{"id":7375,"date":"2024-04-03T23:39:47","date_gmt":"2024-04-03T20:39:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7375"},"modified":"2025-06-07T11:09:38","modified_gmt":"2025-06-07T08:09:38","slug":"ilmar-talve","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/t\/ilmar-talve\/","title":{"rendered":"Ilmar Talve"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Ilmar Talve (1919\u20132007) oli eesti kirjanik, etnoloog ja \u00f5ppej\u00f5ud, kes tegutses peamiselt Rootsis ja Soomes, avaldades nii novelle, romaane ja memuaare kui ka teadusmonograafiaid.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis Ingerimaal Petrogradi kubermangus Mga alevis. Perekond asus Eestisse 1920. \u00d5ppis Tapa algkoolis 1927\u20131933 ja \u00fchisg\u00fcmnaasiumis 1933\u20131938. Aastatel 1938\u20131942 \u00f5ppis Tartu \u00fclikoolis etnograafiat, eesti filoloogiat ning rahvaluulet, l\u00f5petas magistrikraadiga cum laude<\/em>. 1940\u20131943 t\u00f6\u00f6tas Eesti Rahva Muuseumis. 1943 p\u00f5genes Soome, kus osales vabatahtlikuna Soome armees eesti jalav\u00e4er\u00fcgemendis, st oli soomepoiss. 1944 naasis Eestisse, kus Saksa v\u00f5imud ta vahistasid ja saatsid Saksamaale v\u00f5\u00f5rt\u00f6\u00f6liste (Fremdenarbeiter<\/em>) laagrisse Flensburgis. 1945 p\u00f5genes Rootsi. 1947\u20131951 j\u00e4tkas \u00f5pinguid Stockholmi \u00fclikoolis, 1960 kaitses filosoofiadoktori kraadi. 1940.\u20131950.\u00a0aastatel t\u00f6\u00f6tas Stockholmis Nordiska Museet\u2019s assistendina. Kuulus aastast\u00a01946\u00a0kirjanduslikku r\u00fchmitusse \u201eTuulisui\u201c. 1959 siirdus elama Soome. Alates 1959 oli Soome Turu \u00fclikoolis \u00f5ppej\u00f5ud, 1962\u20131986 soome ja v\u00f5rdleva rahvateaduse professor, 1986.\u00a0aastast j\u00e4tkas tegevust emeriitprofessorina. 2005 valiti Tartu \u00fclikooli audoktoriks. Suri Soomes Turus.<\/p>\n\n\n\n

Kirjanikuna on ta avaldanud jutustusi, romaane, m\u00e4lestusi, vesteid, artikleid ja arvustusi. Ta on mitmete kultuuriajalooliste ja sotsioloogiliste monograafiate tunnustatud autor, avaldades aastail 1959\u20131988 kokku 11 teadusteost. On kirjutanud \u00fclevaate soome rahvuskultuurist (I\u2013II kd, 1979) ja eesti kultuuriloost (2004). Valimik ajakirjanduses ilmunud vestetest on avaldatud kogumikus \u201eSee oli sel ajal kui\u2026\u201c (1990). Eesti-aineliste ajakirjaartiklite valimik \u201eVanem ja noorem Eesti\u201c (2008) pakub vaateid eesti kultuuriloole alates L\u00e4ti Henriku aegadest kuni 20.\u00a0sajandi pagulaskirjanikeni. Riikliku kultuuripreemia p\u00e4lvinud kolmek\u00f6itelise auto\u00adbiograafia \u201eKevad Eestis\u201c (1997), \u201eKutsumatu k\u00fclaline\u201c (1998) ja \u201eKolmas kodumaa\u201c (1999) osad keskenduvad vastavalt autori Eesti-, Rootsi- ja Soome-perioodile.<\/p>\n\n\n\n

<\/a> Kirjanduslikku tegevust alustas Talve Eestis l\u00fchiproosa ja luuletustega. Aastail 1945\u20131948 avaldas ta Rootsis ilmunud deb\u00fc\u00fctraamatus \u201eAinult inimene\u201c (1948) k\u00fcmmekond novelli ja jutustust, mis kajastavad isiklike kogemuste p\u00f5hjal s\u00f5ja ja kodumaa kaotust ning kirjeldavad eesti poiste heitlikku saatust Soome s\u00f5jav\u00e4es, Eestisse naasmisel ja p\u00f5genemisel kodumaalt. Poliitiline hoiatusromaan \u201eMaja lumes\u201c (1952) kirjeldab ajalooliste allusioonide najal v\u00e4ikeriigi saatust totalitaarsete suurriikide haardes ning toob esiplaanile inimeste suhted v\u00f5imu ja riigiga. \u201eJuhansoni reisid\u201c (1959) on humoorikas romaan kolme Soome s\u00f5jav\u00e4es teeniva eesti s\u00f5duri seiklustest s\u00f5ja-aastatel. Kirjandusliku loomingu tippsaavutus, kahe\u00adosaline kultuurilooline esseeromaan \u201eMaapagu\u201c (1988, H.\u00a0Visnapuu fondi auhind 1990) kajastab Noor-Eesti liikmete elu ja tegevust Euroopa riikides perioodil 1906\u20131917. Peategelase, nooreestlaste p\u00f5lvkonnakaaslase Sebastian Alkmani pagulasp\u00e4evikus avaneb nii euroopalik kultuuriruum kui ka isiklik kujunemislugu: k\u00fclastatud maade kultuuri ja maapaos viibivate reaalsete eesti loomeinimeste m\u00f5ttemaailma tundma \u00f5ppides avastab ja loob Alkman iseennast. Jutustuse \u201eEra\u00f5petlane Abraham Hintsa\u201c (1993) eest p\u00e4lvis F.\u00a0Tuglase novelli\u00adauhinna.<\/p>\n\n\n\n

A. O.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/strong><\/em>
Maja lumes<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1952, 375 lk. [J\u00e4rgnev tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 2001, 358 lk.]
Juhansoni reisid<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1959, 384 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: Tallinn: Faatum, 1994, 275 lk; Tallinn: Eesti P\u00e4evaleht, 2009, 319 lk.]
Maapagu<\/strong>. I-II. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1988, 263+260 lk. [2. tr\u00fckk: Tallinn: Eesti Raamat, 1993, 476 lk.]<\/p>\n\n\n\n

Novellid ja jutustused<\/em><\/strong>
Ainult inimene<\/strong>. Vadstena: Orto, 1948, 270 lk.<\/p>\n\n\n\n

M\u00e4lestused<\/em><\/strong>
Kevad Eestis<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 1997, 390 lk.
Kutsumatu k\u00fclaline<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 1998, 300 lk.
Kolmas kodumaa<\/strong>. Tartu: ilmamaa, 1999, 379 lk.<\/p>\n\n\n\n

Monograafiad<\/em><\/strong>
Bastu och torkhus i Nordeuropa<\/strong>. Stockholm: 1960. [\u2018Saun ja kuivati P\u00f5hja-Euroopas\u2019, rootsikeelne doktorit\u00f6\u00f6.]
Suomen kansankulttuuri<\/strong>. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura, 1979, 403 lk. [\u2018Soome rahvakultuur\u2019, soomekeelne \u00fclevaateteos.]
Eesti kultuurilugu: keskaja algusest Eesti iseseisvuseni<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2004, 686 lk. [2 tr\u00fckk: 2005.]<\/p>\n\n\n\n

Artiklikogumikud<\/em><\/strong>
See oli sel ajal kui\u2026<\/strong>. Tallinn: Perioodika, 1990, 90 lk.
Vanem ja noorem Eesti<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2008, 295 lk.<\/p>\n\n\n\n

Ilmar Talve kohta<\/strong><\/em>
\u00dclo Tonts, Ilmar Talve: elu ja looming<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2009, 287 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Ilmar Talve kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ilmar Talve (1919\u20132007) oli eesti kirjanik, etnoloog ja \u00f5ppej\u00f5ud, kes tegutses peamiselt Rootsis ja Soomes, avaldades nii novelle, romaane ja memuaare kui ka teadusmonograafiaid. S\u00fcndis Ingerimaal Petrogradi kubermangus Mga alevis. Perekond asus Eestisse 1920. \u00d5ppis Tapa algkoolis 1927\u20131933 ja \u00fchisg\u00fcmnaasiumis …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6510,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7375","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7375","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7375"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7375\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7385,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7375\/revisions\/7385"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6510"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7375"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}