{"id":7362,"date":"2024-04-03T23:40:56","date_gmt":"2024-04-03T20:40:56","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7362"},"modified":"2025-06-02T17:07:06","modified_gmt":"2025-06-02T14:07:06","slug":"valev-uibopuu","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/u\/valev-uibopuu\/","title":{"rendered":"Valev Uibopuu"},"content":{"rendered":"
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n

Valev Uibopuu (19.\/6. X 1913 \u2013 18. III 1997) oli prosaist, \u00fcks tuntumaid eesti pagulaskirjanikke.<\/p>\n\n\n\n

S\u00fcndis V\u00f5rumaal Karula kihelkonnas Vana-Antsla vallas. \u00d5ppis Tartus, K\u00f5lleste vallas Karaskil, Linnam\u00e4el, Kanepis ja Otep\u00e4\u00e4 g\u00fcmnaasiumis. Oli Valgas Vaba Maa korrespondent, kirjutas mitmele ajakirjandusv\u00e4ljaandele. 1939. aastal tuli Tallinna, kus toimetas Perekonnalehte. T\u00f6\u00f6tas erinevatel ametikohtadel, aastatel 1942-1943 Eesti S\u00f5na toimetuses. P\u00f5genes 1943. aastal Soome, t\u00f6\u00f6tas seal erinevatel ametikohtadel ja v\u00f5ttis osa almanahhi Eesti Looming toimetamisest. 1944. aastal l\u00e4ks Rootsi, t\u00f6\u00f6tas V\u00e4lis-Eesti toimetuses. Stockholmis l\u00f5petas Eesti g\u00fcmnaasiumi, \u00f5ppis 1953 Helsingi ja 1954-1958 Lundi \u00fclikooli filosoofiateaduskonnas, litsentsiaadikraad 1967, doktorikraad 1970 (v\u00e4itekiri \u201eSimilarkomparative Konstruktionen im Finnischen und Estnischen\u201c (1970)). Aastatel 1954-1970 t\u00f6\u00f6tas Lundis Eesti Kirjanike Kooperatiivi kirjastuses, oli ka selle esimees. Aastatel 1971-1980 oli Lundi \u00fclikoolis dotsent ja Soome-ugri instituudi juhataja. Oli 1944-1964 abielus soome kirjaniku Tuuli Reijoneniga. V\u00e4lismaise Eesti Kirjanike Liidu liige 1945, selle juhatuses, Rootsi Kirjanike Liidu liige 1960, Eesti PEN-klubi liige. P\u00e4lvis Henrik Visnapuu kirjandusauhinna novellikogu \u201eIgavene k\u00fcla\u201c (1954) eest, Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna (1992), Bernard Kangro kirjanduspreemia (1993), teose \u201eMeie ja meie h\u00f5imud\u201c (1984) eest Rootsi Eestlaste Esinduse auhinna (1990) ning Riigivapi III klassi teenetem\u00e4rgi (1997). Suri Lundis, maetud Karula L\u00fcllem\u00e4e kalmistule.<\/p>\n\n\n\n

Esimesed proosapalad ilmusid 1930 ajakirjanduses. Jutustustes ja novellides domineerib kodumaine ainestik, tegevustik sageli k\u00fclamilj\u00f6\u00f6s, mille k\u00f5rvale tulevad paguluses Rootsi elu-olu pildid, nt Eestis kirjutatud novelle koondav kogu \u201eLinnud puuris\u201c (1946), novellikogu \u201eKahju l\u00e4inud aegadest\u201c (1949), \u201eIgavene k\u00fcla\u201c (1954). Hilisemates kogudes \u201eMosaiik\u201c (1962) ja \u201eToselli serenaad\u201c (1982) v\u00f5\u00f5rsilolu piltide osakaal t\u00f5useb, ent inimloomus leitakse oma p\u00f5hiolemuselt j\u00e4\u00e4vat \u00fchesuguseks. \u00dclevaate novellistikast annab kogu \u201eMuutunud maailm\u201c (1997).<\/p>\n\n\n\n

Romaan \u201eKeegi ei kuule meid\u201c (1948) on ilmselt Uibopuu k\u00f5ige tuntum teos. See kujutab 1939.-1941. aasta p\u00f6\u00f6rdelisi s\u00fcndmusi v\u00e4ikelinnas, milles on \u00e4ratuntav Valga. Toimuvat n\u00e4hakse n-\u00f6 v\u00e4ikese inimese vaatepunktist. Uibopuule pakub huvi ps\u00fchholoogia, tegelastel tuleb teha valikuid olukorras, kus h\u00e4id valikuid ei ole. V\u00e4ikelinna v\u00f5ib t\u00f5lgendada kui v\u00e4ikeriigi mudelit, kusjuures pealkiri viitab v\u00e4ikeriigi n\u00f5rgale h\u00e4\u00e4lele ja \u00fcksi j\u00e4\u00e4misele. Pagulas\u00fchiskonna mudelina v\u00f5ib t\u00f5lgendada ka merel seilavat laeva modernistlikku vaatepunktide vaheldust kasutavas romaanis \u201eNeli tuld\u201c (1951).<\/p>\n\n\n\n

Uibopuu \u00fcheks tippteoseks on ps\u00fchholoogiline romaan \u201eJanu\u201c (1957), mis kujutab luutuberkuloosi p\u00f5deva t\u00fctarlapse paranemist lootusetust haigusest. Autor on haiguse kujutuses kasutanud ka autobiograafilist ainest. Romaan keskendub uibopuulikult \u00fcksildase peategelase sisevaatlusele. Olles haiguse t\u00f5ttu aheldatud voodisse, teravnevad meeled ning anal\u00fc\u00fcsiv\u00f5ime. \u00c4\u00e4rmise intensiivsusega on kujutatud \u00fcmbritsevat loodust ja tegelase tundev\u00e4rvinguid. Paradoksaalselt osutuvad haigena paigale aheldatud aastad hiljem vanadusest tagasivaadatuna k\u00f5ige ilusamaks ajaks.<\/p>\n\n\n\n

\u00dcksikisiku ja \u00fchiskonna vaheline konflikt on esiplaanil romaanis \u201eMarkuse muutumised\u201c (1961), mille peategelases v\u00f5ib n\u00e4ha Kristuse teisikut kaasaegses suurlinnas.<\/p>\n\n\n\n

Romaanis \u201eLademed\u201c (1970) vaetakse eesti pagulasproblemaatikat l\u00e4bi peategelase silmade, kes ei ole pagulane, ent liitub pagulastega, kuna tunneb end k\u00f5ikjal v\u00f5\u00f5rana. Teoses on t\u00e4heldatud m\u00f5justatust eksistentsialistlikust filosoofiast, mida kohtab ka eelnevas proosas. Ka kaksikromaanis \u201eKaks inimelu ajap\u00f6\u00f6rdeis\u201d: \u201eMina ja Tema\u201c (1990) ja \u201eAinult juhus\u201c (1991) on vaatluse all pagulastemaatika, sedakorda Teise maailmas\u00f5ja t\u00f5ttu maailma pillutud eestlased.<\/p>\n\n\n\n

Lisaks ilukirjanduslikule loomingule kirjutas Uibopuu ka artikleid ja arvustusi (kogumik \u201eAjavoolu v\u00f5rendikest\u201c, 1987) ning tegeles filoloogiliste k\u00fcsimuste ja soome-ugri temaatikaga (\u201eMeie ja meie h\u00f5imud\u201c, 1984).<\/p>\n\n\n\n

A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n


Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n

Romaanid<\/em><\/strong>
V\u00f5\u00f5ras kodu<\/strong>. Vadstena: Orto, 1945, 239 lk. [2. tr\u00fckk: 2020.]
Keegi ei kuule meid<\/strong>. Vadstena: Orto, 1948, 438 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1973, 1992, 2009.]
Neli tuld<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1951, 327 lk. [2. tr\u00fckk: 1993.]
Janu<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1957, 327 lk. [2. tr\u00fckk: 1997.]
Markuse muutumised<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1961, 347 lk. [2. tr\u00fckk: 1997.]
Lademed<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, 292 lk.
Mina ja Tema. Esimene raamat romaanist Kaks inimelu ajap\u00f6\u00f6rdeis<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1990, 200 lk.
Ainult juhus. Teine raamat romaanist Kaks inimelu ajap\u00f6\u00f6rdeis<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1991, 211 lk.<\/p>\n\n\n\n

L\u00fchiproosa<\/em><\/strong>
V\u00e4ravate all<\/strong>. Jutustus. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 136 lk.
Viljatu puu<\/strong>. Novellid. Tartu: Ilukirjandus ja Kunst, 1940, 201 lk.
Linnud puuris<\/strong>. Vadstena: Orto, 1946, 280 lk.
Kahju l\u00e4inud aegadest<\/strong>. Miniatuure ja jutustusi. Vadstena: Orto, 1949, 231 lk.
Igavene k\u00fcla<\/strong>. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1954, 302 lk.
Mosaiik<\/strong>. Novelle ja laaste. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1962, 283 lk.
Toselli serenaad<\/strong>. Jutustusi, novelle ja dialooge. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1982, 214 lk.
Muutunud maailm<\/strong>. Tallinn: Eesti Raamat, 1997, 275 lk. [Sari \u2018Eesti novellivara\u2019.]<\/p>\n\n\n\n

Lastekirjandus<\/em><\/strong>
H\u00f5bedane \u00f5ng<\/strong>. Tartu-Tallinn: Loodus, 1940, 28 lk.
Metsamajake<\/strong>. Tallinn: Pedagoogiline Kirjandus, 1941, 47 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja uurimused<\/em><\/strong>
Meie ja meie h\u00f5imud<\/strong>. Peat\u00fckke soomeugrilaste minevikust ja olevikust. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1984, 302 lk.
Ajavoolu v\u00f5rendikest<\/strong>. M\u00f5tteraamat kirjanduse, keele ja kultuuri vallast. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1987, 228 lk.
V\u00e4lismaine Eesti Kirjanike Liit<\/strong>. Tallinn: Eesti Kirjanike Liit, 2012, 143 lk.<\/p>\n\n\n\n

Valev Uibopuu<\/em><\/strong> kohta<\/strong><\/em>
\u00dclo Tonts,\u00a0Valev Uibopuu. Elu ja loomingu lugu<\/strong>. Tartu: Ilmamaa, 2004, 239 lk.
Maie Elstein, Valev Uibopuu bibliograafia<\/strong>. V\u00f5ru, 2013, 90 lk.<\/p>\n\n\n\n

Artiklid ja arvustused Valev Uibopuu kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Valev Uibopuu (19.\/6. X 1913 \u2013 18. III 1997) oli prosaist, \u00fcks tuntumaid eesti pagulaskirjanikke. S\u00fcndis V\u00f5rumaal Karula kihelkonnas Vana-Antsla vallas. \u00d5ppis Tartus, K\u00f5lleste vallas Karaskil, Linnam\u00e4el, Kanepis ja Otep\u00e4\u00e4 g\u00fcmnaasiumis. Oli Valgas Vaba Maa korrespondent, kirjutas mitmele ajakirjandusv\u00e4ljaandele. 1939. …<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6538,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7362","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7362","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7362"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7362\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7370,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7362\/revisions\/7370"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6538"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7362"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}