, mida arendatakse \u017eanriliselt mitmek\u00fclgsel viisil. Luuletaja oskus elavdada tegelasi ja olustikku ning rakendada rahvalikku keelt annavad kaalu tema ballaadidele (\u201eOrjakivi\u201c, \u201eOdavad orjad\u201c jt). Ta on \u00f5nnestunult v\u00e4rsistanud ka mitmeid muinasjutte ja muistendeid (\u201eKuldking\u201c) ning muid salap\u00e4raseid lugusid (\u201eSuits Ebavere m\u00e4el\u201c). Silmapaistvad on k\u00fclaelu ainestikul p\u00f5hinevad luulepalad (\u201eAhervars\u201c). Jakob Tamm on kirjutanud ka avara \u00fcldistusj\u00f5uga valme (\u201ePunik\u201c ja \u201eSiga\u201c). Loomingu k\u00fcpsemas osas on rahvaluuleainestikul p\u00f5hinev s\u00fc\u017eee \u00fchendatud realistliku olustikukirjeldusega, argip\u00e4evase elu motiividega ning tema lugulauludest leiab ka \u00fchiskonnakriitikat.<\/p>\n\n\n\n

Jakob Tamm on eesti keelde t\u00f5lkinud ajastule oluliste autorite \u2013 F. Schilleri, J. W. Goethe, H. Heine jt saksa kirjanduse suurkujude loomingut. Tema t\u00f5lket\u00f6\u00f6 kaudu hakkas esimest korda eesti lugejani j\u00f5udma kavakindlalt ka vene klassikaline kirjandus, mis rikastas eesti kirjanduse senist saksap\u00e4rast tausts\u00fcsteemi. Jakob Tamm toob eesti keelde vene rahvalaule, A. Pu\u0161kini luuletusi ja poeeme, I. Kr\u00f5lovi valme, osa L. Tolstoi romaanist \u201eS\u00f5da ja rahu\u201c ning M. Lermontovi, M. Gorki, A. Koltsovi, N. Nekrassov jpt loomingut. Neis t\u00f5lgetes on n\u00e4htud oma osa eesti v\u00e4rsikultuuri mitmekesistumisel 19. sajandi l\u00f5pus.<\/p>\n\n\n\n

I. S.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h5>\n\n\n\n

\u00c4rganud h\u00e4\u00e4led<\/strong>. I-II anne. Luuletanud Jakob Tamm. Tartu: K. A. Hermann, 1892, 103+98 lk.
Jakob Tamme Lugulaulud<\/strong>. Tartu: EKS Rahvakirjanduse Toimekond, 1914, 495 lk.
Ballaadid ja valmid<\/strong>. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1951, 95 lk.
Kogutud luuletused<\/strong>. Koostanud Richard Alek\u00f5rs. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959, 974 lk.
Jakob Tamm<\/strong>. Koostanud Kersti Merilaas. Tallinn: Eesti Raamat, 1965, 80 lk. [Sari \u2018V\u00e4ike luuleraamat\u2019.]
Ussipealik<\/strong>. Valimik luuletusi, ballaade, valme. Koostanud ja j\u00e4rels\u00f5na: Edvin Hiedel. Tallinn: Eesti Raamat, 1988, 46 lk.<\/p>\n\n\n\n

Jakob Tamme kohta<\/strong><\/em>
Richard Alek\u00f5rs, Jakob Tamm<\/strong>. \u2013 Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1961, 112 lk.
Richard Alek\u00f5rs, Jakob Tamm: \u00fche inimese elu ja t\u00f6\u00f6 lugu<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1978, 381 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Jakob Tamme kohta<\/a><\/h5>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jakob Tamm (1861\u20131907) oli eesti luuletaja ja t\u00f5lkija. Tema loomingu kaalukam osa mitmekesistas 19. sajandi l\u00f5pu kirjanduspilti realistlikus kirjutuslaadis ja folklooriainelise eepilise luulega ning vene ja saksa klassikalise kirjanduse t\u00f5lgetega. Jakob Tamm s\u00fcndis Tartumaal Vastse-N\u00f5o vallas sulase pojana. Ta \u00f5ppis …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6510,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7454","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7454","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7454"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7454\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7459,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7454\/revisions\/7459"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6510"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7454"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}