{"id":7339,"date":"2024-04-03T23:41:25","date_gmt":"2024-04-03T20:41:25","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/?page_id=7339"},"modified":"2025-06-02T15:56:00","modified_gmt":"2025-06-02T12:56:00","slug":"enn-kippel","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/k\/enn-kippel\/","title":{"rendered":"Enn Kippel"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image alignright size-large is-resized\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/enn_kippel-scaled.jpg\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"750\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/enn_kippel-750x1024.jpg\" alt=\"Enn Kippel\" class=\"wp-image-2461\" style=\"width:270px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/enn_kippel-750x1024.jpg 750w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/enn_kippel-220x300.jpg 220w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/enn_kippel-768x1049.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/enn_kippel-1125x1536.jpg 1125w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/enn_kippel-1499x2048.jpg 1499w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/enn_kippel-1920x2622.jpg 1920w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/108\/enn_kippel-scaled.jpg 1874w\" sizes=\"auto, (max-width: 750px) 100vw, 750px\"><\/a><\/figure>\n\n\n\n<p>Enn Kippel (kuni 1935 Eduard Ferdinand Kippel, 16.\/3. II 1901 \u2013 15. II 1942) oli prosaist, kes on eesk\u00e4tt tuntud oma ajalooliste romaanide ja jutustustega.<\/p>\n\n\n\n<p>Kippel s\u00fcndis ja \u00f5ppis Tallinnas. Isa surma j\u00e4rel asus elama Peterburi, kus omandas kondiitrikutse ja t\u00f6\u00f6tas mitmesugustel ametikohtadel. 1919 naasis Eestisse. Astus s\u00f5jav\u00e4kke, j\u00e4i \u00fcleajateenijaks. \u00d5ppis 1930-1935 Tartu \u00f5htug\u00fcmnaasiumis, hiljem m\u00f5nda aega Tartu \u00fclikooli usuteaduskonnas. Oli Eesti Kirjanike Liidu liige alates 1936. aastast. Kuulus pahempoolsesse \u00fcli\u00f5pilasseltsi \u00dchendus, mille liikmete hulgas oli ka A. H. Tammsaare, folklorist Oskar Loorits ja poliitik August Rei. L\u00e4ks 1940. aastal kaasa n\u00f5ukogude v\u00f5imu pooldajatega. T\u00f6\u00f6tas poliitjuhina ning ajakirja N\u00f5ukogude Kaitsel toimetuses. Astus 1941 NLKPsse. S\u00f5ja ajal tegutses rindekorrespondendina. Evakueerus Saksa okupatsiooni eest Leningradi, oli Rahva H\u00e4\u00e4le toimetuse liige. Suri Leningradi blokaadis n\u00e4lga, maetud Leningradi Piskarjovi kalmistule \u00fchishauda.<\/p>\n\n\n\n<p>Esimesed kirjanduslikud t\u00f6\u00f6d ilmusid g\u00fcmnaasiumi\u00f5pingute ajal \u00f5pilasajakirjas Rada. Esimene romaan \u201eAhnitsejad\u201c (I-II, 1935) k\u00e4sitleb satiirilises v\u00f5tmes agulielu ning puudutab ka vapside temaatikat. Agulielu ja raha laastav m\u00f5ju leiavad k\u00e4sitlemist romaanis \u201eKuldvasikas\u201c (1939).<\/p>\n\n\n\n<p>Kesksel kohal on Kippeli loomingus ent ajalooainelised romaanid. Ta on k\u00e4sitlenud s\u00f5du, \u00fclest\u00f5use ja muid p\u00f6\u00f6rdelisi s\u00fcndmusi L\u00e4\u00e4nemere \u00e4\u00e4rsetes maades, n\u00e4iteks liivlaste ristiusustamist 13. sajandi alguses romaanis \u201eIssanda koerad\u201c (I-II, 1938), Liivi s\u00f5ja lahinguid ja piiramisi aastail 1575-1579 romaanis \u201eSuure nutu ajal\u201c (I-II, 1936), Rootsi kuninga Karl XII (Raudpea) ja Vene tsaari Peeter I vastasseisu P\u00f5hjas\u00f5ja (1700-1721) algaastail romaanis \u201eKui Raudpea tuli\u201c (I-II, 1937) ning J\u00fcri\u00f6\u00f6 \u00fclest\u00f5usuna tuntud eestlaste vastuhakku sakslastest ja taanlastest v\u00f5\u00f5rvallutajatele 14. sajandil romaanis \u201eJ\u00fcri\u00f6\u00f6\u201c (1939). S\u00f5jaajaloost huvitunud ja relvi kogunud Kippeli ajaloolised romaanid keskenduvad s\u00f5jas\u00fcndmustele ning annavad \u00fcksikasjaliku pildi s\u00f5japidamisest k\u00f5ige sinna juurde kuuluvaga. Tegelaste ps\u00fchholoogia j\u00e4\u00e4b tagaplaanile. Tema naturalistlikke s\u00f5ja\u00f5udusi hakati autori nime j\u00e4rgi kriitikas kutsuma kippelismideks. Valdav osa romaanidest paistab silma venelaste negatiivse kujutamisega, mist\u00f5ttu neid n\u00f5ukogude ajal uuesti v\u00e4lja ei antud. Seevastu noorsoojutustuses \u201eMeelis\u201c (ilmus Lastelehes 1940, raamatuna 1941) kujutatakse Sakala vanema Lembitu ja vene v\u00fcrsti Vjat\u0161ko s\u00f5prust ja \u00fchist v\u00f5itlust saksa ordur\u00fc\u00fctlite vastu. Seet\u00f5ttu leidis \u201cMeelis\u201d N\u00f5ukogude ajal propagandistlikku kasutamist eesti-vene ajaloolise s\u00f5pruse n\u00e4idismaterjalina. See oli koolides kohustuslik kirjandus ja ilmus mitmes kordustr\u00fckis.<\/p>\n\n\n\n<p><em>A. K.<\/em><\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><br>Raamatud eesti keeles<\/h4>\n\n\n\n<p><strong><em>Romaanid<\/em><\/strong><br><strong>Ahnitsejad<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1935, 196+159 lk. [2. tr\u00fckk: 2011.]<br><strong>Suure nutu ajal<\/strong>. Romaan Vene-Liivi s\u00f5jast. Tartu: Noor-Eesti, 1936, 320+305 lk. [2. tr\u00fckk: 1992.]<br><strong>Kui Raudpea tuli<\/strong>. Romaan P\u00f5hjas\u00f5jast. Tartu: Noor-Eesti, 1937, 348+328 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1939, 1996, 2008.]<br><strong>Issanda koerad<\/strong>. Romaan liivlaste kristianiseerimisest. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1938, 338+352 lk. [2. tr\u00fckk: 1987.]<br><strong>J\u00fcri\u00f6\u00f6<\/strong>. Romaan eestlaste vabadusv\u00f5itlusest XIV sajandil. Tartu: Eesti Kirjastuse Kooperatiiv, 1939, 413 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1996, 2017.]<br><strong>Kuldvasikas<\/strong>. Tartu: Noor-Eesti, 1939, 250 lk. [2. tr\u00fckk: 1957.]<\/p>\n\n\n\n<p><strong><em>Jutustused<\/em><\/strong><br><strong>Meelis<\/strong>. Ajalooline noorsoojutt. Tallinn: Pedagoogiline Kirjandus, 1941, 149 lk. [J\u00e4rgnevad tr\u00fckid: 1945, 1955, 1961, 1976, 1984, 1999, 2005, 2008, 2020.]<\/p>\n\n\n\n<h4 class=\"wp-block-heading\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/k\/enn-kippel\/enn-kippeli-kohta\/\" data-type=\"page\" data-id=\"7342\">Artiklid ja arvustused Enn Kippeli kohta<\/a><\/h4>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Enn Kippel (kuni 1935 Eduard Ferdinand Kippel, 16.\/3. II 1901 \u2013 15. II 1942) oli prosaist, kes on eesk\u00e4tt tuntud oma ajalooliste romaanide ja jutustustega. Kippel s\u00fcndis ja \u00f5ppis Tallinnas. Isa surma j\u00e4rel asus elama Peterburi, kus omandas kondiitrikutse ja &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":43,"featured_media":0,"parent":6484,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-7339","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7339","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/43"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=7339"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7339\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":7344,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/7339\/revisions\/7344"}],"up":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/6484"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/ewod\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=7339"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}