{"id":7394,"date":"2024-04-03T23:40:52","date_gmt":"2024-04-03T20:40:52","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7394"},"modified":"2025-06-07T11:46:16","modified_gmt":"2025-06-07T08:46:16","slug":"herbert-salu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/s\/herbert-salu\/","title":{"rendered":"Herbert Salu"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Herbert Salu (Herbert Akatsius Salu, kuni 1936 Sallo, 15.\/2. XI 1911 \u2013 1. X 1988) oli kirjandusteadlane ja romaanikirjanik.<\/p>\n\n\n\n

Ta s\u00fcndis Kirde-Eestis Viru-Jaagupi kihelkonnas, \u00f5ppis Varudi, Pikaristi, S\u00e4mi ja Kohala koolides ning Rakvere \u00f5petajate seminaris. T\u00f6\u00f6tas mitmel pool \u00f5petajana, \u00f5ppides alates 1935. aastast katkestustega Tartu \u00fclikooli filosoofiateaduskonnas, l\u00f5petas 1943 magistrina (magistrit\u00f6\u00f6: \u201eFolkloor A. H. Tammsaare loomingus\u201c). P\u00f5genes 1944 Soome, j\u00e4rgmisel aastal edasi Rootsi. \u00d5ppis aastatel 1947-1952 Lundi ja 1962-1964 Turu \u00fclikoolis (dr. phil<\/em>. \u201eEduard Vilden historialliset romaanit\u201c (1964)). Herbert Salu on olnud muuhulgas Turu \u00fclikooli eesti keele lektor ning Tampere ja Lundi \u00fclikooli eesti kirjanduse dotsent. Suri Lundis, maetud Lundi P\u00f5hja kalmistule.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Salu avaldas 1930. aastate alguses luuletusi, 1930. aastate l\u00f5pust kirjandusloolisi artikleid. Aja- ja kultuuriloolise tagap\u00f5hjaga on ka viis biograafilist romaani. Romaan \u201e\u00d5nneraha\u201c (1953) k\u00e4sitleb Forseliuse seminari kasvandikule Ignati Jaagule keskendudes Rootsi aja m\u00f5ju eestlaste hariduselule. P\u00f5hjas\u00f5jas h\u00e4vitatud Tartu linna kaebelaulu \u201eOh! Ma waene Tardo liin\u201c autori K\u00e4su Hansu p\u00e4evaraamatuna on esitatud \u201eSurmatrummid ja pajupill\u201c (1954). \u201eTalvepaleest Lubjasaarele\u201c (1966) keskendub esimesele professionaalsele eesti kunstnikule Johann K\u00f6lerile, esimese teadaoleva eestikeelse luuletuse autori Reiner Brockmanni elu etappe kujutavad romaanid \u201eLasnam\u00e4e lamburid\u201c (1978) ja \u201eSiiditee serval\u201c (1986). Postuumselt ilmunud \u201eSembardia\u201c (1996) koondab noorusm\u00e4lestusi ja reisikirju.<\/p>\n\n\n\n

Valdavalt esseistliku koega uurimusi kirjandusest koondavad kogumikud \u201eTuul \u00fcle mere\u201c (1965), \u201eKauged rannad ja oma saar\u201c (1970), \u201ePosthobusel J\u00f5hvist Rooma\u201c (1974, H. Visnapuu fondi auhind 1975), \u201ePorkuni preili\u201c (1978), \u201eMust lagi on meie toal\u201c (1980), \u201eUtoopia ja futuroloogia\u201c (1972), \u201eKihutav troika\u201c (1984). Varasemast eesti kirjandusest annab \u00fclevaate \u201eEesti vanem kirjandus\u201c (1953), Eduard Vilde loomingu \u00fchiskondlikke probleeme k\u00e4sitleb \u201eKuhu p\u00e4ikene ei paista\u201c (1981). Sarjas \u201eMeie kirjanikke\u201c ilmus l\u00fchimonograafia \u201eAlbert Kivikas\u201c (1971).<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/strong><\/em>
\u00d5nneraha<\/strong>: romaan Rootsi ajast. Toronto: Orto, 1953, 270 lk.
Surmatrummid ja pajupill<\/strong>: \u00fclest\u00e4hendusi Tartust Issanda Aastal 1704. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1954, 302 lk. [2. tr\u00fckk: 1993.]
Talvepaleest Lubjasaarele<\/strong>. Toronto: Orto, 1966, 287 lk. [2. tr\u00fckk: 1995.]
Lasnam\u00e4e lamburid<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1978, 240 lk. [2. tr\u00fckk: 2000.]
Siiditee serval<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1986, 203 lk. [2. tr\u00fckk: 2000.]
Lasnam\u00e4e lamburid<\/strong>. Siiditee serval. Tallinn: Eesti Raamat, 2000, 405 lk.<\/p>\n\n\n\n

Uurimused kirjandusest<\/strong><\/em>
Eesti vanem kirjandus<\/strong>. Stockholm: T\u00f5rvik, 1953, 86 lk. [2. tr\u00fckk: 1974.]
Tuul \u00fcle mere ja muid l\u00fchiuurimusi eesti kirjandusest<\/strong>. Stockholm: Vaba Eesti, 1965, 363 lk.
Kauged rannad ja oma saar: esseid eesti kirjandusest<\/strong>. Stockholm: Eesti Raamat, 1970, 375 lk.
Albert Kivikas: l\u00fchimonograafia<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1971, 63 lk.
Utoopia ja futuroloogia: l\u00fchiuurimusi kirjandusest<\/strong>. Lund, 1972, 128 lk.
Posthobusel J\u00f5hvist Rooma: esseid kirjandusest<\/strong>. Lund, 1974, 280 lk.
Porkuni preili: esseid eesti kirjandusest<\/strong>. Stockholm, 1978, 201 lk.
Must lagi on meie toal: esseid kirjandusest<\/strong>. Lund, 1980, 256 lk.
Kuhu p\u00e4ike ei paista: \u00fchiskondlikke probleeme Eduard Vilde loomingus<\/strong>. Stockholm: V\u00e4lis-Eesti & EMP, 1981, 155 lk.
Kihutav troika: esseid kirjandusest<\/strong>. Stockholm: V\u00e4lis-Eesti & EMP, 1984, 204 lk.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused<\/strong><\/em>
Sembardia: noorp\u00f5lve- ja reisimeenutusi<\/strong>. Tartu: B. G. Forseliuse Selts, 1996, 136 lk.<\/p>\n\n\n\n

Herbert Salu kohta<\/em><\/strong>
Ingrid Velbaum, Herbert Salu romaanide aegruumilistest seostest<\/strong>. \u2013 Tartu: Tartu \u00dclikool, 1991. [Diplomit\u00f6\u00f6.]<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Herbert Salu kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Herbert Salu (Herbert Akatsius Salu, kuni 1936 Sallo, 15.\/2. XI 1911 \u2013 1. X 1988) oli kirjandusteadlane ja romaanikirjanik. Ta s\u00fcndis Kirde-Eestis Viru-Jaagupi kihelkonnas, \u00f5ppis Varudi, Pikaristi, S\u00e4mi ja Kohala koolides ning Rakvere \u00f5petajate seminaris. T\u00f6\u00f6tas mitmel pool \u00f5petajana, \u00f5ppides …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6505,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7394","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7394","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7394"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7394\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7400,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7394\/revisions\/7400"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6505"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7394"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}